Üllataval kombel ei kvalifitseeru antud teos otseselt memuaarideks ega ka puhtalt ohtra pildimaterjaliga kohvilauaraamatuks. Vähemasti nii selle autor kindlameelselt väidab. Samuti ei ole see õpik sellest, kuidas saada täpselt samasuguseks kui Iris ise. Pigem räägib nimitegelane oma uues raamatus sellest, mis tunne oli 1940ndatel olla naine, kes otsustas hakata teksat kandma, mis töid ta peale ülikooli lõpetamist tegi, kuidas kohtus oma abikaasaga ning kuidas elada nii, et abielu kestaks vähemalt 68 (!) aastat. Lisaks käsitleb ta veel paljusid teisi teemasid alates oma džässi-armastusest kuni Valges Majas sisekujunduse tegemiseni, aga ka vastumeelsusest nutitelefonide suhtes, jõudes lõpuks viimase peatükini, mis kannab pealkirja „Kuidas elada 200-aastaseks”. Meile see küll natuke tundub memuaaride moodi, aga kui seda nii nimetada ei tohi, siis jäägu viimane sõna Irisele.

Raamat „Iris Apfel: Accidental Icon” jõuab Ameerika Ühendriikides müügile 6. märtsil ning usume, et ei lähe kaua, mil see saab (kas või näiteks Amazoni vahendusel) kättesaadavaks meilegi.
Joni Mitchelli on püütud tema karjääri jooksul korduvalt määratleda. Kui teda nimetati nais-Bob-Dylaniks, küsis ta vastu, miks ei nimetata kedagi mees-Joni-Mitchelliks. Ka iseenda loomingulisele identiteedile lähenes ta omal moel: ennekõike pidas Mitchell end maalikunstnikuks, kelle elu asjaolud olid muusika juurde toonud.
Sama isepäine hääl kannab raamatut „Sõnajõgi. Joni Mitchell BBC-s“, mille on kokku pannud BBC ajakirjanik Tom Hagler. Raadio- ja teleintervjuud, kontserdisalvestused ning kohal viibinud inimeste meenutused avavad Mitchelli elu ja loomingu pöördelisi hetki. Nii kujuneb portree artistist, kelle loomingulised otsingud ja isiklikud kogemused on olnud lahutamatult seotud.
Raamatu on eesti keelde tõlkinud ja kirjastanud Piret Reinson. “See on üks neist raamatutest, mis jääb pärast lugemist kauaks kummitama,” sõnab Reinson. “See paneb elu vaatama teise nurga alt, analüüsima oma valikuid ning annab kummalisel kombel jõudu rohkem pingutada ja paremaks inimeseks saada. See on elamus nii neile, kes tunnevad Jonit eelkõige tema muusika kaudu, kui ka neile, keda paeluvad erakordsete inimeste erakordsed kujunemislood. Ja võib-olla kõige enam on see lugu sellest, kuidas jääda iseendaks, ükskõik kui palju inimesed sinu ümber üritavad sulle öelda, kes sa olema peaksid”.
Raamatu esitlus toimub 26. novembril kell 17.30 Viru Keskuse Rahva Raamatus. Eia Uue juhtimisel vestlevad raamatust tõlkija Piret Reinson ja muusik Liisi Koikson.
Tänaseks seitse täispikka plaati avaldanud ning kümneid lavasid raputanud muusik ja luuletaja EiK on tuntud eeskätt just oma tabavate laulutekstide poolest, käsitledes läbi teesklematu mängulisuse ja iroonia, looduspiltide ja aastaringide Eesti uue põlvkonna kasvuvalusid. Nüüd on lõpuks võimalik kogeda EiKi tekste ka paberile trükituna.
Värskelt ilmunud debüütkogust leiab nii juba tuhandetesse südametesse lauldud värsid kui avaldamata sahtlimaterjali. “Viimaste aastate paremik sai lõpuks ometi kaante vahele ja sealt see enam välja ei pääse! Olen seda hetke viimased kaksteist aastat oodanud, kuna eesti keelel ja sõnadel on mu loomingus keskne roll,” kommenteerib EiK raamatu saamislugu. “Tahes-tahtmata jutustavad need tekstid suuresti üleskasvamisest ja mingist seletamatust üksinduse-üksilduse tundest, mis mu põlvkonda saadab. Igaüks oma inforuumis, sageli päris oma “kambata”, meeletu kiirusega muutuvas maailmas, kus justkui on kõik mugavam kui eales varem, aga samas ebakindel, eelarvamuslik, õnnetukstegev. Samal ajal üritan ikka olla lollilt optimistlik – mis edasi, see alles selgineb!”
Kogumiku on toimetanud Helena Läks ja kujundanud Triinu Kööba, välja andnud kirjastus Puänt.