Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus annab teada, et 61. Veneetsia biennaalil esindab Eestit Tallinnas ja Mexico Citys elav ja töötav maalikunstnik Merike Estna. 61. Veneetsia kunstibiennaal toimub 2026. aastal. 

2026. aasta Eesti paviljoni avatud konkursile laekus 25 avaldust. Konkurss toimus kahes voorus ning avaldused vaatas läbi ja otsused langetas rahvusvaheline žürii. Esimeses voorus töötas žürii läbi kõik laekunud avaldused, mis sisaldasid portfooliot, motivatsioonikirja ja ideed, millega kunstnik soovib Veneetsias töötada, ning valis avalduste põhjal teise vooru kuus kunstnikku. Teises voorus toimusid Tallinnas stuudiovisiidid valitud kunstnike juurde. Teise vooru valiti Merike Estna, Karel Koplimets, Paul Kuimet, Urmas Lüüs, Ene-Liis Semper ja Kristina Õllek.

Žüriisse kuulusid Baseli kunsti- ja disainiakadeemia FHNW kunsti-, soo- ja loodusuuringute instituudi juhataja Chus Martínez, Stockholmi Moderna muuseumi rahvusvaheliste kaasaegse kunsti näituste kuraator ja näituste osakonna juht Hendrik Folkerts, Leedu rahvusgalerii peakuraator Lolita Jablonskienė, Eesti Kunstiakadeemia teadusprorektor Anu Allas, Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre ning Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja ja Veneetsia biennaali Eesti paviljoni peakorraldaja Maria Arusoo.

Valiku tegemise protsessis hindas žürii eriliselt võimalust tutvuda kunstnike loominguga, süveneda nende töömeetoditesse ja arutleda nende jaoks oluliste teemade üle. “Žürii ei olnud antud juhul üksnes lõpliku otsuse langetamise tööriist, vaid sel oli ka laiem eesmärk – tihendada suhtlust Eesti kunstnike ja rahvusvaheliste kunstiekspertide vahel. Žürii tunnustab kõigi 25 osalenud kunstniku panust – igaüks neist tegeleb oluliste kunsti ja ühiskonda puudutavate küsimustega ainulaadsel ja erilisel viisil. Ka hindas žürii sooja vastuvõttu ja stuudiovisiitide käigus tekkinud põnevaid dialooge ning kunstnike valmidust oma loomingut avada, tagasisidet saada ja üheskoos mõelda. Seega võib öelda, et tegu on väga olulise formaadiga, millest võib tulevikuski mõni koostöö välja kasvada. Lisaks sooviksime tänada kõiki kunstnikke konkursil osalemast – see näitab sügavat pühendumist kunstile ja kultuurile,” märkis žürii ühisavalduses.

Merike Estna loomingu puhul avaldas žüriile muljet tema lähenemine maalikunstile kui poliitiliselt ja ühiskondlikult olulisi küsimusi lahkavale meediumile, mis pakub kunstnikule võimalust tegeleda ka kunstniku töö temaatikaga. Estna loomingu puhul hinnati selle küpsust ja mõjuvust ning kunstniku soovi käsitleda maalikunsti performatiivse ja ühiskondliku koondekohana. Tema teosed toovad hästi esile, kuidas traditsioonilisi meediumeid saab ümber mõtestada, et inimesi taas rohkem kunsti juurde tuua.

Järgmise sammuna jätkab Estna 2026. aasta Eesti paviljoni ekspositsiooni ideede arendamist koostöös konsultantide ja paviljoni tiimiga. Eesti paviljoni uue asukoha otsingud algavad 2025. aasta kevadel.

Eesti on Veneetsia biennaalil osalenud alates 1997. aastast ning 2026. aastal esitletakse Eesti ekspositsiooni 15. korda.

Sügise saabudes suunab Fotografiska pilgu tähistaeva poole ja toob esitlusele suurnäituse „KOSMOS – visuaalne rännak“, mis pakub kaasahaaravat elamust igas vanuses külastajale. Näitusel kohtuvad taevapiiril kunst ja teadus ning põimuvad uurimustöö ja kunstiloome. 14 autori käsitluses tõstatuvad suured küsimused: kes me selles igavikulises maailmas oleme ja kellel üldse on lubatud unistada tulevikust?

Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal. 

Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.

14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“

Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.

Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste  kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.

Kolmapäeval, 3. septembril kell 18.00, avaneb Punctum galeriis naisideaali kui kultuurilist konstruktsiooni ning selle ajas muutuvat tähendusvälja uuriv grupinäitus „Vana Veenus“. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis, osalevad kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge.

„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.

„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.

Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.