Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus annab teada, et 61. Veneetsia biennaalil esindab Eestit Tallinnas ja Mexico Citys elav ja töötav maalikunstnik Merike Estna. 61. Veneetsia kunstibiennaal toimub 2026. aastal. 

2026. aasta Eesti paviljoni avatud konkursile laekus 25 avaldust. Konkurss toimus kahes voorus ning avaldused vaatas läbi ja otsused langetas rahvusvaheline žürii. Esimeses voorus töötas žürii läbi kõik laekunud avaldused, mis sisaldasid portfooliot, motivatsioonikirja ja ideed, millega kunstnik soovib Veneetsias töötada, ning valis avalduste põhjal teise vooru kuus kunstnikku. Teises voorus toimusid Tallinnas stuudiovisiidid valitud kunstnike juurde. Teise vooru valiti Merike Estna, Karel Koplimets, Paul Kuimet, Urmas Lüüs, Ene-Liis Semper ja Kristina Õllek.

Žüriisse kuulusid Baseli kunsti- ja disainiakadeemia FHNW kunsti-, soo- ja loodusuuringute instituudi juhataja Chus Martínez, Stockholmi Moderna muuseumi rahvusvaheliste kaasaegse kunsti näituste kuraator ja näituste osakonna juht Hendrik Folkerts, Leedu rahvusgalerii peakuraator Lolita Jablonskienė, Eesti Kunstiakadeemia teadusprorektor Anu Allas, Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre ning Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja ja Veneetsia biennaali Eesti paviljoni peakorraldaja Maria Arusoo.

Valiku tegemise protsessis hindas žürii eriliselt võimalust tutvuda kunstnike loominguga, süveneda nende töömeetoditesse ja arutleda nende jaoks oluliste teemade üle. “Žürii ei olnud antud juhul üksnes lõpliku otsuse langetamise tööriist, vaid sel oli ka laiem eesmärk – tihendada suhtlust Eesti kunstnike ja rahvusvaheliste kunstiekspertide vahel. Žürii tunnustab kõigi 25 osalenud kunstniku panust – igaüks neist tegeleb oluliste kunsti ja ühiskonda puudutavate küsimustega ainulaadsel ja erilisel viisil. Ka hindas žürii sooja vastuvõttu ja stuudiovisiitide käigus tekkinud põnevaid dialooge ning kunstnike valmidust oma loomingut avada, tagasisidet saada ja üheskoos mõelda. Seega võib öelda, et tegu on väga olulise formaadiga, millest võib tulevikuski mõni koostöö välja kasvada. Lisaks sooviksime tänada kõiki kunstnikke konkursil osalemast – see näitab sügavat pühendumist kunstile ja kultuurile,” märkis žürii ühisavalduses.

Merike Estna loomingu puhul avaldas žüriile muljet tema lähenemine maalikunstile kui poliitiliselt ja ühiskondlikult olulisi küsimusi lahkavale meediumile, mis pakub kunstnikule võimalust tegeleda ka kunstniku töö temaatikaga. Estna loomingu puhul hinnati selle küpsust ja mõjuvust ning kunstniku soovi käsitleda maalikunsti performatiivse ja ühiskondliku koondekohana. Tema teosed toovad hästi esile, kuidas traditsioonilisi meediumeid saab ümber mõtestada, et inimesi taas rohkem kunsti juurde tuua.

Järgmise sammuna jätkab Estna 2026. aasta Eesti paviljoni ekspositsiooni ideede arendamist koostöös konsultantide ja paviljoni tiimiga. Eesti paviljoni uue asukoha otsingud algavad 2025. aasta kevadel.

Eesti on Veneetsia biennaalil osalenud alates 1997. aastast ning 2026. aastal esitletakse Eesti ekspositsiooni 15. korda.

16. oktoobril avatakse Narva Kunstiresidentuuris Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osakonna eestvedamisel Narva seni suurim rahvusvaheline moenäitus „Hõimulõim“. Näitus avatakse „Narva soome-ugri kultuuripealinn 2025” ametliku programmi raames ning see maandub hõimurahvaste kalendriaasta olulisimale nädalale, hõimunädalale. 

„Hõimulõim“ on näitus, mis põimib soome-ugri pärimuse kaasaegsesse moeloomesse. See on austusavaldus rikkalikule kaasavarale, mille püsimine sõltub sellest, kui oskuslikult suudame seda oma tänasesse ellu kanda.

Näitusel on eksponeeritud üheksa soome-ugri rahva disainerite looming. Saami, handi, udmurdi, mari, komi, ungari, karjala, soome (sh ingeri) ja eesti (sh seto ja võro) loojate töödega tuuakse esile, et rõivas võib olla ühtaegu nii praktiline ese kui ka identiteedi ja kollektiivse mälu kandja. Iga autor küsib omal moel, mida tähendab olla soome-ugri disainer 21. sajandil – kuidas põimida oma traditsioon kaasaegsesse vormi ja mida selle mitmekihilisest tähendusväljast maailmale jutustada. Need teosed avavad ka eetilisi valikuid: millist materjali kasutada, kuidas hoida kohalikke oskusi ning kuidas jutustada oma rahva lugu nii, et see looks dialoogi ka nende jaoks, kes pole sellesse kultuuriruumi sündinud.

“Tänases maailmas, kus mõne rahva laul on vaiksem kui kunagi varem ja nii mõnegi mustri kuduja on jäänud üksikuks, on see hõimurahvaste vaheline lõim eriti habras,” sõnab näituse kuraator Piret Puppart.

Põnevust pakuvad ka näituse interaktiivsed, tehnoloogiliselt uuenduslikud elamused. Külastaja saab avastada nii magnetite abil Piret Pupparti loodud kleitidesse peidetud mustreid kui ka kogeda kunstnik Alyona Movko-Mägi kujundatud vadjalaste mustrimaailmale pühendatud hologramm-koske.

Ekspositsiooni saab külastada 11. jaanuarini. Lisainformatsioon nart.ee. 

Sel nädalal avaneb Fotografiskas näitus „Sündida ja sünnitada“, mis esitleb jõulises, ausas ja intiimses vaates hetki, mil saavad alguse nii elu kui vanemlus, saateks poeetilised mõtisklused sünnituse ürgse ja tabamatu olemuse üle.

Fotograaf Emilia Bergmark-Jiménez on aastast 2021 pildistanud Rootsis sünnitusi, talletades elu alguse lugusid – igaühel neist on olnud ainulaadsed asjaolud ja kulg. Fotografiskas 10. oktoobril avanev Bergmark-Jiménezi isikunäitus põhineb samal projektil ning juhatab läbi sünnituse erinevate etappide ja hetkede, mis tähistavad nii elu kui ühise teekonna algust. Dokumentaalfotod esitlevad sünnitust ausalt ja argiselt, kehalises ja intiimses vaates. Piltide saateks jagab fotograaf aga oma isiklikke mõtisklusi, mis puudutavad sünnituse ürgset ja metafüüsilist poolt – eluline ja poeetiline sulavad kokku näituseks, kus sünd on ühtaegu nii tunnistus kui teekond.

Bergmark-Jiménez on projekti raames osalenud üle 40 sünnitusel, millest igaühest on valminud umbkaudselt 900 ülesvõtet. Fotografiska näituse jaoks on ta välja valinud 25 sünnitust, mis on jäädvustatud fotograafi ausa, ent ülitundliku pilgu läbi. „Olen täheldanud, et need pildid toovad esile tugevaid reaktsioone. Fotod naiste kehadest, mis ei ole kaunid või sensuaalsed, äratavad üles allasurutud tundeid ja hirme,“ kommenteerib Bergmark-Jiménez oma loomingut. Näitusega „Sündida ja sünnitada“ jutustab kunstnik loo sünnituse eksistentsiaalsest aspektist, aga ka inimeseks saamisest ja inimesena elamisest. „See projekt on olnud mu elu kõige väekam teekond. See on põhjalikult ümber kujundanud minu arusaama reaalsusest,“ lisab kunstnik.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents sõnab, et näituse jõud peitub just selle ausas ja ilustamata eheduses: „Iga foto sellel näitusel kannab endas eriilmelist lugu ja selle kihte. Mõni pilt võib tunduda toore või liigagi vahetuna, kuid just selles peitub Emilia loomingu vägi – midagi pole ilustatud ega peidetud. Ehe elu etendub tema piltidel avameelselt ja kompromissitult, põhinedes Emilia sügaval austusel sünnituspalatis kogetu vastu.“

Näituse avamise puhul viibib Eestis ka kunstnik ise – tema inspireerivast maailmast saab vahetult osa saada nii 9. oktoobril kell 18 toimuval näituse avavestlusel kui 10. oktoobril kell 18 toimuval avatuuril. Sünnitust käsitleva näituse avanemise puhul lisandub 21. oktoobrist Fotografiska üritusteprogrammi ka hommikuvöönd – vastukaaluks igareedesele öövööndile seab Fotografiska teisipäeviti kell 9–11 fookuse lapse sündi ootavatele ning beebide ja väikelaste vanematele. Hommikuvöönd pakub rahulikku aega kunsti nautimiseks, turvalist ruumi lastega olemiseks ning võimalust kohtuda teiste vanematega ja jagada kogemusi. Hommikuvöönditel osalevad aeg-ajalt erikülalised, kes kõnetavad teemasid, mis ootuse ajal ning imikute ja maimikutega kooskasvamisel võiksid vanemale olla olulised või päevakajalised.