Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus annab teada, et 61. Veneetsia biennaalil esindab Eestit Tallinnas ja Mexico Citys elav ja töötav maalikunstnik Merike Estna. 61. Veneetsia kunstibiennaal toimub 2026. aastal. 

2026. aasta Eesti paviljoni avatud konkursile laekus 25 avaldust. Konkurss toimus kahes voorus ning avaldused vaatas läbi ja otsused langetas rahvusvaheline žürii. Esimeses voorus töötas žürii läbi kõik laekunud avaldused, mis sisaldasid portfooliot, motivatsioonikirja ja ideed, millega kunstnik soovib Veneetsias töötada, ning valis avalduste põhjal teise vooru kuus kunstnikku. Teises voorus toimusid Tallinnas stuudiovisiidid valitud kunstnike juurde. Teise vooru valiti Merike Estna, Karel Koplimets, Paul Kuimet, Urmas Lüüs, Ene-Liis Semper ja Kristina Õllek.

Žüriisse kuulusid Baseli kunsti- ja disainiakadeemia FHNW kunsti-, soo- ja loodusuuringute instituudi juhataja Chus Martínez, Stockholmi Moderna muuseumi rahvusvaheliste kaasaegse kunsti näituste kuraator ja näituste osakonna juht Hendrik Folkerts, Leedu rahvusgalerii peakuraator Lolita Jablonskienė, Eesti Kunstiakadeemia teadusprorektor Anu Allas, Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre ning Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja ja Veneetsia biennaali Eesti paviljoni peakorraldaja Maria Arusoo.

Valiku tegemise protsessis hindas žürii eriliselt võimalust tutvuda kunstnike loominguga, süveneda nende töömeetoditesse ja arutleda nende jaoks oluliste teemade üle. “Žürii ei olnud antud juhul üksnes lõpliku otsuse langetamise tööriist, vaid sel oli ka laiem eesmärk – tihendada suhtlust Eesti kunstnike ja rahvusvaheliste kunstiekspertide vahel. Žürii tunnustab kõigi 25 osalenud kunstniku panust – igaüks neist tegeleb oluliste kunsti ja ühiskonda puudutavate küsimustega ainulaadsel ja erilisel viisil. Ka hindas žürii sooja vastuvõttu ja stuudiovisiitide käigus tekkinud põnevaid dialooge ning kunstnike valmidust oma loomingut avada, tagasisidet saada ja üheskoos mõelda. Seega võib öelda, et tegu on väga olulise formaadiga, millest võib tulevikuski mõni koostöö välja kasvada. Lisaks sooviksime tänada kõiki kunstnikke konkursil osalemast – see näitab sügavat pühendumist kunstile ja kultuurile,” märkis žürii ühisavalduses.

Merike Estna loomingu puhul avaldas žüriile muljet tema lähenemine maalikunstile kui poliitiliselt ja ühiskondlikult olulisi küsimusi lahkavale meediumile, mis pakub kunstnikule võimalust tegeleda ka kunstniku töö temaatikaga. Estna loomingu puhul hinnati selle küpsust ja mõjuvust ning kunstniku soovi käsitleda maalikunsti performatiivse ja ühiskondliku koondekohana. Tema teosed toovad hästi esile, kuidas traditsioonilisi meediumeid saab ümber mõtestada, et inimesi taas rohkem kunsti juurde tuua.

Järgmise sammuna jätkab Estna 2026. aasta Eesti paviljoni ekspositsiooni ideede arendamist koostöös konsultantide ja paviljoni tiimiga. Eesti paviljoni uue asukoha otsingud algavad 2025. aasta kevadel.

Eesti on Veneetsia biennaalil osalenud alates 1997. aastast ning 2026. aastal esitletakse Eesti ekspositsiooni 15. korda.

Rahvusvahelise kaasaegse kunsti biennaali Tallinna Fotokuu 2025 põhiprogramm avatakse 5. septembril Saarineni majas Tanja Muravskaja näitusega „Aiad: Tanja Muravskaja ja valgus“. 11. oktoobrist on Kai kunstikeskuses avatud Sirje Runge näitus „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“.

Tanja Muravskaja fotoseeria „Aiad“ uurib reaalsuse ja kujutise vahelisi piire, kasutades lähtematerjalina vett kui vaatamise viisi. Kunstnik ei käsitle merd pelgalt motiivina – sellisena, nagu see on –, vaid viib selle vormilisse muundumisse, kus nähtavat kujundavad valgus ja aeg. Nii lakkab vesi olemast illustratsioon ja muutub kogemuseks, mis on ühtaegu materiaalne ja visuaalne ning töötab vaataja mälu, aja ja sisemiste seisunditega.

Muravskaja jaoks on vee kasutamine teadlik aeglustumise strateegia ja vastandus digiajastu automatiseeritud visuaalsetele voogudele. „Oma töödega kutsun ka vaatajat aeglustama ja häälestama pilku ümber – astuma kõrvale lõputust uudiste- ja pildivoost, et taastada tundlikkus valguse ja aja suhtes ning märgata, kuidas kujutis sünnib siin ja praegu. See on rännak nähtava ja nähtamatu piirile, mis toob vaataja tagasi teravdatud füüsilisse kohalolusse,“ sõnas kunstnik Tanja Muravskaja. Näitus toimub ajaloolises Saarineni majas ning väljapanekus on aastatel 2024-2025 kunstniku enda valmistatud fototrükid, mille lõplik valik ja vormistus on kujundatud Fotokuu näituse jaoks.

Lisaks Tanja Muravskaja isikunäitusele kuulub Tallinna Fotokuu põhiprogrammi Sirje Runge isikunäitus „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“ Kai kunstikeskuses. 

11. oktoobrist avatud näitus jälgib kunstniku loomingulist teekonda valguse, värvi ja taju uurimisel, tuletades meelde, et kunsti jõud peitub sageli selle võimes kanda vastuolusid, aktsepteerida kaduvust ja muuta mööduv millekski kestvaks.

Näitusel on väljas valik Runge teoseid 1970st aastatest tänaseni ning eraldi ruum on pühendatud tema õpetamiskunstile, rekonstrueerides tema katsetused värviliste paberitega valguse uurimiseks.

Rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaal Tallinna Fotokuu toimub tänavu kaheksandat korda, kestes 5. septembrist 31. oktoobrini. 

31. mail Põhjala tehases toimunud 36. ERKI Moeshow tõi lavale kümme omanäolist kollektsiooni, pakkudes publikule moekunsti kõige värskemat ja julgemat palet. Selleaastase teema „Tund enne homset” kaudu uurisid Eesti Kunstiakadeemia tudengid põlvkonda, kelle jaoks vabadus ja vastutus on lahutamatult seotud.

ERKI Moeshow’l jagati auhindu kolmes kategoorias – valmisrõivad (Prêt-à-Porter), mood kui kunst (Fashion as Art) ning uuenduslikud töövõtted moekunstis (Innovative Approaches in Fashion) – ning rahval oli võimalus valida ka oma lemmik.

Nüüd on ERKI Moeshow loominguline energia ja julged ideed jõudnud Tallinna Kaubamaja Naistemaailma, kus avatud näitus ja pop-up toob külastajateni valiku tänavuse moesündmuse eredamatest töödest. Näitusel saab näha disainerite Kristina Oja, Linda Teemägi, Mihhail Zaytsevi ja Cristopher Siniväli kollektsioone.

Näitus on tasuta ning avatud kuni 29. septembrini.