Kinomaastikul on alati olnud filmid, mis loovad trende – enim just moetööstuses. Kinolinale jõuab aastas tuhandeid filme, kuid vaid mõned üksikud omavad tööstusharudele uskumatut mõju. Olgu selleks filmis nähtud riideese, tsitaat või värvitoon – ei möödu isegi aastat ja moetööstus paiskab turule enda versiooni. 

Järgnevalt loetleme üles 6 ajaloolise tähtsusega filmi, mis muutsid moetrende ning pakuvad veel tänagi meile omajagu inspiratsiooni.

“Hommikueine Tiffany juures” (1961)

Audrey Hepburn oli juba enne filmi produktsiooni üheks kaunimaks Hollywoodi moeikooniks, kuid 1961. aastal, kui film jõudis üle kogu maailma kinolinadele, intensiivistus moemaailma huvi just tema vastu. Kuigi filmis kasutatud kostüümid ning kleidid oli valitud tuntud moeloojatelt, siis esemete omavaheline kombineerimine ning värvitoonide kasutamine lõi täiesti uued moetrendid. Näiteks kasvas beežide mantlite ostmine poodides pea rekorditeni. Mantlite kombineerimine liiga suurte päikeseprillidega muutus omaette kevadsügiseseks trendiks. Teksapükste ning hallide kampsunite omavaheline kandmine ning blondide triipudega soengud olid 1960ndate aastate populaarsemaks stiiliks. Kõige ikoonilisemaks kleidiks peetakse veel tänagi Audrey musta kleiti kantuna valgete pärlitega. 

“Annie Hall” (1977)

Diane Keaton kannab kogu filmi ajal tavalisest mehelikumat stiili, mida on kombineeritud õrnade naiselike detailidega. See võimendas omajagu toonast she/he stiili, kus varasemalt oli kasutatud vaid pükse ning triiksärke. Diane Keatoni tegelaskuju moe loomisel kasutati pükse, jakke, veste, särke ning mehelikke kingi, mida varem ei oldud naiste seljas filmides nii ohtralt nähtud. 

“Kohustuslik abielukriis” (“The Seven Year Itch”) (1955)

Marilyn Monroe oli Hollywoodi kuninganna, kelle isikupärane stiil lõi moemaailmas laineid aastakümneid. Siiski tõi Monroe 1955.aastal moelinale ühe kindla valge kleidi, mille stiil ja kujundus on igaveseks inspiratsiooniks suvekleitidele. Ikooniline moment filmis, mis selle riideeseme kurikuulsaks tegi on stseen metrooluugi kohal, kus sooja õhu survel see õhku paiskub ning Marilyn seda ka daamilikult demostreerib. Kauni lõikega valge kleidi ülemine osa sarnaneb korsetile, mida toetab lai vöö, mis kinnitub seljalt. Marilyn Monroe tollane abikaasa aga antud klienti ei sallinud, väites, et tegemist on liiga paljastava lõikega.

“Muumia” (1999)

1999. aastal tõi Stephan Sommers ja AlphaVille Films kinodesse 1932. aastal esmakordselt mängitud Muumia uue versiooni, mis oli fantaasia ja seikluspõnevik Rachel Weissi ja Branden Fraseriga peaosades. Racheli tegelaskuju poolt kantud kleidid ning kübarad inspireerisid moeloojaid kasutama ratsanikujakkidele sarnast disaini ning lõhikuga kleite oma uutes kollektsioonides. Ka filmis korduvalt kajastatud Surnute raamat ehk Book of Dead aitas populaarsust tuua ka üleüldist huvi Vana-Egiptuse kirjanduse vastu.

“Matrix” (1999)

Meeste moe kõige võimsamaks inspiratsiooni allikaks 2000ndatel aastatel oli fantaasiafilm Matrix, esiosas Keanu Reevesiga. Meestele mõeldud pikad mustad mantlid ning industriaalse disainiga ülikonnad said uuendusi nii naha kui ka kile kasutamisega üleriietel. Kuna ülikonnad oli nüüdseks loodud pigem äriinimestele, said need ka hoogu vaba aja kasutuse tarbeks. 

“Ristiisa” (1972)

Taaskord tõi see ikooniline film moemaailmale üllatava tagasihüppe ajalukku, mil kolmeosalised ülikonnad olid sotsiaalseks normiks. “Ristisas” figureerivad maffia pealikud kandsid tihti kolmeosalisi ülikondasid, mis olid märgiks edukusest ning rahalisest olukorras organisaatsioonis. Ülikondade tootjad lisasid oma olemasolevatele ülikondadele ka vestid või kombineerisid omavahel uutlaadi värvitoone pakkudes nii täiesti uusi stiililahendusi.

Täna tabas moemaailma suur kaotus. Giorgio Armani – omanimelise moemaja asutaja, disainer ja tegevjuht – on lahkunud 91-aastaselt. Teate kohaselt lahkus legendaarne moelooja – Il Signor Armani, nagu töötajad ja koostööpartnerid teda austavalt kutsusid – rahus, ümbritsetuna oma lähedastest.

Giorgio Armani sündis 1934. aastal Põhja-Itaalia linnas Piacenzas. Alguses suundus ta Milano Ülikooli õppima meditsiini, kuid katkestas õpingud kolme aasta järel ja liitus armeega. Pärast teenistust otsis ta uut teed – alustades vaateakende kujundajana ja jõudes lõpuks 1975. aastal omaenda moemaja rajamiseni.

Armani oli see, kes tõi ülikonnamoodi revolutsioonilise pehmuse ja vabaduse, muutes rangest vormist voolava poeesia. Tema käekiri oli alati seotud lihtsuse, selguse ja vaoshoitud elegantsiga – ta mõistis, et tõeline enesekindlus ei vaja liigset dekoratiivsust.

2025. aasta tähistas mitut olulist verstaposti Armani moemaja loos: märtsis esitles bränd oma 50. juubelikollektsiooni “Radici”, jaanuaris tähistati ka Armani Privé moeliini 20. aastapäeva. Just seal sulges disainer etenduse ise, astudes lavale käsikäes viimase modelliga. Tänavu juunis jäi ta aga esimest korda poole sajandi jooksul oma moemaja etenduselt kõrvale, taastudes toona avalikkusele teadmata tervisemuredest.

See ei ole esimene kord, kui Portaili veergudel ATP Atelierist räägime. Täna aga teeme seda vägagi rõõmustaval põhjusel – nimelt on bränd jõudnud Eestisse, täpsemalt Tallinna Kaubamaja Kingamaailma.

Nagu paljud armastatud moemärgid, on ka ATP Atelier alguse saanud sõprusest. Maj-La Pizzelli ja Jonas Clason on pikaaegsed sõbrad, kes veetsid oma suvepuhkuseid alati koos Lõuna-Itaalias Otrantos. 2011. aastal lõid nad koos ATP Atelieri – aksessuaaribrändi, mille kõik nahast tooted valmivad käsitööna Toscanas, kus hoitakse au sees sajanditepikkust nahatöökultuuri.

Brändi eesmärk on algusest peale olnud disainida kingi ja aksessuaare, mida saab kanda igal pool – olgu see Stockholmis, New Yorgis või puhkusel mõnes Itaalia väikelinnas. Tulemuseks on tooted, mis on klassikalise joonega, kuid samas vaieldamatult isikupärased.

Ja mida üldse tähendab “ATP”? Väga meeleolukalt – All Tomorrow’s Parties.

Tutvu brändiga Tallinna Kaubamaja Kingamaailmas ja veebipoes kaubamaja.ee!