Disainer Reet Aus, Stockmanni kaubamaja ja Uuskasutuskeskus on tänaseks kogunud sügisel alanud tekstiiliprügi ja arutu tarbimise vähendamise kampaania raames kokku üle kahe tuhande teksapaari. Üheskoos kutsuti inimesi tooma kasutatud teksariideid kogumispunkti selleks, et anda materjalile läbi ümbertöötluse pikem eluiga ja valmistada nendest uue disainiga rõivad.

Ümbertöödeldud teksadest valmistati uus eksperimentaalne toode. Lõng, millest Reet Ausi uue kollektsiooni kampsunid on kootud, sisaldab 85% kasutatud teksat ja teeb kudumi üsna ainulaadseks teiste kudumite seas. Valminud Reet Ausi kollektsioon “Teksa uus elu” on nüüd ekslusiivselt saadaval vaid Stockmanni kaubamajas ja Reet Ausi Telliskivi stuudios. Kampaanial on olnud mõju aga sellest kaugemalegi.

“Oktoobri lõpus, inspireerituna meie kogumiskampaaniast, võttis EBS Gümnaasium ühendust Uuskasutuskeskusega ning uuris, kas nad võiksid kooli projektina samuti teksaseid koguda,” ütleb Uuskasutuskeskuse tegevjuht Katriin Jüriska. Junior Achievement projekti Creatlon raames kogusid õpilased hea kampaania toetuseks kokku 1260 teksapaari. EBS Gümnaasiumi juhi Kersti Uudla sõnul on hea, et sellised teemad üldse tõstatuvad ja noortel lubatakse selles kõiges osaleda. “Hiljuti saabus suures koguses teksaseid ka Saaremaalt,” teab Stockmanni Tallinna kaubamaja direktor Marge Türner lisada. Ta jätkab, “Tunneme, et meie kampaania on tõesõna andnud ühiskonda suure ja positiivse sõnumi.” Kokku on kampaania raames kogumispunktidesse toodud üle kahe tuhande teksariide.

“Jätkusuutliku disainerina olen vaadelnud aastaid ülejääki toormaterjalina ja otsinud erinevaid lahendusi loodud materjali võimalikult pikalt ringluses hoidmiseks. Antud koostöö on pikaajalise arenduse tulemus, kus üheskoos Uuskasutuskeskuse ja Stockmanniga astusime järgmise sammu tarbimisjärgse materjali ringlusse toomisel,” räägib Reet Aus ja lisab, et eesmärk oli astuda sõnadelt tegudele ja nüüd Eestis esmakordselt sulgeda ring väärindades ülejääke.

Riiete tarbimine on maailmas viimase 15 aastaga kahekordistunud – ostetakse rohkem, eelistatakse pigem madalat kvaliteeti ja riideid kantakse lühemat aega. “See on loonud olukorra, kus rõivatööstus kasutab tohutul hulgal loodusresursse, samal ajal muutub rõivas kiiresti prügiks ja koormab meie loodust,” ütleb Uuskasutuskeskuse tegevjuht Katriin Jüriska ja lisab „Koostöö Reet Ausi ja Stockmanniga andis meile võimaluse tuua asjade korduskasutuse ja materjalide ringluse mõtteviis laiema publikuni ning tekitada turgu taaskasutatud materjalidele.” Uuskasutuskeskuse panus kollektsiooni valmimisse tulenes abist suunata inimeste kappidesse seisma jäänud asjad korduskasutusse (reuse) läbi oma kauplustevõrgu ja materjali ümbertöötlusesse (recycling) läbi rahvusvahelise koostööpartneri. “Täna puudub Eestis võimekus suures koguses ja erineva koostisega tekstiilimaterjalide ümbertöötlemiseks ja seetõttu piloteerime koostööd rahvusvaheliste partneritega. Tulevikus võiks selline võimekus olla ka Eestis kohapeal, tuginedes meie traditsioonidele ja positsioonile tekstiili väärtusahelas,” selgitab Jüriska.

Jaekaubandus on kõige olulisem lüli ringmajanduses, et asi liiguks massidesse ja annaks tegeliku efekti keskkonnale ja tarbimisharjumusele. “Jaekaubandusettevõttena lasub meil väga suur vastutus ning julgen öelda, et isegi kohustus tarbimisharjumusi mõjutada. Nii otsustasime anda oma reaalse panuse selleks, et rõivatööstuse tarbimisring niiöelda kokku tõmmata,” ütleb Stockmanni Tallinna kaubamaja direktor Marge Türner. “Uuskasutuskeskuse abil saame korraldada kasutatud teksade kogumise, sorteerimise ja ümbertöötlemise, millest disainer Reet Aus toodab uued rõivad, mis on saadaval siinsamas kaubamajas, kuhu inimene oma vanad teksariided tuua saab.”

Stockmanni, Uuskasutuskeskuse ja disainer Reet Ausi projekt on esimene pilootprojekt Eestis, mille käigus katsetatakse tekstiilimaterjalide ringlussevõttu (closing the loop). Projekti eesmärgiks on vähendada tekstiiliprügi ja arutut tarbimist ning üheskoos partneritega kutsutakse inimesi tooma seisma jäänud teksariideid kogumispunkti selleks, et anda riietele pikem eluiga ja valmistada nendest uue disainiga rõivad.

Vaata, kuidas näeb välja ümbertöödeldud teksast valminud kudumikollektsioon allolevas galeriis!

Käesoleval nädalal tõid kodumaine moemärk Ivo Nikkolo ja rendiplatvorm Rentalier koostöös turule järjekorras teise jätkusuutliku moekollektsiooni, mis on mõeldud ajatut disaini ja teadlikku tarbimist hindavale kaasaegsele naisele.

Selle hooaja kollektsiooni moodustavad neli elegantset kleiti, mis on disainitud erinevatele kehatüüpidele ning sobivad kandmiseks erilistel suvesündmustel. Kollektsiooni iseloomustavad pehmed pastelsed toonid, lendlevad kangad ja figuuri rõhutavad lõiked. Kollektsiooni eesmärk on endiselt sama: tähistada nii isikupära kui ka jätkusuutlikku mõtteviisi.

„Rõivaste laenutamine on Eesti moes uus suund, mis võimaldab kombineerida juba kapis olevaid minimalistlikke igapäevarõivaid harvem kantavate luksuslike esemetega, ilma vajaduseta igaks eriliseks sündmuseks uus rõivaese soetada,“ räägib Rentalieri asutaja Josefine Vaher-Vahter, lisades, et laenutamine on jätkusuutlik ja taskukohane viis, kuidas tippmoodi nautida – ning tarbijate huvi laenutamise vastu on järjest kasvamas.

„Oleme ülimalt meelitatud, et esimene ühine koostöö sai naiste poolt nii soojalt vastu võetud, et saime taas pead kokku panna ja koos Ivo Nikkolo tiimiga uue kevad/suvi kollektsiooni disainida,“ sõnas Vaher-Vahter.

„Soovisime pakkuda rõivaid, mis tunduvad eksklusiivsed, kuid samas mitmekülgsed – luksuslikud, kuid ilma pikaajalise kohustuseta,“ lisas Baltika brändivisuaali ja piirkondliku jaemüügi juht Steffi Saava-Kingisepp. „Rendimood võimaldab ligipääsu kaunitele disainidele ilma raiskamiseta, toetades nutikamaid garderoobivalikuid ja ringsemat moetarbimist.“

Tutvu kollektsiooniga galeriis!

Kollektsioon on juba laenutamiseks saadaval eksklusiivselt Rentalieris. Uuri lisa rentalier.eu.

26. septembril kogunesid Viru Keskuses Targa tarbimise päeva raames Eesti eesrindlikumad disainerid, ettevõtjad, teadlased ja jätkusuutlikkuse valdkonna eestvedajad, et jagada mõtteid moemaailma tuleviku üle. 

Päeva vältel toimunud paneelides jagasid oma mõtteid ja kogemusi moetööstuse mõjudest koos võimalike lahendustega  Kerli Kant-Hvass (tekstiilide ringmajanduse arendaja ja konsultant), Kaido Kukk (UPM Kymmene viitsepresident), Tiia Plamus (TalTech’i Tekstiilitehnoloogia labori juhataja, tekstiilitehnoloogia kaasproffessor), Cärol Ott (EFF 2024 jätkusuutliku moe auhinna saanud disainer, upcycling moe eestkõneleja), Katrin Kuldma (omanimelise moemaja looja ja omanik, kestliku kvaliteetmoe eestkõneleja), Nelli Pormeister (Sportland Grupp, jätkusuutlikkuse juht), Kristel Martis (Viru Keskuse turunduse- ja kommunikatsioonijuht), Kaie Kaas-Ojavere (ettevõtte KIUD kaasasutaja ja tekstiilijäätmete väärindaja), Karin Kreek (Eesti moebrändi Woolish disainer), Kerli Reinsberg (Uuskasutuskeskuse jaekaubandusjuht) ja Key Külaots (Estonian Fashion Festival Tegevjuht).

Toome välja 15 tarkusetera, mis nendest vestlustest kõlama jäid:

1. Järjest rohkem näeb inimesi riietumas isikupäraselt, rõivad on eneseväljenduse viis. On jätkusuutlikum leida enda stiil ja soetada neid riideid, mille puhul sina ise tunned, et need sobivad sinule. Trende ei tasuks liigselt järgida.

2. Enne kui hakkad oma garderoobi täiendama, tee eeltööd. Tutvu brändide väärtustega ja sellega, mille eest nad seisavad. Pööra tähelepanu sellele, kas toode, mida soetad, tuleb reguleeritud taustsüsteemist. Euroopa Liidu regulatsioonid on väljatöötatud meie ja meie keskkonna kaitsmiseks. Kui soetatav toode tuleb platvormilt, kus ühtegi regulatsiooni ei ole, siis tasub peast läbi lasta mõtted: milline on selle tootmise mõju keskkonnale; kas selle kangas võib olla mürgine; kas inimene, kes on selle toote kokku õmmelnud, saab oma palga eest pere toidetud.

3. Rõivamudelit välja valides, mõtle läbi, mis on sul kapis juba olemas. Kas sul on tooteid, millega uut toodet kombineerida? Isikliku stiili leidmine annab siin suure eelise.

4. Võimalusel vali looduslik materjal nagu: puuvill, lina, siid, vill, naturaalnahk jne. Miks? Sest see on biolagunev.

5. Võimalusel vali monomaterjal, see tähendab 100% ühest ja samast kiust materjal, näiteks 100% puuvill. Miks? Sest seda on tulevikus palju lihtsam uueks kangaks ümbertöödelda ja on vähem tõenäoline, et see lõpetab prügina.

6. Teadlased töötavad kangakiudude eraldamise tehnoloogiate kallal, kuid see protsess on sageli toksiline ja teekond paremate lahendusteni veel pikk.

7. Teine eelistus looduslikule monomataterjalile võiks olla kord juba kasutuses olnud kiust taastoodetud kangas, näiteks ümbertöödeldud polüester.

8. Ostes jäta liigne pakend soetamata. Kas sa ikka vajad seda paber- või kilekotti ostu juurde? Kui pakend on ilmtingimata vajalik, kasuta seda korduvalt ning sorteeri hiljem korrektselt.

9. Isikupäraseid tooteid on gardeoobis head toetama klassikalised esemed. Need kestavad garderoobis ja sobituvad paljude olemasolevate ja tulevaste esemetega sinu kapis.

10. Hoolitse! Jälgi tootesilte ja neil olevaid hooldusjuhendeid. Ära pese oma riideid ilma vajaduseta. Võimalusel puhasta vaid rõiva plekiline koht. Kui pesed, pese õrnalt. Ära kuivata riideid kuivatis! Nii liigne pesu kui ka kuivati kasutamine kulutavad riideid. Lisaks paiskab sünteetiliste materjalide pesemine mikroplastikut läbi äravooluvee meie pinnasesse ja veekogudesse. Mida rohkem pesed, seda rohkem mikroplastikut.

11. Kui sinu naturaalsest materjalist musta eseme värv on tuhmunud, saab selle muuta uueväärseks näiteks Viru Keskuses asuv Tubli Rätsep, kes hakkab alates oktoobri keskpaigast pakkuma musta värvi uuendamise teenust. Nahast esemeid kaitse pikema ea nimel viksides. Eelista selleks ökoloogilisi vahendeid nagu vaha. Seemisnahast või kangast jalatsid saad aga kaitsta impregneerides.

12. Paranda! Uued tallad jalanõudele, uus lukk kotile – siin aitavad näiteks Kingaabi meistrid. Mantlil on nööp eest ära? Õmble ette uus. Kui enda oskuseid ei usalda, aitab õmblus- ja rõivaste parandustöödega rätsep.

13. Kui väsid tootest emotsianaalselt, kaalu eseme uueks disainimist ehk upcycling’ut. See tähendab, et mitmest vanast särgist võib saada kleit või pikkadest pükstest lühikesed püksid. Sageli saavad oma esimese elu ära elanud meesterõivad uue hingamise ja kasutuse hoopis naiste riidekapis.

14. Kui korralik ja kandmiseks sobiv rõivas on end sinu jaoks ammendanud ja sa siiski ei soovi seda uueks disainida, anna see uuele ringile kellegile teisele kandmiseks. Viru Keskuses saad need rõivad tuua ja ära anda Uuskasutuskeskuse kappi, Kaubamaja Naistemaailma, ARKETi, Massimo Dutti või ZARA kauplustesse. Kulunud, määrdunud või auklik rõivas uuele ringile andmiseks ei sobi. Seda ei tohi visata ka olmeprügi hulka, eriti mitte sünteetilisest kangast rõivast. Selle asemel tuleb sellised rõivad viia jäätmejaama.

15. Moodi saab armastada ka vastutustundlikult!