Uus album “YASMYN” sisaldab loomingut erinevatelt Eesti ja USA produtsentidelt, lisaks teeb kaasautorina kaasa Kaspar Kolk, kes on ka miksinud kogu albumi materjali. Albumi materjalist on ilmavalgust näinud juba kaks singlit, armastuslugu “How Much” ja positiivne ning empowering lahkumineku lugu “I Had It Good”. Albumi läbivaks teemaks on armastus, nii enda kui teiste vastu, viies meid läbi armastuse erinevate faasidest – armumisest, suhtest, lahkuminekust ning nende protsesside pidevast ringlusest.
“Minu uus album on minu kõige terviklikum, külluslikum ja küpsem looming mida seni olen teinud,” sõnab laulja. “Kuulates seda albumit, märkan kui palju aega, mõtet ja südant siia projekti olen pannud. Usun, et olen lõpuks jõudnud artistina kohta, kus minu loomingut saab arvestada kui väga konkurentsivõimelist albumit nii Eestis, kui ka välismaal. Selle albumiga soovin pakkuda kuulajale äratundmiserõõmu ning võimalust öelda – jah, see artist on päriselt ka eestlane.”
Olgu ka lisatud, et Yasmyni uut muusikat on võimalik kuulda SUME festivalil, kus Yasmyn astub üles TIKSu laval õhtu viimase artistina peale nublut. Sellel aastal on plaanis koostöös TIKS rekordsiga välja anda ka uus muusika vinüüli kujul.
Kuula uus albumit “YASMYN” Spotifyst!
Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.
Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”
Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.
Vera Vice värske lühialbum pakub kuulajale nelja heliteost, mis peegeldavad lavastuse toorest ja mõrumagusat atmosfääri. Kaks lugu on laiendatud hübriidversioonid ning kaks on kontsentreeritud raadiosõbralikud fragmendid. Tegu on duo esimese kõrvalprojektist sündinud kogumikuga, ehkki ka varasemalt on muusikat loodud nii videoinstallatsioonidele kui tantsuetendustele.
Lavastust ennast on kirjeldatud kui segu millestki toorest, ebaküpsest ja poolikust, kus ihad kohtuvad reaalsusega: „Veenire libiseb mööda mäge alla ja lava võtab kuju. Nad liiguvad julgelt ja veidi mõtlematult. Võimatute ülesannete ette heites voolavad pisarad alla nende mudastelt põskedelt. Aga sokid jäävad puhtaks. Jutt on sorav, välja arvatud mõned tühised vääratused. Veidi on siiski piinlik. Nad on ebaküpsed, nende naha all voolab savi – toores savi, mis on igati valmis vormi võtma.“
Lood on alates tänasest kuulatavad enamikel suurematel digiplatvormidel.