Täna 79-aastane Kiefer sai laiemalt tuntuks 1969. aastal, kui ta korraldas provokatiivse aktsiooni, mille käigus poseeris avalikes kohtades, käsi natsitervituseks tõstetud. Ta oli esimesi sakslasi, kes tõi kunsti sõjajärgse Saksamaa tabuteema – rahvusliku süü, mida üritati pisendada või suisa maha vaikida. Sõda ja häving on mõjutanud ka Kieferi hiiglaslikke maale ja installatsioone, mida on iseloomustatud põlenud maastikena ja kus ta kasutab kõige erinevamaid materjale pliist mullani.
Wendersi lähenemine Kieferile on visuaalne – ta laseb kõnelda pigem kunstniku loomingul kui temal endal. Koos kaameraga uudistatakse mastaapseid installatsioone ja uitatakse angaar-ateljeedes, mis on nii suured, et nende omanik kasutab ringi liikumiseks jalgratast.
Film on algselt valminud 3D-tehnikas, mis toob paremini esile objektide ruumilisuse ja viib vaataja nende „sisse”. Kumus jõuab ekraanile selle tava- ehk 2D-versioon.
Kolmapäeval, 10. aprillil kell 18.00 Kumu auditooriumis aset leidva seansi juhatab sisse kunstiteadlane Sirje Helme. Uuri lisa kumu.poff.ee.
Kui „Emily in Paris“ on algusest peale liikunud kusagil Pariisi postkaardi, moefantaasia ja kerge kultuurišoki piiril, siis finaalhooaeg ei kavatse selles osas tempot maha võtta. Uue hooaja võtted algavad Kreekas, jätkuvad Monacos ning viivad Emily lõpuks tagasi Pariisi – linna, mille ümber kogu see kõrgetel kontsadel kulgenud seiklus kord algas.
Sarja looja Darren Star nimetas „Emily in Paris’i“ tegemist kogu meeskonna jaoks elu reisiks ning tänas nii Netflixi, Paramounti kui ka fänne, kes on Emilyga selle teekonna kaasa teinud. Kuigi sari on aastate jooksul pakkunud piisavalt ainest nii armastajatele kui ka silmade pööritajatele, on selle mõju moele, fantaasiatele ja Pariisi kui popkultuurilise lavastuse kuvandile olnud vaieldamatu.
Viimases hooajas naasevad teiste seas Philippine Leroy-Beaulieu, Ashley Park, Lucas Bravo, Lucien Laviscount, Samuel Arnold ja Bruno Gouery. Mis saab Emily, Mindy ja nende stiilselt keeruliseks elatud suhetest, jääb esialgu veel saladuseks. Üks on aga selge: „Emily in Paris“ ütleb adieu täpselt nii, nagu temalt oodata võiks – suure žesti, rohke pagasi ja tõenäoliselt mitte kõige praktilisemate jalanõudega.
Tulemuseks on O´Brieni raamatute, nii selle kui ka järgmiste keelustamine Iirimaal – kantslitest kutsutakse üles neid suisa põletama. Kirjanik põgeneb Inglismaale ja elab seal aktiivset seltskonnaelu, tal on hulganisti armuseiklusi ja ta suhtleb oma aja suurkujudega.
Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas ekraanile jõudev „Sinine tee. Edna O’Brieni lugu” on Iiri dokumentalisti Sinéad O’Shea kokkuvõte kirjaniku erakordsest elust, mis põhineb tema viimasel, vahetult enne surma antud avameelsel intervjuul. Eksklusiivselt on kasutatud tema päevikuid, mida loeb ette „Hamneti” eest Oscari võitnud iiri näitlejanna Jessie Buckley.
„Sõnakuulmise ühiskonna mässumeelne tütar,” on O´Brieni kohta öelnud tõlkija Krista Kaer, kes kolmapäeval, 6. mail kell 18.00 Kumu auditooriumis ekraanile jõudva seansi ka sisse juhatab. Sissepääs prii.
Kumu Dokumentaali kava vaata siit: kumu.poff.ee.