Käesoleva nädala kolmapäeval, 10. aprillil saab esimest korda Eestis näha suurel ekraanil Wim Wendersi viimast dokumentaalfilmi „Anselm”, mis on hüpnootiline portree ühest nüüdisaja suuremast kunstnikust Anselm Kieferist – tema loomingust, inspiratsioonist ja loomeprotsessist.

Täna 79-aastane Kiefer sai laiemalt tuntuks 1969. aastal, kui ta korraldas provokatiivse aktsiooni, mille käigus poseeris avalikes kohtades, käsi natsitervituseks tõstetud. Ta oli esimesi sakslasi, kes tõi kunsti sõjajärgse Saksamaa tabuteema – rahvusliku süü, mida üritati pisendada või suisa maha vaikida. Sõda ja häving on mõjutanud ka Kieferi hiiglaslikke maale ja installatsioone, mida on iseloomustatud põlenud maastikena ja kus ta kasutab kõige erinevamaid materjale pliist mullani.

Wendersi lähenemine Kieferile on visuaalne – ta laseb kõnelda pigem kunstniku loomingul kui temal endal. Koos kaameraga uudistatakse mastaapseid installatsioone ja uitatakse angaar-ateljeedes, mis on nii suured, et nende omanik kasutab ringi liikumiseks jalgratast.

Film on algselt valminud 3D-tehnikas, mis toob paremini esile objektide ruumilisuse ja viib vaataja nende „sisse”. Kumus jõuab ekraanile selle tava- ehk 2D-versioon.

Kolmapäeval, 10. aprillil kell 18.00 Kumu auditooriumis aset leidva seansi juhatab sisse kunstiteadlane Sirje Helme. Uuri lisa kumu.poff.ee.

16. aprillil kell 19.00 jõuab Viimsi Artiumi ekraanile DocPoindi paremikku kuuluv moedokumentaal “Moetööstuse paabel”, mis vaatab moeilma märksa vähem poleeritud nurga alt, kui selle valdkonna ametlik kuvand tavaliselt lubab. Kui tavapäraselt räägitakse moest edulugude, suurte nimede ja laitmatu fassaadi keeles, siis see film liigub sinna, kus hõõrdumine alles tekib – ambitsioonide, egode ja moesüsteemi varjupoole juurde.

Dokumentaalis kohtab tegelasi, kes kõik loodavad oma suurele läbimurdele, ent kelle liikumine moemaailma äärealadel mõjub kohati korraga nii traagiliselt, koomiliselt kui ka kõnekalt. Nii astuvad filmis üles näiteks Casey Spooner, Violet Chachki ja Michelle Elie – figuurid, kelle kaudu avaneb maailm, kus tuntud nimede lähedus võib näida peaaegu omaette kapitalina. Tulemus ei ole klassikaline glamuuridokk, vaid pigem aukartuseta pilk sellele, millest moetööstus ise alati rääkida ei armasta.

Filmi on kirjeldatud ausa ja provokatiivse vaatena moemaailma telgitagustesse – sinna, kus ovatsioonide kõrval eksisteerivad ka edevus, rollimängud ja lakkamatu soov olla järgmine suur nimi. Just see teeb “Moetööstuse paablist” ebatavaliselt teistsuguse moefilmi: see ei idealiseeri, vaid vaatleb.

Uuri seansi kohta lisa Facebookist.

Kumu kultuuridokumentaalide sarjas linastub 11. märtsil Valentina B. Ganeva film „Schindler, ruumi arhitekt”, mis toob fookusesse Rudolph Schindleri – arhitekti, kelle nimi ei pruugi olla laiale publikule tuttav, ent kelle mõju Los Angelese 20. sajandi arhitektuuriloole on olnud märkimisväärne.

Oma eluajal sageli kuulsamate kaasaegsete varju jäänud Schindlerit peetakse tagantjärele üheks modernismi oluliseks teerajajaks. Tema ruumiarhitektuuri käsitlus, mis väärtustab voolavat planeeringut, loomulikku valgust ning sise- ja välisruumi sujuvat sidumist, on tänaseks saanud lahutamatuks osaks ka sellest, mida seostatakse California eluviisiga.

Ganeva dokumentaal ei piirdu pelgalt arhitektuuriloolise portreega, vaid asetab küsimärgi alla ka senised arusaamad modernistliku arhitektuuri sünniloost. Režissööri sõnul on Schindleri loos midagi üldinimlikku – see puudutab kõiki, kes on kunagi tundnud, et nende panust ei märgata õiglaselt või et nad on jäänud kõrvale. Filmi autoriteksti loeb Meryl Streep, mis lisab niigi tugevale loole omaette kaalu.

Film „Schindler, ruumi arhitekt” esilinastus 2024. aastal New Yorgi arhitektuuri- ja disainifilmide festivalil. Kumu auditooriumis linastuva seansi juhatab sisse kunstiteadlane Karin Paulus. Seanss toimub kolmapäeval, 11. märtsil kell 18 ning sissepääs on tasuta. Kogu Kumu Dokumentaali kava leiab kumu.poff.ee.