Teist aastat järjest on Pimedate Ööde filmifestivali debüütfilmide võistlusprogrammis esindatud Eesti film. Oma esimese pika mängufilmiga „Mind on kaks” tulevad välja Raul ja Romet Esko – tegu on maailmaesilinastusega.

„Kaksikutest filmitegijad teevad filmi kaksikutest filmitegijatest, kes tahavad teha maailma parimat filmi kaksikutest,” kuulutab eneseiroonilise filmi juhtlause. See on lugu vendlusest, lapsepõlvest ja suureks kasvamisest läbi kaksikute silmade. Mullu osales debüütfilmide konkursil Eeva Mägi film „Mo Mamma”, mis pälvis žürii äramärkimise. Kokku on tänavuses programmis 11 debüütfilmi, millest seitsme puhul on tegu maailma- ja nelja puhul rahvusvahelise esilinastusega.

Debüütfilmide võistlusprogrammi juhi Triin Trambergi sõnul ühendab mitmeid filme see, et maailmale vaadatakse läbi absurdi prisma. „Väga palju on irooniat nii enese kui ka ühiskonna suhtes. Samuti on olulisel kohal inimsuhted ja seda just eri vaatenurkadest nähtuna,” ütles ta filmides käsitletavaid teemasid kokku võttes.

Valiku noorimad autorid on 25-aastased Eskod, vanim 52-aastane flaam Dimitri Verhulst – viimane on ka Tallinna saabuvatest autoritest kõige nimekam, aga mitte filmitegija, vaid kirjanikuna. Tema raamatuid on tõlgitud 30 keelde, eesti keeles on ilmunud poolautobiograafiline romaan „Kahju olnud asjadest”, millel põhineb ka Felix van Groeningeni film „Ebaõnnestujad”. Tema raamatute põhjal on vändatud veel filmid „Problemski hotell” (rež Manu Riche) ja „Ingel” (rež Koen Mortier).

Verhulsti esimene film režissöörina kannab pealkirja „Peiepidu”: kui kadunukest hakatakse maamulda sängitama, saabub ootamatult notar, kes teeb teatavaks lahkunu viimase soovi – maetagu ta kaugesse ja tundmatusse kohta nimega Wettelen! Algab musta huumoriga vürtsitatud sürreaalne matusemarss, mis raputab põhjalikult perekondlike suhete alustalasid.

Kava kaugeimad filmid on pärit Põhja- ja Lõuna-Ameerikast. Tšiili režissööri Diego Figueroa psühholoogiline põnevusfilm „Šaakalite naabruskond” viib aastasse 1978, kui Tšiilis valitses sõjaväeline diktatuur ja uute salapäraste naabrite tõttu puruneb ühe vaikse mehe elu, jättes ta silmitsi varjatud õudustega.

Mehhikot esindab Urzula Barba Hopfneri film „Corina” – tujutõstev lugu naisest, kes julgeb mugavustsoonist välja astuda ja oma suhet hirmutava maailmaga muuta. Kanada režissööri Jerome Joo „Krantsid” on südamlik lugu Kanadas elavatest Korea immigrantidest, kes võtavad elus aluseks indiaanlaste uskumuse, et metsikud koerad valvavad perekonna üle nagu kaitseinglid.

Valikus on ka lähinaabrite filmikunst, Läti režissööri Signe Birkova „Lootos” – unenäoline ajalooline fantaasia, milles tummfilmirežissööril tekib lähedane suhe vampiirliku prouaga, kellel on varjatud plaan. Peaosas Leedu näitleja Severija Janušauskaitė, kes on laiemale publikule tuntud telesarjast „Babülon-Berliin”.

Pimedate Ööde filmifestival toimub tänavu 8.–24. novembrini. Tutvu kogu debüütfilmide võistlusprogrammiga siin.

16. aprillil kell 19.00 jõuab Viimsi Artiumi ekraanile DocPoindi paremikku kuuluv moedokumentaal “Moetööstuse paabel”, mis vaatab moeilma märksa vähem poleeritud nurga alt, kui selle valdkonna ametlik kuvand tavaliselt lubab. Kui tavapäraselt räägitakse moest edulugude, suurte nimede ja laitmatu fassaadi keeles, siis see film liigub sinna, kus hõõrdumine alles tekib – ambitsioonide, egode ja moesüsteemi varjupoole juurde.

Dokumentaalis kohtab tegelasi, kes kõik loodavad oma suurele läbimurdele, ent kelle liikumine moemaailma äärealadel mõjub kohati korraga nii traagiliselt, koomiliselt kui ka kõnekalt. Nii astuvad filmis üles näiteks Casey Spooner, Violet Chachki ja Michelle Elie – figuurid, kelle kaudu avaneb maailm, kus tuntud nimede lähedus võib näida peaaegu omaette kapitalina. Tulemus ei ole klassikaline glamuuridokk, vaid pigem aukartuseta pilk sellele, millest moetööstus ise alati rääkida ei armasta.

Filmi on kirjeldatud ausa ja provokatiivse vaatena moemaailma telgitagustesse – sinna, kus ovatsioonide kõrval eksisteerivad ka edevus, rollimängud ja lakkamatu soov olla järgmine suur nimi. Just see teeb “Moetööstuse paablist” ebatavaliselt teistsuguse moefilmi: see ei idealiseeri, vaid vaatleb.

Uuri seansi kohta lisa Facebookist.

Kumu kultuuridokumentaalide sarjas linastub 11. märtsil Valentina B. Ganeva film „Schindler, ruumi arhitekt”, mis toob fookusesse Rudolph Schindleri – arhitekti, kelle nimi ei pruugi olla laiale publikule tuttav, ent kelle mõju Los Angelese 20. sajandi arhitektuuriloole on olnud märkimisväärne.

Oma eluajal sageli kuulsamate kaasaegsete varju jäänud Schindlerit peetakse tagantjärele üheks modernismi oluliseks teerajajaks. Tema ruumiarhitektuuri käsitlus, mis väärtustab voolavat planeeringut, loomulikku valgust ning sise- ja välisruumi sujuvat sidumist, on tänaseks saanud lahutamatuks osaks ka sellest, mida seostatakse California eluviisiga.

Ganeva dokumentaal ei piirdu pelgalt arhitektuuriloolise portreega, vaid asetab küsimärgi alla ka senised arusaamad modernistliku arhitektuuri sünniloost. Režissööri sõnul on Schindleri loos midagi üldinimlikku – see puudutab kõiki, kes on kunagi tundnud, et nende panust ei märgata õiglaselt või et nad on jäänud kõrvale. Filmi autoriteksti loeb Meryl Streep, mis lisab niigi tugevale loole omaette kaalu.

Film „Schindler, ruumi arhitekt” esilinastus 2024. aastal New Yorgi arhitektuuri- ja disainifilmide festivalil. Kumu auditooriumis linastuva seansi juhatab sisse kunstiteadlane Karin Paulus. Seanss toimub kolmapäeval, 11. märtsil kell 18 ning sissepääs on tasuta. Kogu Kumu Dokumentaali kava leiab kumu.poff.ee.