Teist aastat järjest on Pimedate Ööde filmifestivali debüütfilmide võistlusprogrammis esindatud Eesti film. Oma esimese pika mängufilmiga „Mind on kaks” tulevad välja Raul ja Romet Esko – tegu on maailmaesilinastusega.

„Kaksikutest filmitegijad teevad filmi kaksikutest filmitegijatest, kes tahavad teha maailma parimat filmi kaksikutest,” kuulutab eneseiroonilise filmi juhtlause. See on lugu vendlusest, lapsepõlvest ja suureks kasvamisest läbi kaksikute silmade. Mullu osales debüütfilmide konkursil Eeva Mägi film „Mo Mamma”, mis pälvis žürii äramärkimise. Kokku on tänavuses programmis 11 debüütfilmi, millest seitsme puhul on tegu maailma- ja nelja puhul rahvusvahelise esilinastusega.

Debüütfilmide võistlusprogrammi juhi Triin Trambergi sõnul ühendab mitmeid filme see, et maailmale vaadatakse läbi absurdi prisma. „Väga palju on irooniat nii enese kui ka ühiskonna suhtes. Samuti on olulisel kohal inimsuhted ja seda just eri vaatenurkadest nähtuna,” ütles ta filmides käsitletavaid teemasid kokku võttes.

Valiku noorimad autorid on 25-aastased Eskod, vanim 52-aastane flaam Dimitri Verhulst – viimane on ka Tallinna saabuvatest autoritest kõige nimekam, aga mitte filmitegija, vaid kirjanikuna. Tema raamatuid on tõlgitud 30 keelde, eesti keeles on ilmunud poolautobiograafiline romaan „Kahju olnud asjadest”, millel põhineb ka Felix van Groeningeni film „Ebaõnnestujad”. Tema raamatute põhjal on vändatud veel filmid „Problemski hotell” (rež Manu Riche) ja „Ingel” (rež Koen Mortier).

Verhulsti esimene film režissöörina kannab pealkirja „Peiepidu”: kui kadunukest hakatakse maamulda sängitama, saabub ootamatult notar, kes teeb teatavaks lahkunu viimase soovi – maetagu ta kaugesse ja tundmatusse kohta nimega Wettelen! Algab musta huumoriga vürtsitatud sürreaalne matusemarss, mis raputab põhjalikult perekondlike suhete alustalasid.

Kava kaugeimad filmid on pärit Põhja- ja Lõuna-Ameerikast. Tšiili režissööri Diego Figueroa psühholoogiline põnevusfilm „Šaakalite naabruskond” viib aastasse 1978, kui Tšiilis valitses sõjaväeline diktatuur ja uute salapäraste naabrite tõttu puruneb ühe vaikse mehe elu, jättes ta silmitsi varjatud õudustega.

Mehhikot esindab Urzula Barba Hopfneri film „Corina” – tujutõstev lugu naisest, kes julgeb mugavustsoonist välja astuda ja oma suhet hirmutava maailmaga muuta. Kanada režissööri Jerome Joo „Krantsid” on südamlik lugu Kanadas elavatest Korea immigrantidest, kes võtavad elus aluseks indiaanlaste uskumuse, et metsikud koerad valvavad perekonna üle nagu kaitseinglid.

Valikus on ka lähinaabrite filmikunst, Läti režissööri Signe Birkova „Lootos” – unenäoline ajalooline fantaasia, milles tummfilmirežissööril tekib lähedane suhe vampiirliku prouaga, kellel on varjatud plaan. Peaosas Leedu näitleja Severija Janušauskaitė, kes on laiemale publikule tuntud telesarjast „Babülon-Berliin”.

Pimedate Ööde filmifestival toimub tänavu 8.–24. novembrini. Tutvu kogu debüütfilmide võistlusprogrammiga siin.

Kus siis veel kui mitte Tartuffil saab näha midagi nii eksootilist nagu Filipiinide filmikunst. Just sellest kaugest riigist pärit draama „Sunshine” toob suurele vabaõhuekraanile PÖFFi armastusfilmide festival, mis avatakse 4. augustil Tartu Raekoja platsil. 

Berliini filmifestivalil parima noortefilmi Kristallkaru võitnud linateos jutustab teismelisest iluvõimlejast, kes avastab enne olümpiamängude katsevõistlust, et on rase – riigis, kus abordid on keelatud. „Pole võimalik vaikida, kui sa kuuled kõiki neid hirmsaid lugusid,” on öelnud režissöör Antoinette Jadaone ise oma filmi kohta, mis põhineb intervjuudel rasedaks jäänud või selleks tehtud filipiini teismelistega, keda ei toeta sellises olukorras isegi nende oma vanemad, rääkimata seadusest. „„Sunshine” ei jäta kedagi ükskõikseks,” kirjutab Tartuffi programmijuht Edvinas Pukšta filmi saateks.

Kokku tuleb festivali ajaks Tartusse kerkivas Eesti suurimas vabaõhukinos tasuta näitamisele 12 filmi. Nende seas film, mis küsib, kuidas armastavad ja mida kardavad noored inimesed ühes maailma suurimas linnas Soulis, kus on üle 10 miljoni elaniku? Vastuse annab oma romantilises komöödias „Armastus suurlinnas” Lõuna-Korea režissöör E.oni. Tema film esilinastus eelmise aasta lõpus Toronto filmifestivalil ja kogus Lõuna-Koreas ligemale miljon vaatajat.

Ühe pealtnäha ideaalse suhte mürgiseks muutumise anatoomiat käsitlevad oma romantilises komöödias „Armastan sind igavesti” USA režissöörid Cazzie David ja Elisa Kalani. „Värske ja stambivaba,” on iseloomustanud seda maailma filmitööstuse juhtivaid väljaandeid Variety. 

Spordisõpru võiks rõõmustada Horvaatia režissööride Danilo Šerbedžija ja Ljubo Zdjelarevići film „Midagi enamat kui mina”, mis jutustab korvpallilegend Dražen Petrovićist, kelle pühendumine korvpallile oli nii suur, et sellest sai ühtaegu nii tema suurim armastus kui needus. Muide, oma elu viimase mängu mängis üheks Euroopa kõigi aegade andekaimaks korvpalluriks peetud mees 1993. aastal Eesti koondise vastu. 

Juba varem välja kuulutatud filmidest jõuavad Raekoja platsi vabaõhuekraanile Richard Linklateri „Uus laine”, mis ühtlasi avab festivali, ning armastusfilmide klassikat esindavad Charles Chaplini „Kullapalavik”, Michael Curtize „Casablanca”, Jacques Demy´ „Cherbourg´i vihmavarjud”, Claude Lelouchi „Mees ja naine”, David Lynchi „Loomu poolest metsikud”, Richard Linklateri „Enne päikesetõusu” ja Baz Luhrmanni „Romeo ja Julia”. 

Dokumentaal- ja lastefilmide programm linastub Tartu Elektriteatris.

Juba 20. korda toimuv Baltikumi suurim vabaõhufilmifestival Tartuff leiab aset 4.–9. augustini. Traditsiooniliselt on kõik seansid vaatajatele tasuta.

Vaata Tartuffi filmide kohta lisa tartuff.ee.

Kui moemaailma varjupooled ja kultuslikud brändilood sind kõnetavad, tasub Netflixist ette võtta uus dokumentaalfilm „Trainwreck: The Cult of American Apparel“.

Film viib vaataja tagasi 2000ndate algusesse, kui värvikas ja vastuoluline American Apparel tõusis üheks Ameerika edukaimaiks moebrändiks. Tuntud oma eetilise tootmise, minimalistlike rõivaste, kuid ka seksuaalse alatooniga reklaamide poolest, võlus bränd paljusid – eriti indie sleaze ajastu fänne.

Ent edu varjus toimus midagi hoopis teistsugust. Dokumentaal heidab pilgu karismaatilise, kuid vastuolulise tegevjuhi Dov Charney juhtimisstiilile, süüdistustele seksuaalses ahistamises ja ettevõtte järkjärgulisele lagunemisele. 

Vaata kultusliku moebrändi tõeline pale üle Netflixist!