Pärleid peetakse üheks moemaailma kõige ajatumaks aardeks. Need õrnalt säravad kalliskivid suudavad anda igale komplektile elegantse lõpunoodi. Siiski teavad vähesed, kuidas pärlid tegelikult sünnivad ja mille poolest üksteisest erinevad. 

Traditsiooniliselt loetakse pärliteks neid, mis on looduslikul teel tekkinud ookeanides ja merevetes pärlikarbi sees. Kui võõrkeha satub selle kauni mereeluka kesta, hakkab pärlikarp kasvatama selle ümber kaitsvat kihti. Aastate jooksul ja kihthaaval moodustub sellest võõrkehast pärl. Sellised pärlid jõuavad meieni peamiselt Jaapanist, Austraaliast, Prantsuse Polüneesiast ja Hiinast. Loomulikult on igas piirkonnas ka oma eripärad, mis mõjutavad pärlite värvust ja kuju.

Kultiveeritud pärlid, mida sageli nimetatakse ka mageveepärliteks, valmivad omakorda mageveekarpides, kuid sarnasel põhimõttel, kasvades ümber karpi sattunud võõrkeha. Siiski on kultiveeritud pärlid tavaliselt väiksemad ja nende kasvuperiood lühem. Mageveepärlite tootmise protsess on tavaliselt ka ökoloogilisem ja säästlikum kui merepärlite kasvatamine, sest see ei nõua merekeskkonna häirimist. Siit koorub ka välja põhjus, miks mageveepärlid pole nii kallid kui merepärlid, sest viimaseid on keerulisem leida ja töödelda. Loomulikult ei kasva kõik pärlid juhuslikult ja inimese vahelesekkumiseta. Suurem osa pärleid valmib tänapäeval pärlifarmides, kus pärlikarpidesse istutatakse pärli tuumake, mis toimib võõrkehana, põhjustab karbi reaktsiooni ja seeläbi pärlite kontrollitud kasvamise. Suuremaid, ümaraid ja siledapinnalisi pärleid peetakse kõige väärtuslikumateks, samas kui ebatavalise kujuga ja väiksemad pärlid kuuluvad odavamasse hinnaklassi.

Igavesti paeluv pärl

Moeajalugu on tõestanud, et pärlid ei ole kunagi moest väljas. Pärleid on imetletud juba sajandeid tänu nende loomulikule ilule ja ajatusele. 20. sajandi alguses sündis moemaailmas tõeline pärlilaine, mida juhtis Coco Chanel. 2023. aasta kevadel tabas see laine moemaailma taas. Ka siin võib mõjutusi otsida Coco Chanelist, sest tänavune pärlimaania sai hoo sisse Chaneli moemaja hiljuti lahkunud loovjuhile Karl Lagerfeldile pühendatud New Yorgi Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi moenäituse avaõhtust ehk Met Galast.

Mis tänapäeva moeentusiastide jaoks pärli sümpaatseks teeb, on see, et nii merepärlid kui ka mageveepärlid pakuvad laia valikut võimalusi, mis sobivad igale maitsele ja eelarvele. Ka klaasist ja plastist valmistatud kunstpärlid, mis kaetud pärlmutrikihiga, on tänapäeval laialdaselt kasutatud. Jah, kallihinnaline pärlitest käevõru või kaelakee on hinnaline aare, kuid mageveepärleid kasutavad ehted ja aksessuaarid on taskukohasemad ja sama ilusad. Kunstpärlite puhul saab aga hõlpsasti mängida kogusega ning luua silmapaistvaid ehtekooslusi, lisada kaunistavat efekti rõivastele või isegi „kasta“ pärlitesse terveid aksessuaare. See on ka põhjus, miks pärlid on enim armastatud ehted maailmas – neile leiavad omanäolise kandmisviisi nii ajatut klassikat hindavad daamid kui ka moeeksperimentidele avatud uue põlvkonna moemaanid.

Kaubamaja Ilumaailmast leiab pärlehteid paljudelt kaubamärkidelt. Neist Yana Nesperi tunneb ära igale ehtele lisatud pisikese sinise safiiri järgi. Saksamaal tegutsev Yana Nesper on ka Euroopa suurim pärlite importija ning just Aasiast tulevad ka selle ehtemärgi kaunimad, soolases vees kasvanud pärlid. Samuti on Ilumaailmas esindatud pärlimärgid Gaura ja Gisel B. Mõlemad on võtnud eesmärgiks tõsta ausse just naturaalsed mageveepärlid. Kui Gisel B. teeb seda Prantsusmaal, siis Gaura puhul väärib kindlasti märkimist, et kaubamärgi naturaalsete pärlitega ehted valmistatakse siinsamas Eestis.

Artikkel ilmus Kaubamaja ajakirja Hooaeg 2023. aasta talvenumbris. 

Täna tabas moemaailma suur kaotus. Giorgio Armani – omanimelise moemaja asutaja, disainer ja tegevjuht – on lahkunud 91-aastaselt. Teate kohaselt lahkus legendaarne moelooja – Il Signor Armani, nagu töötajad ja koostööpartnerid teda austavalt kutsusid – rahus, ümbritsetuna oma lähedastest.

Giorgio Armani sündis 1934. aastal Põhja-Itaalia linnas Piacenzas. Alguses suundus ta Milano Ülikooli õppima meditsiini, kuid katkestas õpingud kolme aasta järel ja liitus armeega. Pärast teenistust otsis ta uut teed – alustades vaateakende kujundajana ja jõudes lõpuks 1975. aastal omaenda moemaja rajamiseni.

Armani oli see, kes tõi ülikonnamoodi revolutsioonilise pehmuse ja vabaduse, muutes rangest vormist voolava poeesia. Tema käekiri oli alati seotud lihtsuse, selguse ja vaoshoitud elegantsiga – ta mõistis, et tõeline enesekindlus ei vaja liigset dekoratiivsust.

2025. aasta tähistas mitut olulist verstaposti Armani moemaja loos: märtsis esitles bränd oma 50. juubelikollektsiooni “Radici”, jaanuaris tähistati ka Armani Privé moeliini 20. aastapäeva. Just seal sulges disainer etenduse ise, astudes lavale käsikäes viimase modelliga. Tänavu juunis jäi ta aga esimest korda poole sajandi jooksul oma moemaja etenduselt kõrvale, taastudes toona avalikkusele teadmata tervisemuredest.

See ei ole esimene kord, kui Portaili veergudel ATP Atelierist räägime. Täna aga teeme seda vägagi rõõmustaval põhjusel – nimelt on bränd jõudnud Eestisse, täpsemalt Tallinna Kaubamaja Kingamaailma.

Nagu paljud armastatud moemärgid, on ka ATP Atelier alguse saanud sõprusest. Maj-La Pizzelli ja Jonas Clason on pikaaegsed sõbrad, kes veetsid oma suvepuhkuseid alati koos Lõuna-Itaalias Otrantos. 2011. aastal lõid nad koos ATP Atelieri – aksessuaaribrändi, mille kõik nahast tooted valmivad käsitööna Toscanas, kus hoitakse au sees sajanditepikkust nahatöökultuuri.

Brändi eesmärk on algusest peale olnud disainida kingi ja aksessuaare, mida saab kanda igal pool – olgu see Stockholmis, New Yorgis või puhkusel mõnes Itaalia väikelinnas. Tulemuseks on tooted, mis on klassikalise joonega, kuid samas vaieldamatult isikupärased.

Ja mida üldse tähendab “ATP”? Väga meeleolukalt – All Tomorrow’s Parties.

Tutvu brändiga Tallinna Kaubamaja Kingamaailmas ja veebipoes kaubamaja.ee!