Möödunud nädalal, 19. mail toimus Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti paviljoni „Kodupeatus“ pidulik avamine, mille juhatas sisse loovtiimi etteaste. Veneetsia arhitektuuribiennaal ja Eesti paviljon jääb avatuks 26. novembrini. Ekspositsioon „Kodupeatus“ jõuab aasta lõpus ka kodupublikuni.

Avasündmusel astusid üles kuraatorid ning loovtiim. Kõnedega esinesid veel Kultuuriministeeriumi kunstide valdkonna asekantsler Taaniel Raudsepp, Eesti suursaadik Itaalias Paul Teesalu ja Eesti Arhitektuurikeskuse juht Hannes Praks.

Eestit esindav ekspositsioon „Kodupeatus“ käsitleb kinnisvara kättesaadavust ja kodu tähendust. Projekti kuraatorid on Aet Ader, Mari Möldre ja Arvi Anderson arhitektuuribüroost b210. Koostöös Liisa Saaremäeli, Keithy Kuuspu (lavastajad), Jan Kaus (dramaturg), Kairi Mändla (stsenograaf) ja Markus Robamiga (helilooja) luuakse installatiivne lavastus, mis jõuab Eesti paviljoni külalisteni üheksa etenduskunstniku esituses. Üles astuvad Arolin Raudva, Kirill Havanski, Anumai Raska, Külli Teetamm, Eline Selgis, Paula Veidenbauma, Johhan Rosenberg ning lavastajad.

„Oma pikkuse tõttu ei saa kestvuslavastust kunagi algusest lõpuni valmis teha ja peensusteni lihvida. Seega jääb nii etendajatele kui külastajatele ruumi juhusteks ja üllatusteks ning säilib loomulik haprus ja meeldiv ebamugavus,“ sõnas Arolin Raudva, kes on järjekorras esimene etenduskunstnik. „Tunnetuslikult polegi tegu lavastusega ja etendamisega, vaid pigem jätkuva ruumiloomega, ruumis ja ruumiks olemisega. Eesti paviljoni atmosfääri mõjutab iga külaline, kes saavad ühtlasi ka selle ruumi osaks. See on huvitav dialoog, et kuidas me vastutame ruumi eest, mida endaga kaasas kanname, kuidas käitume kui meie ruumid kohtuvad või kui siseneme kellegi teise ruumi,“ lisas Raudva.

Vaata fotosid toimunud avaüritusest galeriis!

Eesti paviljoni ekspositsiooni „Kodupeatus“ veebilehe leiab www.homestage.ee.

38. Tallinna rahvusvaheline festival Jazzkaar toimub 24. aprillist 1. maini 2027. Festivali esimeste avalikustatud artistide seas on rahvusvaheliselt tunnustatud helilooja ja trompetist Marquis Hill koos oma ansambliga ning kaasaegse Brasiilia bossa nova superstaar Paula Morelenbaum koos oma tütre Dora Morelenbaumiga. 2027. aasta Jazzkaare avab Maria Faust Sacrum Facere teosega „Marches Rewound & Rewritten“.

„Jazzkaare jaoks on alati olnud oluline tuua kokku eripalgelisi maailmatasemel muusikuid, kes kannavad endas jazzile omast katsetamisjulgust. Maria Faust, Marquis Hill ning Paula ja Dora Morelenbaum on kõik isikupärased ja tunnustatud artistid, kes näitavad, kui erinev võib jazz olla. Mul on väga hea meel, et just nemad annavad esimese vihje sellest, milliseks kujuneb 2027. aasta festival Jazzkaar,“ sõnab festivali kunstiline juht Anne Erm.

Kevadise Jazzkaare avab Aasta Jazzmuusik 2026 Maria Faust oma võimsa teosega „Marches Rewound & Rewritten“. Jazzkaarel võtab see Eesti üks silmapaistvamaid ja omanäolisemaid kunstnikke koos oma ansambliga Sacrum Facere tähelepanu alla marsimuusika ja selle kaudu ühiskonnas korduvad mustrid – hierarhia, diktatuurid ning propaganda elemendid muusikas ja tekstides. „Marches Rewound & Rewritten“ on Fausti enim tunnustusi pälvinud teos, mille eest pärjati autorit ka Saksa Muusikakriitikute auhinnaga.

27. aprillil esineb esmakordselt Eestis Marquis Hill Blacktet, mida veab hingestatud ja poeetiline trompetist Marquis Hill. Tema toon on ühtaegu sügavalt omanäoline ja samas justkui rännak läbi jazztrompeti ajaloo – selles kajastuvad Miles Davise pingestatud vaikus ja ruumikasutus, Clifford Browni ja Freddie Hubbardi vaieldamatu virtuoossus, Lee Morgani ja Donald Byrdi groove’ist kantud fraasikujundus ning palju muud. Blackteti kontserte iseloomustavad vankumatu, nõtke rütmisektsioon, mille peal tantsivad lüüriline trompet ja sillerdav Rhodesi elektriklaver. Oma karjääri jooksul on Hill esinenud koos paljude jazzimaailma tippudega, nende seas Marcus Miller, Dee Dee Bridgewater, Boney James, Kurt Elling, Joe Lovano ja Hilli Chicago põlvkonnakaaslane Makaya McCraven.

2027. aastal tähistab maailma muusikapere legendaarse Brasiilia helilooja Antônio Carlos Jobimi, hüüdnimega Tom Jobim, sajandat sünnipäeva. 1. mail esitab Jazzkaarel Jobimi loomingut Paula Morelenbaum, kes tunneb tema muusikat läbi-lõhki: Paula laulis kümme aastat Jobimi ansamblis ning kriitikud kiidavad vaimustunult tema tõlgitsuse peent melanhooliat, mis tabab ehedalt bossa nova olemust. Paulaga ühineb tema tütar, 2024. aastal Jazzkaare täissaali võlunud Dora Morelenbaum, kes on üks huvitavamaid noori talente Brasiilia uue muusika laineharjal. Lisaks sooloprojektile on Dora Latin Grammy auhinnaga pärjatud kvarteti Bala Desejo liige.

Tutvu artistidega: jazzkaar.ee/programm

Kevadise jazzipeo esimesed piletid tulevad müüki 29. oktoobril kell 12.00 ja on kiirematele 40% soodsamad.

Mis juhtub, kui vaadata toitu mitte ainult kui midagi, mida saab süüa, vaid kui midagi, mis kujundab meie keha, harjumusi, ruume, reise ja isegi identiteeti? Just seda küsib tänavune Pärnu DISAINI päev. 14. novembril neljandat korda toimuv sündmus võtab tänavu fookusesse toidu ning uurib, kuidas söögiga seotud valikud kujundavad meie keha, harjumusi, ruume ja elustiili.

Pärnu DISAINI päev toob oma põhipäeva keskmesse kolm vestlust. Siim Savisaar, Siim Kabrits ja Sirli Rosenvald arutlevad toidu, tervise ja tuleviku toitumisvõimaluste üle. Hele-Mai Alamaa, Mart Haber ja Toomas Volkmann avavad toidudisaini kui kunstivormi, otsides kokkupuutepunkte maitse, lauakatmise ja fotograafia vahel. Tõnis Siigur, Anni Arro ja Ott Tomik vaatlevad aga restorani tervikliku elamusena ning arutavad Pärnu potentsiaali gastronoomilise sihtkohana.

Pärnu DISAINI päev ulatub ka vestlusringidest kaugemale. 14. novembril kell 12–18 toimub Pärnu Keskuses Eesti disainerite loomingut koondav DISAINIturg, Rainer Aavik viib huvilised linnaruumi avastama ning kohalikud stuudiod, poed ja restoranid pakuvad töötube, kohtumisi ja maitseelamusi.

Eelprogramm algab juba 6. novembril Koputa 3x stuudios vestlusega „Kas DISAIN toidab?“, kus Britta Ratas, Marko Ala ja Helena Kerstina Veensalu räägivad loomeettevõtluse praktilisest poolest – rahast, riskidest ja loominguga elatise teenimisest.

Tutvu Pärnu DISAINI päeva programmiga: parnudisainipaev.ee/programm.