21. oktoobril avas uksed esimene Fotografiska muuseum Aasias. Shanghaist on saanud viies linn, kus lisaks Stockholmile, Tallinnale, New Yorgile ja Berliinile saab kogeda kaasaegset fotokunsti koos inspireertavate maitseelamuste ja kultuuriprogrammiga. Fotografiska Tallinn esitleb Shanghai Fotografiska avamisperioodil Eesti fotograafi Toomas Volkmanni töid. 

13 aastat eest Stockholmis asutatud kaasaegse fotograafia eramuuseumi rahvusvaheline laienemine sai alguse neli aastat tagasi Tallinna muuseumi avamisega. Nüüdseks tegutseb Fotografiska ka New Yorgis ning tänavu septembrist ka Berliinis. Shanghai muuseumi avamisega saab Fotografiskast kõige suurem erakapitalil põhinev fotokunstimuuseum maailmas.

Shanghai avamisel tähistatakse Fotografiska rahvusvahelisust ühise väljapanekuga, kus iga Fotografiska muuseum saab tuua esile ühe oma näituse. Eestit esindab septembris Tallinnas avatud Toomas Volkmanni näitus “täis minevik”. Kaks Volkmanni tööd, “Sinine ja must ja valge” (2023) ning “Kire värvid” (1999) koos näitust tutvustava videomaterjaliga saab Shanghais näha kuni veebruarini.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja tegevjuhi Margit Aasmäe sõnul võimaldab Fotografiska pere kasvamine tuua tulevikus Eestisse veel laiema valiku silmapaistvaid fotograafe. “Fotografiska kasv tõestab, kui suur on huvi fotokunsti ning kaasaegse muuseumikogemuse vastu. Meie jaoks on oluline inspireerida kunstnikke, kellele saame pakkuda uusi perspektiive, aga ka külastajaid, kellele pakume maailmapilti avardavaid ja mitmekesiseid kultuurielamusi. Fotografiska laienemine võimaldab ka Eesti fotokunsti maailmakaardile tugevamalt tuua. Shanghais saime tutvustada Toomas Volkmanni, kelle tööd seisavad uhkusega teiste maailmanimede kõrval,” sõnas Aasmäe.

Shanghai muuseum avatakse nelja kaasaegse kunstniku näitusega, mis hõlmavad nii ida kui lääne traditsioone ning pakuvad omanäolise segu dokumentaalfotost, urbanistlikust esteetikast ja žanriülestest eksperimentidest. Fotografiska Shanghais saab esimestena näha Hiina tänava- ja moefotograafi Feng Li, tööstusmaastike poolest tuntud Kanada fotograafi Edward Burtynsky, liikumise ja tardumise kontrasti peale mängiva Hiina fotograafi Fan Xi ning omapäraste heli- ja videoinstallatsioonidega Hong Kongi kunstniku Samson Youngi näitusi.

Iga Fotografiska puhul on oluline, et ka muuseumi hoone ajalugu, taust ja ümbritsev keskkond muudaksid külastuskogemuse eriliseks. Shaghai muuseum paikneb kiiresti arenevas ja ärksa vaimuga piirkonnas Suzhou jõe kallal, kus asuvad mitmed elu- ja ärihooned, muuseumid ning kultuurikeskused. Uus Fotografiska asub ühes kolmest 20. sajandi algul ehitatud ajaloolistest laohoonest, mis kunagi olid kokkupuutepunktiks rahvusvahelise asunduse ja Suzhou linna vahel. Kunagi Hiina esimestele kaasaegsetele pankadele kuulunud laod varustasid linna esmatarbekaupade, värskete toiduainete ja muu vajalikuga, mida toimetati mööda tihedat jõekanalite võrku kohale paadiga. Fotografiska on säilitanud maja ajaloolise tööstusliku välimuse. Uue muuseumi neljal korrusel hakkavad toimuma näitused, sise- ja väliüritused, tegutsevad disainipood, restoran ja jõevaatega lounge-baar.

Veebruari teises pooles jõuab Kai kunstikeskuse kinos vaatajateni Sirje Runge kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis tema isikunäitusega „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“. Filmid linastuvad neljal õhtul – 14. ja 15. ning 21. ja 22. veebruaril. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning moodustavad osa näituse publikuprogrammist.

Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.

Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.

Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.

Fotografiska Tallinn häälestub muusikalainele ning avab sel nädalal fotograafia suurmeistri Anton Corbijni retrospektiivnäituse. Corbijni äratuntav visuaalne keel on jõuliselt kujundanud nüüdisaegset muusikakultuuri – kunstniku viit loomekümnendit käsitlev näitus toob kokku portreed artistidest nagu Depeche Mode, U2, David Bowie, The Rolling Stones ja paljud teised.

Jaanuarikuu lõpu lähenedes täitub Fotografiska näitusemaja mitmeks kuuks muusikaga – laupäevast, 24. jaanuarist avaneb Hollandi päritolu, ent poole sajandi jagu rahvusvahelise muusikamaailma visuaalset keelt tüürinud foto- ja videokunstniku Anton Corbijni suurnäitus. Näitusega kaasneb mahukas publikuprogramm, mis seob väljapaneku kohaliku muusika- ja kultuurimaastikuga läbi erituuride, filmilinastuste ning erikontsertide.

Legendaarse fotograafi suur ülevaatenäitus „Corbijn, Anton” rändab läbi kunstniku viie loomekümnendi, tähistades ühtaegu ka Corbijni 70. juubelit. Tema ainulaadne visuaalne käekiri on jäädvustanud tohutu hulga mõjukaid muusikuid – ajatud portreed, albumikaaned ja bändifotod on kinnistanud Corbijni rolli selles, kuidas maailm muusikat ja artiste näeb. Mitmekülgne ja rahvusvaheliselt hinnatud kunstnik on lisaks fotograafiale tegutsenud ka muusikavideote ja mängufilmide vallas, laiendades oma käekirja liikuvasse pilti ja narratiivi.

Enam kui 150 teosest koosneva retrospektiivi kaudu avaneb ehe ja erakordne, corbijnilikult hämar-müstiline portreemaailm, millest vaatavad vastu muusikamaailma suurkujud nagu Bono, Nirvana, Coldplay, Nick Cave, Prince, Annie Lennox, Dave Gahan, Martin Gore, Lenny Kravitz, Slash ja paljud teised. Fotodelt leiab ka filmitööstuse ikoonilisi tegelasi – näiteks Clint Eastwoodi, Cameron Diazi ja Willem Dafoe – ning tuttavlikke nägusid popkultuurist ja ühiskondlikust elust, nagu Kate Moss, Nelson Mandela ja Ai Weiwei. Lisaks fotodele on näitusele loodud suur visuaalne muusikatuba, mis annab võimsa, 360-kraadise vaate Corbijni videograafiale – muusikavideotele, mille saatel on sirgunud mitu põlvkonda. Näituse on Fotografiska kureerinud koostöös Anton Corbijniga.

Fotografiska näituse avamise puhul viibib Tallinnas ka Corbijn ise. Teda saab kuulda nii reedel, 23. jaanuaril toimuval näituse avapeol kui laupäeval, 24. jaanuaril toimuval Muusikanõunike taskuhäälingu avalikul salvestusel. Avanädala puhul külastab Eestit ka ansambel Brainstorm, keda Corbijniga seob aastatepikkune koostöö ning kelle portree on spetsiaalselt lisatud ka Fotografiska Tallinna näitusesaali. Brainstormi saab näituse avamise aegu kuulata näiteks neljapäeval, 22. jaanuaril toimuval Fotografiska taskuhäälingu avalikul salvestusel, kus bändiga vestleb Tallinn Music Weeki ja Station Narva  kommunikatsioonijuht Ingrid Kohtla.

Näitus „Corbijn, Anton“ on Fotografiska Tallinnas avatud 24. jaanuarist 30. aprillini 2026. Uuri näituse ja publikuprogrammi kohta lisa Fotografiska kodulehelt.