21. oktoobril avas uksed esimene Fotografiska muuseum Aasias. Shanghaist on saanud viies linn, kus lisaks Stockholmile, Tallinnale, New Yorgile ja Berliinile saab kogeda kaasaegset fotokunsti koos inspireertavate maitseelamuste ja kultuuriprogrammiga. Fotografiska Tallinn esitleb Shanghai Fotografiska avamisperioodil Eesti fotograafi Toomas Volkmanni töid. 

13 aastat eest Stockholmis asutatud kaasaegse fotograafia eramuuseumi rahvusvaheline laienemine sai alguse neli aastat tagasi Tallinna muuseumi avamisega. Nüüdseks tegutseb Fotografiska ka New Yorgis ning tänavu septembrist ka Berliinis. Shanghai muuseumi avamisega saab Fotografiskast kõige suurem erakapitalil põhinev fotokunstimuuseum maailmas.

Shanghai avamisel tähistatakse Fotografiska rahvusvahelisust ühise väljapanekuga, kus iga Fotografiska muuseum saab tuua esile ühe oma näituse. Eestit esindab septembris Tallinnas avatud Toomas Volkmanni näitus “täis minevik”. Kaks Volkmanni tööd, “Sinine ja must ja valge” (2023) ning “Kire värvid” (1999) koos näitust tutvustava videomaterjaliga saab Shanghais näha kuni veebruarini.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja tegevjuhi Margit Aasmäe sõnul võimaldab Fotografiska pere kasvamine tuua tulevikus Eestisse veel laiema valiku silmapaistvaid fotograafe. “Fotografiska kasv tõestab, kui suur on huvi fotokunsti ning kaasaegse muuseumikogemuse vastu. Meie jaoks on oluline inspireerida kunstnikke, kellele saame pakkuda uusi perspektiive, aga ka külastajaid, kellele pakume maailmapilti avardavaid ja mitmekesiseid kultuurielamusi. Fotografiska laienemine võimaldab ka Eesti fotokunsti maailmakaardile tugevamalt tuua. Shanghais saime tutvustada Toomas Volkmanni, kelle tööd seisavad uhkusega teiste maailmanimede kõrval,” sõnas Aasmäe.

Shanghai muuseum avatakse nelja kaasaegse kunstniku näitusega, mis hõlmavad nii ida kui lääne traditsioone ning pakuvad omanäolise segu dokumentaalfotost, urbanistlikust esteetikast ja žanriülestest eksperimentidest. Fotografiska Shanghais saab esimestena näha Hiina tänava- ja moefotograafi Feng Li, tööstusmaastike poolest tuntud Kanada fotograafi Edward Burtynsky, liikumise ja tardumise kontrasti peale mängiva Hiina fotograafi Fan Xi ning omapäraste heli- ja videoinstallatsioonidega Hong Kongi kunstniku Samson Youngi näitusi.

Iga Fotografiska puhul on oluline, et ka muuseumi hoone ajalugu, taust ja ümbritsev keskkond muudaksid külastuskogemuse eriliseks. Shaghai muuseum paikneb kiiresti arenevas ja ärksa vaimuga piirkonnas Suzhou jõe kallal, kus asuvad mitmed elu- ja ärihooned, muuseumid ning kultuurikeskused. Uus Fotografiska asub ühes kolmest 20. sajandi algul ehitatud ajaloolistest laohoonest, mis kunagi olid kokkupuutepunktiks rahvusvahelise asunduse ja Suzhou linna vahel. Kunagi Hiina esimestele kaasaegsetele pankadele kuulunud laod varustasid linna esmatarbekaupade, värskete toiduainete ja muu vajalikuga, mida toimetati mööda tihedat jõekanalite võrku kohale paadiga. Fotografiska on säilitanud maja ajaloolise tööstusliku välimuse. Uue muuseumi neljal korrusel hakkavad toimuma näitused, sise- ja väliüritused, tegutsevad disainipood, restoran ja jõevaatega lounge-baar.

16. oktoobril avatakse Narva Kunstiresidentuuris Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osakonna eestvedamisel Narva seni suurim rahvusvaheline moenäitus „Hõimulõim“. Näitus avatakse „Narva soome-ugri kultuuripealinn 2025” ametliku programmi raames ning see maandub hõimurahvaste kalendriaasta olulisimale nädalale, hõimunädalale. 

„Hõimulõim“ on näitus, mis põimib soome-ugri pärimuse kaasaegsesse moeloomesse. See on austusavaldus rikkalikule kaasavarale, mille püsimine sõltub sellest, kui oskuslikult suudame seda oma tänasesse ellu kanda.

Näitusel on eksponeeritud üheksa soome-ugri rahva disainerite looming. Saami, handi, udmurdi, mari, komi, ungari, karjala, soome (sh ingeri) ja eesti (sh seto ja võro) loojate töödega tuuakse esile, et rõivas võib olla ühtaegu nii praktiline ese kui ka identiteedi ja kollektiivse mälu kandja. Iga autor küsib omal moel, mida tähendab olla soome-ugri disainer 21. sajandil – kuidas põimida oma traditsioon kaasaegsesse vormi ja mida selle mitmekihilisest tähendusväljast maailmale jutustada. Need teosed avavad ka eetilisi valikuid: millist materjali kasutada, kuidas hoida kohalikke oskusi ning kuidas jutustada oma rahva lugu nii, et see looks dialoogi ka nende jaoks, kes pole sellesse kultuuriruumi sündinud.

“Tänases maailmas, kus mõne rahva laul on vaiksem kui kunagi varem ja nii mõnegi mustri kuduja on jäänud üksikuks, on see hõimurahvaste vaheline lõim eriti habras,” sõnab näituse kuraator Piret Puppart.

Põnevust pakuvad ka näituse interaktiivsed, tehnoloogiliselt uuenduslikud elamused. Külastaja saab avastada nii magnetite abil Piret Pupparti loodud kleitidesse peidetud mustreid kui ka kogeda kunstnik Alyona Movko-Mägi kujundatud vadjalaste mustrimaailmale pühendatud hologramm-koske.

Ekspositsiooni saab külastada 11. jaanuarini. Lisainformatsioon nart.ee. 

Sel nädalal avaneb Fotografiskas näitus „Sündida ja sünnitada“, mis esitleb jõulises, ausas ja intiimses vaates hetki, mil saavad alguse nii elu kui vanemlus, saateks poeetilised mõtisklused sünnituse ürgse ja tabamatu olemuse üle.

Fotograaf Emilia Bergmark-Jiménez on aastast 2021 pildistanud Rootsis sünnitusi, talletades elu alguse lugusid – igaühel neist on olnud ainulaadsed asjaolud ja kulg. Fotografiskas 10. oktoobril avanev Bergmark-Jiménezi isikunäitus põhineb samal projektil ning juhatab läbi sünnituse erinevate etappide ja hetkede, mis tähistavad nii elu kui ühise teekonna algust. Dokumentaalfotod esitlevad sünnitust ausalt ja argiselt, kehalises ja intiimses vaates. Piltide saateks jagab fotograaf aga oma isiklikke mõtisklusi, mis puudutavad sünnituse ürgset ja metafüüsilist poolt – eluline ja poeetiline sulavad kokku näituseks, kus sünd on ühtaegu nii tunnistus kui teekond.

Bergmark-Jiménez on projekti raames osalenud üle 40 sünnitusel, millest igaühest on valminud umbkaudselt 900 ülesvõtet. Fotografiska näituse jaoks on ta välja valinud 25 sünnitust, mis on jäädvustatud fotograafi ausa, ent ülitundliku pilgu läbi. „Olen täheldanud, et need pildid toovad esile tugevaid reaktsioone. Fotod naiste kehadest, mis ei ole kaunid või sensuaalsed, äratavad üles allasurutud tundeid ja hirme,“ kommenteerib Bergmark-Jiménez oma loomingut. Näitusega „Sündida ja sünnitada“ jutustab kunstnik loo sünnituse eksistentsiaalsest aspektist, aga ka inimeseks saamisest ja inimesena elamisest. „See projekt on olnud mu elu kõige väekam teekond. See on põhjalikult ümber kujundanud minu arusaama reaalsusest,“ lisab kunstnik.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents sõnab, et näituse jõud peitub just selle ausas ja ilustamata eheduses: „Iga foto sellel näitusel kannab endas eriilmelist lugu ja selle kihte. Mõni pilt võib tunduda toore või liigagi vahetuna, kuid just selles peitub Emilia loomingu vägi – midagi pole ilustatud ega peidetud. Ehe elu etendub tema piltidel avameelselt ja kompromissitult, põhinedes Emilia sügaval austusel sünnituspalatis kogetu vastu.“

Näituse avamise puhul viibib Eestis ka kunstnik ise – tema inspireerivast maailmast saab vahetult osa saada nii 9. oktoobril kell 18 toimuval näituse avavestlusel kui 10. oktoobril kell 18 toimuval avatuuril. Sünnitust käsitleva näituse avanemise puhul lisandub 21. oktoobrist Fotografiska üritusteprogrammi ka hommikuvöönd – vastukaaluks igareedesele öövööndile seab Fotografiska teisipäeviti kell 9–11 fookuse lapse sündi ootavatele ning beebide ja väikelaste vanematele. Hommikuvöönd pakub rahulikku aega kunsti nautimiseks, turvalist ruumi lastega olemiseks ning võimalust kohtuda teiste vanematega ja jagada kogemusi. Hommikuvöönditel osalevad aeg-ajalt erikülalised, kes kõnetavad teemasid, mis ootuse ajal ning imikute ja maimikutega kooskasvamisel võiksid vanemale olla olulised või päevakajalised.