21. oktoobril avas uksed esimene Fotografiska muuseum Aasias. Shanghaist on saanud viies linn, kus lisaks Stockholmile, Tallinnale, New Yorgile ja Berliinile saab kogeda kaasaegset fotokunsti koos inspireertavate maitseelamuste ja kultuuriprogrammiga. Fotografiska Tallinn esitleb Shanghai Fotografiska avamisperioodil Eesti fotograafi Toomas Volkmanni töid. 

13 aastat eest Stockholmis asutatud kaasaegse fotograafia eramuuseumi rahvusvaheline laienemine sai alguse neli aastat tagasi Tallinna muuseumi avamisega. Nüüdseks tegutseb Fotografiska ka New Yorgis ning tänavu septembrist ka Berliinis. Shanghai muuseumi avamisega saab Fotografiskast kõige suurem erakapitalil põhinev fotokunstimuuseum maailmas.

Shanghai avamisel tähistatakse Fotografiska rahvusvahelisust ühise väljapanekuga, kus iga Fotografiska muuseum saab tuua esile ühe oma näituse. Eestit esindab septembris Tallinnas avatud Toomas Volkmanni näitus “täis minevik”. Kaks Volkmanni tööd, “Sinine ja must ja valge” (2023) ning “Kire värvid” (1999) koos näitust tutvustava videomaterjaliga saab Shanghais näha kuni veebruarini.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja tegevjuhi Margit Aasmäe sõnul võimaldab Fotografiska pere kasvamine tuua tulevikus Eestisse veel laiema valiku silmapaistvaid fotograafe. “Fotografiska kasv tõestab, kui suur on huvi fotokunsti ning kaasaegse muuseumikogemuse vastu. Meie jaoks on oluline inspireerida kunstnikke, kellele saame pakkuda uusi perspektiive, aga ka külastajaid, kellele pakume maailmapilti avardavaid ja mitmekesiseid kultuurielamusi. Fotografiska laienemine võimaldab ka Eesti fotokunsti maailmakaardile tugevamalt tuua. Shanghais saime tutvustada Toomas Volkmanni, kelle tööd seisavad uhkusega teiste maailmanimede kõrval,” sõnas Aasmäe.

Shanghai muuseum avatakse nelja kaasaegse kunstniku näitusega, mis hõlmavad nii ida kui lääne traditsioone ning pakuvad omanäolise segu dokumentaalfotost, urbanistlikust esteetikast ja žanriülestest eksperimentidest. Fotografiska Shanghais saab esimestena näha Hiina tänava- ja moefotograafi Feng Li, tööstusmaastike poolest tuntud Kanada fotograafi Edward Burtynsky, liikumise ja tardumise kontrasti peale mängiva Hiina fotograafi Fan Xi ning omapäraste heli- ja videoinstallatsioonidega Hong Kongi kunstniku Samson Youngi näitusi.

Iga Fotografiska puhul on oluline, et ka muuseumi hoone ajalugu, taust ja ümbritsev keskkond muudaksid külastuskogemuse eriliseks. Shaghai muuseum paikneb kiiresti arenevas ja ärksa vaimuga piirkonnas Suzhou jõe kallal, kus asuvad mitmed elu- ja ärihooned, muuseumid ning kultuurikeskused. Uus Fotografiska asub ühes kolmest 20. sajandi algul ehitatud ajaloolistest laohoonest, mis kunagi olid kokkupuutepunktiks rahvusvahelise asunduse ja Suzhou linna vahel. Kunagi Hiina esimestele kaasaegsetele pankadele kuulunud laod varustasid linna esmatarbekaupade, värskete toiduainete ja muu vajalikuga, mida toimetati mööda tihedat jõekanalite võrku kohale paadiga. Fotografiska on säilitanud maja ajaloolise tööstusliku välimuse. Uue muuseumi neljal korrusel hakkavad toimuma näitused, sise- ja väliüritused, tegutsevad disainipood, restoran ja jõevaatega lounge-baar.

Sügise saabudes suunab Fotografiska pilgu tähistaeva poole ja toob esitlusele suurnäituse „KOSMOS – visuaalne rännak“, mis pakub kaasahaaravat elamust igas vanuses külastajale. Näitusel kohtuvad taevapiiril kunst ja teadus ning põimuvad uurimustöö ja kunstiloome. 14 autori käsitluses tõstatuvad suured küsimused: kes me selles igavikulises maailmas oleme ja kellel üldse on lubatud unistada tulevikust?

Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal. 

Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.

14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“

Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.

Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste  kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.

Kolmapäeval, 3. septembril kell 18.00, avaneb Punctum galeriis naisideaali kui kultuurilist konstruktsiooni ning selle ajas muutuvat tähendusvälja uuriv grupinäitus „Vana Veenus“. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis, osalevad kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge.

„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.

„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.

Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.