Homsest, 19. maist näeb Fotografiskas László Moholy-Nagy, ühe 20. sajandi silmapaistvaima modernistliku kunstniku fotonäitust „Valgusmäng“. Näitus keskendub Moholy-Nagyle eelkõige kui kunstiuuendajale, kes kasutas kaamerat uudse nägemise instrumendina.

Ungaris sündinud László Moholy-Nagy (1895-1946) oli konstruktivismist mõjutatud teedrajav kunstnik, kes kogus tuntuse oma radikaalse ja eksperimentaalse loominguga. Moodsa tehnoloogia ja sotsiaalsete muutuste vastu huvi tundev kunstnik eksperimenteeris fotograafia, pimikuprotsesside ning montaažiga. Viis, kuidas ta jäädvustas jooni, kujundeid ja valgust, oli eelmise sajandi alguses erakordselt uuendusmeelne.

Moholy-Nagy mõjutas Bauhausi õpetajana tervet põlvkonda kunstnikke ja disainereid. Fotopraktikas seadis Moholy-Nagy esikohale fotograafia alustala, valguse, uurimise. Tema eesmärk oli “maalida valgusega”, tehes seda fotogrammide abil ning luues fotopilte ilma kaamerata, puhtalt valguse ja varju manipuleerimise abil. Uute perspektiivide ja kaameratehnikate abil muutus fotograafia kui lihtsalt dokumenteeriv meedium uudseid visuaalseid sensatsioone kujutavaks kunstivormiks.

“Fotografiska näituste valik täieneb suveks 20. sajandi kunstimaailma raputanud innovaatori Lazlo Moholy Nagy näitusega “Valguse mäng”. On hea meel näidata kunstnikku, kes oli oma ajast ees – julge katsetaja erinevate tehnikate ja meediumitega ning mõjutas samal ajal meeletult ka kunstivaldkonna arengut, olles üks Bauhausi eestvedajatest”, kommenteeris Fotografiska näituste juht Maarja Loorents.

Näitus „Valgusmäng“ koondab Moholy-Nagy esimesed katsetused fotomontaažis (fotoplastikas, nagu ta seda nimetas), fotogrammid, isiklikud pildid, värvifotod (sealhulgas haruldased pildid kunstnikust endast ja varem näitamata fotod tema skulptuuridest) ning kaks filmi aastast 1922 ning 1945. Näitus jääb avatuks 1. oktoobrini. 

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.