Homsest, 19. maist näeb Fotografiskas László Moholy-Nagy, ühe 20. sajandi silmapaistvaima modernistliku kunstniku fotonäitust „Valgusmäng“. Näitus keskendub Moholy-Nagyle eelkõige kui kunstiuuendajale, kes kasutas kaamerat uudse nägemise instrumendina.

Ungaris sündinud László Moholy-Nagy (1895-1946) oli konstruktivismist mõjutatud teedrajav kunstnik, kes kogus tuntuse oma radikaalse ja eksperimentaalse loominguga. Moodsa tehnoloogia ja sotsiaalsete muutuste vastu huvi tundev kunstnik eksperimenteeris fotograafia, pimikuprotsesside ning montaažiga. Viis, kuidas ta jäädvustas jooni, kujundeid ja valgust, oli eelmise sajandi alguses erakordselt uuendusmeelne.

Moholy-Nagy mõjutas Bauhausi õpetajana tervet põlvkonda kunstnikke ja disainereid. Fotopraktikas seadis Moholy-Nagy esikohale fotograafia alustala, valguse, uurimise. Tema eesmärk oli “maalida valgusega”, tehes seda fotogrammide abil ning luues fotopilte ilma kaamerata, puhtalt valguse ja varju manipuleerimise abil. Uute perspektiivide ja kaameratehnikate abil muutus fotograafia kui lihtsalt dokumenteeriv meedium uudseid visuaalseid sensatsioone kujutavaks kunstivormiks.

“Fotografiska näituste valik täieneb suveks 20. sajandi kunstimaailma raputanud innovaatori Lazlo Moholy Nagy näitusega “Valguse mäng”. On hea meel näidata kunstnikku, kes oli oma ajast ees – julge katsetaja erinevate tehnikate ja meediumitega ning mõjutas samal ajal meeletult ka kunstivaldkonna arengut, olles üks Bauhausi eestvedajatest”, kommenteeris Fotografiska näituste juht Maarja Loorents.

Näitus „Valgusmäng“ koondab Moholy-Nagy esimesed katsetused fotomontaažis (fotoplastikas, nagu ta seda nimetas), fotogrammid, isiklikud pildid, värvifotod (sealhulgas haruldased pildid kunstnikust endast ja varem näitamata fotod tema skulptuuridest) ning kaks filmi aastast 1922 ning 1945. Näitus jääb avatuks 1. oktoobrini. 

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.