Homsest, 19. maist näeb Fotografiskas László Moholy-Nagy, ühe 20. sajandi silmapaistvaima modernistliku kunstniku fotonäitust „Valgusmäng“. Näitus keskendub Moholy-Nagyle eelkõige kui kunstiuuendajale, kes kasutas kaamerat uudse nägemise instrumendina.

Ungaris sündinud László Moholy-Nagy (1895-1946) oli konstruktivismist mõjutatud teedrajav kunstnik, kes kogus tuntuse oma radikaalse ja eksperimentaalse loominguga. Moodsa tehnoloogia ja sotsiaalsete muutuste vastu huvi tundev kunstnik eksperimenteeris fotograafia, pimikuprotsesside ning montaažiga. Viis, kuidas ta jäädvustas jooni, kujundeid ja valgust, oli eelmise sajandi alguses erakordselt uuendusmeelne.

Moholy-Nagy mõjutas Bauhausi õpetajana tervet põlvkonda kunstnikke ja disainereid. Fotopraktikas seadis Moholy-Nagy esikohale fotograafia alustala, valguse, uurimise. Tema eesmärk oli “maalida valgusega”, tehes seda fotogrammide abil ning luues fotopilte ilma kaamerata, puhtalt valguse ja varju manipuleerimise abil. Uute perspektiivide ja kaameratehnikate abil muutus fotograafia kui lihtsalt dokumenteeriv meedium uudseid visuaalseid sensatsioone kujutavaks kunstivormiks.

“Fotografiska näituste valik täieneb suveks 20. sajandi kunstimaailma raputanud innovaatori Lazlo Moholy Nagy näitusega “Valguse mäng”. On hea meel näidata kunstnikku, kes oli oma ajast ees – julge katsetaja erinevate tehnikate ja meediumitega ning mõjutas samal ajal meeletult ka kunstivaldkonna arengut, olles üks Bauhausi eestvedajatest”, kommenteeris Fotografiska näituste juht Maarja Loorents.

Näitus „Valgusmäng“ koondab Moholy-Nagy esimesed katsetused fotomontaažis (fotoplastikas, nagu ta seda nimetas), fotogrammid, isiklikud pildid, värvifotod (sealhulgas haruldased pildid kunstnikust endast ja varem näitamata fotod tema skulptuuridest) ning kaks filmi aastast 1922 ning 1945. Näitus jääb avatuks 1. oktoobrini. 

Veebruari teises pooles jõuab Kai kunstikeskuse kinos vaatajateni Sirje Runge kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis tema isikunäitusega „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“. Filmid linastuvad neljal õhtul – 14. ja 15. ning 21. ja 22. veebruaril. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning moodustavad osa näituse publikuprogrammist.

Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.

Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.

Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.

Fotografiska Tallinn häälestub muusikalainele ning avab sel nädalal fotograafia suurmeistri Anton Corbijni retrospektiivnäituse. Corbijni äratuntav visuaalne keel on jõuliselt kujundanud nüüdisaegset muusikakultuuri – kunstniku viit loomekümnendit käsitlev näitus toob kokku portreed artistidest nagu Depeche Mode, U2, David Bowie, The Rolling Stones ja paljud teised.

Jaanuarikuu lõpu lähenedes täitub Fotografiska näitusemaja mitmeks kuuks muusikaga – laupäevast, 24. jaanuarist avaneb Hollandi päritolu, ent poole sajandi jagu rahvusvahelise muusikamaailma visuaalset keelt tüürinud foto- ja videokunstniku Anton Corbijni suurnäitus. Näitusega kaasneb mahukas publikuprogramm, mis seob väljapaneku kohaliku muusika- ja kultuurimaastikuga läbi erituuride, filmilinastuste ning erikontsertide.

Legendaarse fotograafi suur ülevaatenäitus „Corbijn, Anton” rändab läbi kunstniku viie loomekümnendi, tähistades ühtaegu ka Corbijni 70. juubelit. Tema ainulaadne visuaalne käekiri on jäädvustanud tohutu hulga mõjukaid muusikuid – ajatud portreed, albumikaaned ja bändifotod on kinnistanud Corbijni rolli selles, kuidas maailm muusikat ja artiste näeb. Mitmekülgne ja rahvusvaheliselt hinnatud kunstnik on lisaks fotograafiale tegutsenud ka muusikavideote ja mängufilmide vallas, laiendades oma käekirja liikuvasse pilti ja narratiivi.

Enam kui 150 teosest koosneva retrospektiivi kaudu avaneb ehe ja erakordne, corbijnilikult hämar-müstiline portreemaailm, millest vaatavad vastu muusikamaailma suurkujud nagu Bono, Nirvana, Coldplay, Nick Cave, Prince, Annie Lennox, Dave Gahan, Martin Gore, Lenny Kravitz, Slash ja paljud teised. Fotodelt leiab ka filmitööstuse ikoonilisi tegelasi – näiteks Clint Eastwoodi, Cameron Diazi ja Willem Dafoe – ning tuttavlikke nägusid popkultuurist ja ühiskondlikust elust, nagu Kate Moss, Nelson Mandela ja Ai Weiwei. Lisaks fotodele on näitusele loodud suur visuaalne muusikatuba, mis annab võimsa, 360-kraadise vaate Corbijni videograafiale – muusikavideotele, mille saatel on sirgunud mitu põlvkonda. Näituse on Fotografiska kureerinud koostöös Anton Corbijniga.

Fotografiska näituse avamise puhul viibib Tallinnas ka Corbijn ise. Teda saab kuulda nii reedel, 23. jaanuaril toimuval näituse avapeol kui laupäeval, 24. jaanuaril toimuval Muusikanõunike taskuhäälingu avalikul salvestusel. Avanädala puhul külastab Eestit ka ansambel Brainstorm, keda Corbijniga seob aastatepikkune koostöö ning kelle portree on spetsiaalselt lisatud ka Fotografiska Tallinna näitusesaali. Brainstormi saab näituse avamise aegu kuulata näiteks neljapäeval, 22. jaanuaril toimuval Fotografiska taskuhäälingu avalikul salvestusel, kus bändiga vestleb Tallinn Music Weeki ja Station Narva  kommunikatsioonijuht Ingrid Kohtla.

Näitus „Corbijn, Anton“ on Fotografiska Tallinnas avatud 24. jaanuarist 30. aprillini 2026. Uuri näituse ja publikuprogrammi kohta lisa Fotografiska kodulehelt.