Tulevase Station Narva muusikaprogrammi südameks saab 4. ja 5. septembril taas Narva Muuseum ajaloolises Hermanni linnuses ning muusika kõlab ka ööpidudel jõeäärses Ro-Ro kultuuriklubis ja eriüritustel üle linna.
Trip-hopi pioneer Tricky, kes esines ka kõige esimesel Station Narva festivalil 2018. aastal, saabub piirilinna oma uut muusikat tutvustava Euroopa tuuri raames. Bristolist päris mees, kelle debüütalbum “Maxinquaye” (1995) müüs Suurbritannias kullanormi jagu ning kellest David Bowie kirjutas ajakirja Q proosapoeemi, kõlab endiselt nagu eikeegi teine ehk salapärane sulam alternatiivsest hiphopist, raggast, rockist ja äraspidisest popist. Massive Attacki koosseisus alustanud Tricky on koostööd teinud muusikailma vägevatega nagu Beyoncé, Yoko Ono, PJ Harvey, Björk ja ka meie Mariin Kallikorm, kes samuti oma bändiga mariin k. Station Narval esineb.
Publiku palaval nõudmisel jõuab Narva taas ka Islandi elektroonilise muusika ikoon GusGus. Grupi südameid pumpava rütmi ja lopsakate meloodiatega kõrkläikeses kõlapildis kohtuvad 80ndate sündipop ja 90ndate reiv, sekka trance’i, urban souli ja UK garage’i kajasid. Algusaegadel enam kui kümneliikmelisest seltskonnast on tänaseks saanud saundimeistri Biggi Veira ning lauljate Daníel Ágúst Haraldssoni ja ansamblist Vök tuntud Margrét Rán’i trio.
Narvast pärit ALIKA, kes lisas hiljuti oma karikate rivisse telekonkursi “Su nägu kõlab tuttavalt” 10. hooaja võidu, lubab tulevasel kodulinna esinemisel suurejoonelist sünnipäeva tähistamise erikava koos bigbändi ja kohaliku laulustuudioga Magic Land.
Poeet ja muusik EiK, kes on end maksma pannud Eesti ühe tegusama ja menukama artistina, toob Narva sügisesse oma tänavukevadise albumi “lõputu festival” kava koos supergrupiga, kus mängivad Rein Fuks (Pia Fraus, Imandra Lake), Mattias Tirmaste (Haldi & ans. Flamingo) ning Taali Lehtla (Siniviisor).
Ida-Viru päritolu kitarristi ja laulukirjutaja Mariin Kallikormi juhitud shoegaze’i bänd mariin k. on oma tänavu ilmunud debüütalbumi “rose skin” tuules jõudnud nii raadiojaama KEXP eetrisse kui ka nimekatele välissündmustel nagu Supersonic Block Party Prantsusmaal, Ireland Music Week Iirimaal ja Reeperbahn Festival Saksamaal. Üle maailma on Kallikorn tuuritanud ka Station Narva ühe peaesineja Tricky bändis mängides.
Pealinna produtsent ja DJ Luurel Varas kostitab narvakaid leidliku ja mängulise bassimuusikaga ning Läti muusik ja etenduskunstnik Elizabete Balčus neo-psühhedeelse kavaga, milles kohtuvad sürrealistlikud kostüümid, ooperikoolitusega hääl ning köögiviljadest konstrueeritud süntesaatorid.
Uued esinejad ja kogu Station Narva programm avalikustatakse järk-järgult tuleva aasta jooksul.
Lisaks toimuvad festivalil kunstiprogramm, elamustuurid, linnaruumi-aktsioonid, kogukonnavestlused, narvapärased ühissöömingud ja muu Station Narva klassika.
Station Narva 2026 festivali pääsmed on müügil Piletilevis.
Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.
Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”
Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.
Loomulikult oleme Riias käinud varemgi. Korduvalt. Ent RAW tuletas meelde, et tuttavat linna saab avastada ka teisiti: mitte mööda tavapärast kohvik-muuseum-hotell trajektoori, vaid kulgedes ühest galeriist teise, ühelt sündmuselt järgmisele, lastes kureeritud kunstil end mööda linna juhtida. Sellises rütmis hakkab Riia avanema kihiti. Pangahoone ei ole enam lihtsalt pangahoone, kui selle ruumides ootab ees Darja Popolitova performance. Värvika ajalooga linnavilla ei jää üksnes arhitektuurseks peatuseks, kui õhtu viib sinna kuulama System Olympia set’i. Kunst muutub sujuvalt viisiks, kuidas linna kogeda.
Riga Art Week liikus väga teadlikult üle terve Riia, hõlmates vanalinna, kesklinna, Skanste piirkonda, VEF-i kvartalit ja Pārdaugavat. Nii ei mõjunud RAW näituste jadana, vaid meeldiva kogemusena, kus lokatsioonide vahel liikumine oli sama oluline kui programm ise. Programmis endas pälvisid aga teiste seas tähelepanu Tobias Gutmanni portreeprojekt „Face-O-Mat”, Jana Jacuka performance „HA”, Rosie Gibbensi „To Dust: A Memorial for Robot Vacuum Cleaners” ning Kim? Contemporary Art Centre’i festival „EDEN: Wet Work Over Lap”. Tänavu anti esimest korda välja ka Signet Bank Award for Artistic Excellence, mille pälvis just nimelt koreograaf ja multidistsiplinaarne kunstnik Jana Jacuka oma performance’iga „HA”. Samuti tõi RAW Riiga kohale kunstiprofessionaale, kuraatoreid, kogujaid ja meediat Ühendkuningriigist, Saksamaalt, Šveitsist, Rootsist, Norrast, Soomest, Leedust, Eestist ja mujalt. Muljetavaldav töö kõigest teise toimumiskorra kohta.
Portailil oli Riga Art Weeki raames rõõm kogeda ka Läti vastet Eesti Kunstiakadeemia ERKI Moeshow’le. 29. mail toimus Hanzas Peronsis Läti Kunstiakadeemia iga-aastane LMA Fashion Show, mis tõi lavale tänavuste moedisaini tudengite tugevamad kollektsioonid – tervelt 26 –, millest eredamalt jäi meelde publikult ovatsioonid pälvinud teise kursuse bakalaureusetudengi Katrīna Ermanoviča-Hermanoviča meestekollektsioon „Le Passager du Passé”. Galeriist leiab ka sellekohased pildid.
View this post on Instagram
Meie Riias veedetud ajaga sai kiiresti selgeks, et Riga Art Weeki ambitsioon on laiem kui ühe nädala sündmus. Festival positsioneerib Riiat kaasaegse kunsti sihtkohana Balti ja Põhja-Euroopa kultuuriruumis ning teeb seda veenvalt just seetõttu, et ei eralda kunsti linnast. Riia ei olnud seekord meie jaoks lihtsalt Riia. See oli linn, kus kaasaegne kunst liikus galeriist tänavale, muuseumist õhtusse ja tõsiseltvõetavusest aeg-ajalt ka kergesse absurdi. Ning just seal, nende vahepealsete peatuste ja ootamatute avanemiste sees, hakkaski festival kõige paremini tööle.
Järgmise aastani, Riga Art Week!
Ja neile, kes ootavad Portaililt Riia söögi- ja muude heade kohtade soovitusi – you must worry not – ka need on peagi tulemas