Fotografiskas  avab  homme, 28. septembril külastajatele uksed Toomas Volkmanni seni suurim isikunäitus „täis minevik“, mis kajastab  200 fotol fotograafi loomingulist retke kolme aastakümne jooksul. Näitus tähistab Volkmanni, ühe Eesti fotograafia grand old man’i panust Eesti kultuurimaastikul – alates vaba Eesti moefotograafia rajamisest kuni pöörase VIBE peosarja jäädvustamiseni. 

90ndatel püüdis Volkmanni kaamerasilm kinni kümnendi vaimu, ta tõi Eestisse enneolematu fotokeele ja tutvustas siin seni tundmata kvääriesteetikat. Tema absoluutset stiilitunnetust ja sümbolistlikult tihedat fotokeelt hindavad paljud fotograafiasõbrad. Volkmann on ühtaegu teatraalne ja diskreetne, morbiidne ja elujanune, laiahaardeliselt dramaatiline ja ääretult isiklik. Ta liigub sujuvalt 90ndate rabedusest selle sajandi teise kümnendi ülbe klantsesteetikani, täpsest ja veatust minimalismist naha alla pugeva esteetikani.

“Toomasega võiks alustada Eesti performance`i ajalugu, sooteema oli iseloomulik tema portreede sarjas. Seda ei saa käsitleda veenvalt ilma isikliku suhteta. 1990ndad on üks kõige isiklikumaid perioode kaasaegses Eesti kunstis üldse,” sõnas kunstiteadlane Eha Komissarov.

Volkmanni loomingulist teekonda on mõjutanud mitmekülgne kultuuriskeenel osalemine. Alates arstiõpingutest Tartu Ülikoolis, näitlejadiplomi omandamisest Lembit Petersoni juhendamisel, tuuritamisest kammerkoori Hortus Musicus lauljana kuni fotograafiaõpinguteni Londonis, on tema teekond olnud rikkalik ja mitmekesine. Näituse kuraator Tanel Veenre, ühtlasi Volkmanni lähedane sõber, rõhutab fotograafi ainulaadset paiknemist ühtaegu igavikulises  ja ajalises, olles mõjutatud igatsusest ulatuda üle oma aja piiride ja võimest olla kohal hetke trendivirvendustes.

„Toomas Volkmanni näitust oleme igatsenud alates päevast, kui avasime Fotografiska,” sõnas Fotografiska Tallinna juht Margit Aasmäe. “Teha maailmatasemel kohaliku fotograafi näitust on meie jaoks väga oluline ja eriline. Ootame põnevusega, kuidas kohalik publik Toomase vastu võtab, sest teeme esimest korda sellist monumentaalselt suurt näitust maja kolmel korrusel, avades tema talenti väga mitme erineva nurga alt. Sellelt näituselt peaks kindlasti leidma äratundmisrõõmu inimesed, kelle kujunemisajaks olid murrangulised 90ndad, samas mitte ainult – Volkmanni fotode esteetika on ajatu ja jätab hinge helisema igaühel, kes hindab minimalistlikku ja kaunist fotograafiat.”

Näituse keskmes, Fotografiska suures saalis, on esinduslik valik Volkmanni portree- ja moefotodest, black box saalis ja kohvikus saab aga näha tema jäädvustusi VIBE’i pidudest. Näituse avaürituseks on 27. septembril kell 18.00 aset leidev vestlusõhtu, kus Volkmanni teekonda fotokunstnikuna harutavad koos kunstniku endaga lahti asjatundjad ja sõbrad. Jutuks tulevad 90ndad, foto, seks ja vibe. Kunstnik Marta Vaarik seob 90ndad tänapäevaga; kunstiteadlane Krista Kodres keskendub fotograafia sisenemisele kunstimaastikule, kus seda aktsepteerida ei soovitud; näituse kuraator Tanel Veenre avab Volkmanni hinge ning Anu Saagim räägib 90ndate pidudest, keskendudes muidugi Vibe’le. Kõik kuulajad on oodatud esimestena koos Volkmanniga näitusetuurile.

Aga avamine ei piirdu vaid hillitsetud keskusteluga. 90ndate lõpus pööraste kostüümide ja lavashowde, drag queen’ide ja publikusse lennanud seaverega massireivi Eestisse toonud pidudesarja VIBE avaüritusest täitub loetud päevade pärast veerand sajandit. 29. septembri hilisõhtul rullib end üle kogu Fotografiska maja üheks õhtuks lahti VIBE’i vaimust kantud pidu, mis toimub kultuspeole sarnaselt mitmes saalis. Kõik peolised saavad peo ajal ka Volkmanni näitust uudistada.

Tartu kevadine Galeriide öö toimub tänavu 10. aprillil ning toob üheks õhtuks Aparaaditehasesse, selle ümbrusesse ja Samelini tehasesse enam kui 30 näitust ja sündmust. 18. korda toimuva ürituse külastajaid ootavad näituste avamised, avatud stuudiod, tuurid, kontserdid ja peod. Kõik galeriid ja näitusepinnad on avatud kuni hilisõhtuni.

Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.

Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.

Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.

18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.

Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.

Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“

Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.

Võrumaa Muuseumis on 26. aprillini avatud Marion Laeva ja Bianka Soe kureeritud tekstiilinäitus “Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul”. Näitus koondab kolm põlvkonda moekunstnikke, kelle loomingus kujuneb rõivas ühenduspunktiks keha ja loodusmaastiku, füüsilise ruumi ja psüühilise paiga vahel.

Kuppelmaastik on Eesti kultuuri ja mälumaastiku sümbol. Kumerad vallid, tõusud ja langused moodustavad reljeefi, kuhu on ladestunud lood, müüdid ja kehaline kogemus. Rahvajuttudes tähistavad kuplid hiiglaste jälgi, jumalate peatuspaiku ja kangelaste haudu. Maastik toimib siin süsteemina, kus pinnavormid, müüdid ja inimkeha kuuluvad samasse ruumilisse loogikasse.

Geograaf  Yi‑Fu Tuan kirjeldas mõistet topofiilia kui armastust paiga vastu. Ta rõhutas, et inimesed ei koge ruumi ainult visuaalselt, vaid läbi emotsioonide, mälestuste ja tajude, läbi suhte ja sideme paigaga. Näitusel „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul“ käsitleb Lõuna-Eesti kuppelmaastikkku läbi topofiilia, kiindumuse ja sideme kohaga, mis on inspireerinud erinevad põlvkond kunstnikke looma kehakatteks ja kunstiliseks väljenduseks maastikust tõukunud vorme ja emotsionaalset kihilisust. “Rõivad pole pelgalt dekoratiivsed elemendid, vaid emotsionaalsed maastikud, mille kaudu keha ja meel suhestuvad ruumiga,” jääb kõlama näituse tutvustusest.

Näituse kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Marit Ilison, Sandra Luks, Triinu Pungits, Karl-Christoph Rebane, Kai Saar, Kirill Safonov, Anu Samarüütel-Long, Mairo Seire, Lisette Sivard, Vilve Unt ja Liina Viira.

Kuraatorid: Marion Laev, Bianka Soe

Kujundajad: Marion Laev, Erle Nemvalts

Graafiline disainer: Taavi Oolberg

Uuri näituse kohta lisa Võrumaa Muuseumi kodulehelt.