Kunagi olin mina see inimene, kes kirjeldas ennast lausega – minu juures surevad kõik toataimed ära. Tegelikult aga – nagu paljude asjadega siin elus –, paha siga mitu viga. Siinkohal siga olen mina ise. Paarkümmend YouTube’i õppevideot ja üks korralik suhtumise ümberhäälestamine – ning minust sai taimeguru.

Selleks puhuks panen kirja kolm nõuannet, mis oleks mineviku-mind aidanud nagu naksti! Hakkame koos toataimespetsialistideks, eks.

Antud nõuanded kehtivad pigem rohelistele toataimedele, mitte kaktustele ega sukulentidele, kuid loogikaga saab nõuandeid ka nende heaks tõlgendada.

A. Pane taim õigesse potti! Kahjuks müüakse nii taime- kui ka ehituskauplustes enamasti ümbrispotte, mis tähendab seda, et sinna otse taime panna ei saagi. Need potid ei lase juurtel ja mullal hingata, panevad need hauduma, hallitama ja lõpuks näeme alles taime lehtede pealt, et päästa ei anna enam midagi. Õige pott on alati alt augu või aukudega, savipott või terrakotapott, alustaldrikuga! Kui taim rändab sulle koju, tuleb ta tihti plastpotis, sealt võta taimekene välja, kuna ka plastpott ei lase hingata, ja istuta oma rohelaps ümber õigesse potti!

B. Ülekastmine on suur ei! Su taime leheotsad võivad näida kuivad ja tahad agaralt vett lisada, kuid tegelikult annavad need märku ülekastmisest. Nagu saime juba teada – nii juur kui ka kogu taim hingab, aga kuidas taim sööb? Siin tuleb natuke meenutada bioloogiatundi ja mõista taime siseelu, sest taim ei “söö” tegelikult pelgalt vett. Taim “joob” vett päiksevalgusele lisaks. Päikesevalgus paneb taime fotosünteesima, kasvama ja sinna juurde limpsib su taimeke vedelikku. Seega vett pead talle andma vaid siis, kui ta seda soovib. Liigne vesi paneb taas kord tööle hallituse, tulemuseks on mured juurtega ja kurvad tagajärjed, nagu ka siis, kui inimene jooks roiskunud vett (elusolendi loogika on taimehoolduse puhul abiks). Põhinipp on pista näpp 2 cm sügavuselt mulda ja tunnetada – kui on niiske, ära niisuta. Eriti pimedamal perioodil, mida on Eestis väga-väga pikalt, piisab kastmisest korra kahe, vahest isegi kolme nädala jooksul. Vett peaks kallama nii palju, et silma järgi saaks niisutatud u 5 cm mullakihti. Veel parem on kallata vett alustaldrikule ja taim võtab sealt ise, palju soovib (kui näed, et jõi korraga kõik ära, võid lisada veel). *Taimi see-eest spreipudelist veega piserdada võib palju tahes ja nõnda oma suurt hoolitsemistungi välja elada.

C. Mis võiks uuel taimesõbral alati kapis leiduda? Eelarve ~30 €. Märkmik välja ja šopingunimekiri kirja:

1. Substral Naturen Multi Insekt sprei ~7 € (mega hea asi);
2. Mayeri roheline seep pihustipudelis ~2 €;
3. Kärbeste liimpüünised ~4 €;
4. Biolan / Substral / Compo või mistahes muud väetisepulgad ~2 €;
5. Kott mulda ja kott potikruusa (viimati hankisin Kekkilä toataimede mulda ja potikruusa) ~4 € ja ~2 €;
6. Silmailu kastekannu ja spreipotsiku kujul, üle 15 € ei tasu kulutada.

Põhjendan veidi ka ostunimekirja vajalikkust.

• Substral Naturen on minu kogemusel parim kahjuritõrjevahend – kui näed oma taimel imepisikesi valgeid tegelasi või mistahes muud anomaaliat, pritsi seda rutukesti Substraliga. See võib päästa sinu taime.
• Rohelise seebiga pritsin tavaliselt uusi taimi, kuna poest võib nendega kaasa tulla mõni haigus või satikas, mis kolib kergesti teistele taimedele üle. Seetõttu läheb uus taim alati duši alla ja saab kaela ka rohelist seepi. Taimele mõjub see hästi nii hooldus kui ka -tõrjevahendina. Kasutan sama vahendit, kui paari kuu tagant taimi dušitan (taimedele meeldib vihmasadu väga).
• Väetisepulki pistan mulda, kuidas jumal juhatab, mitte liiga sageli, võib-olla 6 x aastas, aga võib teha seda ka paari nädala tagant. Üldiselt ikka soovitatakse väetada. Seda kraami saab isegi toidupoekettidest nagu Rimi, Prisma jne.
• Üks õudne tegelane on leinasääsk ja tema vastu aitab lege vanaema liimpüünis või väike kollane püünis, mille pistad mulda. See sääsk näeb välja nagu viinamarjakärbes, elab mulla pindmises kihis, muneb sinna ja muudkui paljuneb. Ta on Eestis väga sage kahjur ja seetõttu toon ta siin esile. Abiks siis liimpüünisega koorunud kärbsed kinni püüda ja mullal lasta läbi kuivada (kuna tema järglased vohavad just niiskuses ja näksivad juuri). Jube, I know.
• Kuna hakkad niikuinii oma tavaari terrakotapottidesse ümber istutama või ühel hetkel suuremasse potti kolima, siis olgu muld alati ootel ja suureks abiks on asi, mille olemasolust ma isegi pikka aega ei teadnud ehk potikruus. Potikruusa paned poti põhja nii 3 cm jagu. See aitab taimel vett väljutada ning alustaldrikult lihtsamini vett juua.
• Jee, saab osta sisustusasju! Et oleks mugavam kasta, soovitan pika kitsa tilaga kastekannu (nagu teeks chemex kohvi) ja kuna veega spreipudel on pea igapäevaselt kasutusel, võiks selleks midagi ilusat olla. Enda oma (pildil) tellisin Granitist.

Tundub, et sai peaaegu kõik kirja. Lõpusõnadeks ütlen Google, Google ja veel kord Google. Iga taimeliik – olgu see maranta või monstera – tahab natuke isemoodi hoolitsust, valgust ja soojust ning pole midagi, mida teised taimesõbrad poleks juba kirja pannud. Kui taime nimi läheb meelest, on abiks rakendus Google Lens. Soovituslik on muidugi lihvida oma inglise keelt ja vastavas keeles ka guugeldada. Eriti hästi saab abi – nagu juba alguses juttu oli – YouTube’i õpitubadest. Ja kui midagi jäi segaseks, nõustan vabatahtlikuna taimesõpru ikka ja jälle oma Instagrami-konto vahendusel.

Vaikselt soojenevad ilmad on andnud märku, et kodune elutuba võib endale taas suvise kõrvaltoa saada. Selleks ei pea tingimata olema suur aed ega merevaatega terrass – vahel piisab ka rõdust, paarist hästi valitud esemest ja otsusest ning hommikukohv värskes õhus maitseb juba paremini.

Kaubamaja õue- ja terrassitoodete valik koondab kõik vajaliku, et värske õhu hooaeg saaks alata läbimõeldult ja mõnusalt. Õuemööbel loob paiga, kuhu end päikeselisel pärastlõunal sisse seada, ja pehmed pleedid aitavad pikendada õhtuid ka siis, kui põhjamaine suvi end korraks meelde tuletab. Lillepotid, kaasaskantavad valgustid ja praktilised terrassitarvikud lisavad ruumile iseloomu ning teevad ka kõige väiksemast õuenurgast koha, kuhu päriselt tahetakse jääda.

Suve juurde kuuluvad mõistagi ka grillilõhn, lauale toodud jääkülmad joogid ja nõud, mis ei pea end argipäeva eest peitma. Kaubamaja valikust leiab ideid nii rahulikeks hommikuteks, sõpradega grilliõhtuteks kui ka pere pisematele, kelle jaoks on õuehooaeg sageli aasta kõige tähtsam sisustusprojekt.

Nii et jah, aeg on elutuba õue kolida. Mitte suure žesti, vaid väikeste heade valikute kaupa. Kaubamaja õue- ja terrassitoodete valikuga saab tutvuda galeriis ning Kaubamaja Kodumaailmas.

Soome disainimaja Marimekko ja masinpestavate vaipade poolest tuntud Ruggable tõid välja Marimekko x Ruggable kapselkollektsiooni, kus ikoonilised mustrid — teiste seas Maija Isola legendaarne Unikko — jõuavad pestavatele vaipadele ja uksemattidele. Kollektsioon ühendab Marimekko julge värvi- ja mustrikeele Ruggable’i praktilise tehnoloogiaga, mis sobib kodudesse, kus disain peab taluma ka päris elu: plekke, lemmikloomi, lapsi ja igapäevast liikumist.

Nagu arvata võib, kohtuvad kollektsioonis suured graafilised pinnad, kirkad värvid ja Marimekkole omane rõõmus enesekindlus. Valikusse kuulub üheksa Marimekko mustrit, nende seas Erja Hirvi loodud Ensikukat, Lotta Maija Tuulahdus ning Maija Isola ikooniline Unikko. Kokku sisaldab Marimekko x Ruggable kollektsioon 11 eri toodet ning valikus on nii siseruumidesse mõeldud vaibad kui ka uksematid.

Ruggable’i disainijuht Maria O’Brien sõnul peaks kodu olema argipäevast taandumise paik, mis innustab loovust ja toob rõõmu: „Ühendades Marimekko julge esteetika meie pestava tehnoloogiaga, võimaldame inimestel elada värvikalt, kartmata ümberläinud jooke või plekke.”

„Meie Marimekkos soovime oma printide ja mustrite abil lõimida kunsti eri viisidel igapäevaelu osaks. Koostöö Ruggable’iga võimaldab meil tuua mõned oma hinnatumad mustrid disainisõprade kodudesse ning ootame huviga nende tagasisidet sellele kollektsioonile,” lisas Marimekko turundusjuht Sanna-Kaisa Niikko.

Marimekko x Ruggable kollektsioon on alates 12. maist saadaval Ruggable’i veebipoes ruggable.com.