Kunagi olin mina see inimene, kes kirjeldas ennast lausega – minu juures surevad kõik toataimed ära. Tegelikult aga – nagu paljude asjadega siin elus –, paha siga mitu viga. Siinkohal siga olen mina ise. Paarkümmend YouTube’i õppevideot ja üks korralik suhtumise ümberhäälestamine – ning minust sai taimeguru.

Selleks puhuks panen kirja kolm nõuannet, mis oleks mineviku-mind aidanud nagu naksti! Hakkame koos toataimespetsialistideks, eks.

Antud nõuanded kehtivad pigem rohelistele toataimedele, mitte kaktustele ega sukulentidele, kuid loogikaga saab nõuandeid ka nende heaks tõlgendada.

A. Pane taim õigesse potti! Kahjuks müüakse nii taime- kui ka ehituskauplustes enamasti ümbrispotte, mis tähendab seda, et sinna otse taime panna ei saagi. Need potid ei lase juurtel ja mullal hingata, panevad need hauduma, hallitama ja lõpuks näeme alles taime lehtede pealt, et päästa ei anna enam midagi. Õige pott on alati alt augu või aukudega, savipott või terrakotapott, alustaldrikuga! Kui taim rändab sulle koju, tuleb ta tihti plastpotis, sealt võta taimekene välja, kuna ka plastpott ei lase hingata, ja istuta oma rohelaps ümber õigesse potti!

B. Ülekastmine on suur ei! Su taime leheotsad võivad näida kuivad ja tahad agaralt vett lisada, kuid tegelikult annavad need märku ülekastmisest. Nagu saime juba teada – nii juur kui ka kogu taim hingab, aga kuidas taim sööb? Siin tuleb natuke meenutada bioloogiatundi ja mõista taime siseelu, sest taim ei “söö” tegelikult pelgalt vett. Taim “joob” vett päiksevalgusele lisaks. Päikesevalgus paneb taime fotosünteesima, kasvama ja sinna juurde limpsib su taimeke vedelikku. Seega vett pead talle andma vaid siis, kui ta seda soovib. Liigne vesi paneb taas kord tööle hallituse, tulemuseks on mured juurtega ja kurvad tagajärjed, nagu ka siis, kui inimene jooks roiskunud vett (elusolendi loogika on taimehoolduse puhul abiks). Põhinipp on pista näpp 2 cm sügavuselt mulda ja tunnetada – kui on niiske, ära niisuta. Eriti pimedamal perioodil, mida on Eestis väga-väga pikalt, piisab kastmisest korra kahe, vahest isegi kolme nädala jooksul. Vett peaks kallama nii palju, et silma järgi saaks niisutatud u 5 cm mullakihti. Veel parem on kallata vett alustaldrikule ja taim võtab sealt ise, palju soovib (kui näed, et jõi korraga kõik ära, võid lisada veel). *Taimi see-eest spreipudelist veega piserdada võib palju tahes ja nõnda oma suurt hoolitsemistungi välja elada.

C. Mis võiks uuel taimesõbral alati kapis leiduda? Eelarve ~30 €. Märkmik välja ja šopingunimekiri kirja:

1. Substral Naturen Multi Insekt sprei ~7 € (mega hea asi);
2. Mayeri roheline seep pihustipudelis ~2 €;
3. Kärbeste liimpüünised ~4 €;
4. Biolan / Substral / Compo või mistahes muud väetisepulgad ~2 €;
5. Kott mulda ja kott potikruusa (viimati hankisin Kekkilä toataimede mulda ja potikruusa) ~4 € ja ~2 €;
6. Silmailu kastekannu ja spreipotsiku kujul, üle 15 € ei tasu kulutada.

Põhjendan veidi ka ostunimekirja vajalikkust.

• Substral Naturen on minu kogemusel parim kahjuritõrjevahend – kui näed oma taimel imepisikesi valgeid tegelasi või mistahes muud anomaaliat, pritsi seda rutukesti Substraliga. See võib päästa sinu taime.
• Rohelise seebiga pritsin tavaliselt uusi taimi, kuna poest võib nendega kaasa tulla mõni haigus või satikas, mis kolib kergesti teistele taimedele üle. Seetõttu läheb uus taim alati duši alla ja saab kaela ka rohelist seepi. Taimele mõjub see hästi nii hooldus kui ka -tõrjevahendina. Kasutan sama vahendit, kui paari kuu tagant taimi dušitan (taimedele meeldib vihmasadu väga).
• Väetisepulki pistan mulda, kuidas jumal juhatab, mitte liiga sageli, võib-olla 6 x aastas, aga võib teha seda ka paari nädala tagant. Üldiselt ikka soovitatakse väetada. Seda kraami saab isegi toidupoekettidest nagu Rimi, Prisma jne.
• Üks õudne tegelane on leinasääsk ja tema vastu aitab lege vanaema liimpüünis või väike kollane püünis, mille pistad mulda. See sääsk näeb välja nagu viinamarjakärbes, elab mulla pindmises kihis, muneb sinna ja muudkui paljuneb. Ta on Eestis väga sage kahjur ja seetõttu toon ta siin esile. Abiks siis liimpüünisega koorunud kärbsed kinni püüda ja mullal lasta läbi kuivada (kuna tema järglased vohavad just niiskuses ja näksivad juuri). Jube, I know.
• Kuna hakkad niikuinii oma tavaari terrakotapottidesse ümber istutama või ühel hetkel suuremasse potti kolima, siis olgu muld alati ootel ja suureks abiks on asi, mille olemasolust ma isegi pikka aega ei teadnud ehk potikruus. Potikruusa paned poti põhja nii 3 cm jagu. See aitab taimel vett väljutada ning alustaldrikult lihtsamini vett juua.
• Jee, saab osta sisustusasju! Et oleks mugavam kasta, soovitan pika kitsa tilaga kastekannu (nagu teeks chemex kohvi) ja kuna veega spreipudel on pea igapäevaselt kasutusel, võiks selleks midagi ilusat olla. Enda oma (pildil) tellisin Granitist.

Tundub, et sai peaaegu kõik kirja. Lõpusõnadeks ütlen Google, Google ja veel kord Google. Iga taimeliik – olgu see maranta või monstera – tahab natuke isemoodi hoolitsust, valgust ja soojust ning pole midagi, mida teised taimesõbrad poleks juba kirja pannud. Kui taime nimi läheb meelest, on abiks rakendus Google Lens. Soovituslik on muidugi lihvida oma inglise keelt ja vastavas keeles ka guugeldada. Eriti hästi saab abi – nagu juba alguses juttu oli – YouTube’i õpitubadest. Ja kui midagi jäi segaseks, nõustan vabatahtlikuna taimesõpru ikka ja jälle oma Instagrami-konto vahendusel.

H&M Home’i tänavune jõulukollektsioon ühendab modernse elegantsi ja klassikalise pidulikkuse. Neutraalne värvipalett pruunide ja kreemikasvalge toonidega põimub punaste ja roosade nüanssidega, luues hubase, ent moodsalt rafineeritud meeleolu. 

Jõulukollektsioonis on esindatud nii bistroostiilis punaste detailidega lauanõud, küünlad ja laternad, samuti karvased padjakatted ja jõulusokid, ning loomulikult kuuseehteid punastes, valgetes ja pruunides toonides – kõik, et kodu saaks pühadeks pehmelt särava ja materjalidest rikkaliku ilme.

Kollektsioon jõuab müügile juba käesoleval nädalal, 23. oktoobril H&M Home’i kauplustes ja veebispoes aadressil hm.com.

Uudista kollektsiooni galeriis!

Soome disainiklassik Iittala on sügistalvise hooaja saabumisega igati sobivalt astunud uude, sensoorse disaini maailma. Nimelt on valminud brändi esimesed lõhnaküünlad, mis on inspireeritud klaasivalmistamise põhielementidest – tulest, liivast ja veest.

Iittala klaasitehases saab kõik alguse tulest, liivast ja veest – kolmest elemendist, mis on klaasivalmistamise tuum. Liiv on algmaterjal, mille tuli muudab helendavaks klaasiks. Vesi, mida kasutatakse puidust vormide niisutamiseks, aitab kujundada sulanud massi. Nüüd on need samad elemendid saanud inspiratsiooniks uuele viisile Iittalat kogeda – läbi kolme maheda aroomi.

Uued küünlad on saadaval nii eraldi kui ka valatult taaskasutatavasse keraamilisse anumasse, mille kuju on inspireeritud Alvar Aalto ikoonilisest lainelisest vormist. Skulpturaalne anum on loodud jätkusuutlikkust silmas pidades – kui küünal on põlenud, saab anumast ajatu sisustuselement, mida võib oma äranägemise järgi taas täita.

Iittala esimese lõhnaküünalde kollektsiooniga saad tutvuda veebipoes iittala.com.