Täna, 23. märtsil avatakse Telliskivi Loomelinnaku galeriis kahe noore kunstniku näitused – Greete Okase “Marakratid” ja Paul Kormašovi “Õhtud viiendal korrusel”.

‘’Marakratid’’ on visandivihiku kritseldustest alguse saanud komplekt teoseid, mis hõlmab Greete Okase stiilile iseloomulike muhedaid karaktereid. Töödelt vaatavad vastu heasoovlikud, südant sulatavad, aga ka krutskeid täis riukalikud tegelased, kellel on põhjendamatu soov mõnikord ka pisut pahandust teha. 

“Kavandivihikusse joonistamine on oluline osa minu loomeprotsessist. Mulle meeldib ilma kontekstita märkmikutesse igasugu lollusi ja erinevaid tegelasi joonistada. Visandades ei sea ma endale piire vaid pigem võtan seda kui mängu. Ajapikku tekib soov miskit arvutis ära vormistada ja nii mu digitaalselt vormistatud prindid valmivadki,” kirjeldab Okas.

Viimased kaheksa aastast Berliinis elanud ja töötanud Paul Kormašovi “Õhtud viiendal korrusel” on õrnalt seotud pildiseeria, mis on sündinud kunstniku viienda korruse ateljees. Aasta 2022, mil valmisid enamus näituse töödest, tõi lisaks maailmas süvenevatele muredele kaasa ka ootamatu kriisi kunstniku isiklikus elus. Järgnes kuudepikkune ekslemine pimedas tunnelite rägastikus, vaevu tasakaalu hoides. Kuni ühel hallil sügispäeval murdis läbi esimene valguskiir. 

“Keset sügavat eimiskit võis taas aimata elu piirjooni, esimesi värve ja natuke soojust. Lootust. Ühtäkki ei olnudki see enam tunnel, vaid hoopis avar öine taevalaotus, täis tuhandeid tulukesi, võimalusi, lõppusid ja muutusi. Just nagu haprad tundealged, mis on veel kauged, kuid ometi nii tõelised ja vanemad kui aeg,” räägib Kormašov tööde valmimisest.

Greete Okase näitus “Marakratid” avatakse 23. märtsil kell 17.30 Telliskivi Loomelinnaku galerii esimeses hoones aadressil Telliskivi 60a/1 ning Paul Kormašovi näitus “Õhtud viiendal korrusel” avatakse galerii teises hoones aadressil Telliskivi 60a/2 kell 18.00. Näitused jäävad Telliskivi Loomelinnaku galeriis avatuks kuni 22. maini.

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.