Täna, 23. märtsil avatakse Telliskivi Loomelinnaku galeriis kahe noore kunstniku näitused – Greete Okase “Marakratid” ja Paul Kormašovi “Õhtud viiendal korrusel”.

‘’Marakratid’’ on visandivihiku kritseldustest alguse saanud komplekt teoseid, mis hõlmab Greete Okase stiilile iseloomulike muhedaid karaktereid. Töödelt vaatavad vastu heasoovlikud, südant sulatavad, aga ka krutskeid täis riukalikud tegelased, kellel on põhjendamatu soov mõnikord ka pisut pahandust teha. 

“Kavandivihikusse joonistamine on oluline osa minu loomeprotsessist. Mulle meeldib ilma kontekstita märkmikutesse igasugu lollusi ja erinevaid tegelasi joonistada. Visandades ei sea ma endale piire vaid pigem võtan seda kui mängu. Ajapikku tekib soov miskit arvutis ära vormistada ja nii mu digitaalselt vormistatud prindid valmivadki,” kirjeldab Okas.

Viimased kaheksa aastast Berliinis elanud ja töötanud Paul Kormašovi “Õhtud viiendal korrusel” on õrnalt seotud pildiseeria, mis on sündinud kunstniku viienda korruse ateljees. Aasta 2022, mil valmisid enamus näituse töödest, tõi lisaks maailmas süvenevatele muredele kaasa ka ootamatu kriisi kunstniku isiklikus elus. Järgnes kuudepikkune ekslemine pimedas tunnelite rägastikus, vaevu tasakaalu hoides. Kuni ühel hallil sügispäeval murdis läbi esimene valguskiir. 

“Keset sügavat eimiskit võis taas aimata elu piirjooni, esimesi värve ja natuke soojust. Lootust. Ühtäkki ei olnudki see enam tunnel, vaid hoopis avar öine taevalaotus, täis tuhandeid tulukesi, võimalusi, lõppusid ja muutusi. Just nagu haprad tundealged, mis on veel kauged, kuid ometi nii tõelised ja vanemad kui aeg,” räägib Kormašov tööde valmimisest.

Greete Okase näitus “Marakratid” avatakse 23. märtsil kell 17.30 Telliskivi Loomelinnaku galerii esimeses hoones aadressil Telliskivi 60a/1 ning Paul Kormašovi näitus “Õhtud viiendal korrusel” avatakse galerii teises hoones aadressil Telliskivi 60a/2 kell 18.00. Näitused jäävad Telliskivi Loomelinnaku galeriis avatuks kuni 22. maini.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.