Tanel Veenre avas 25. aprillil soolonäituse “Luul” mainekas Müncheni galeriis Biró. Kaasaegse ehte südames asuv 32 aasta eest asutatud galerii oli üks esimesi, mis keskendus kunstmaterjalist ehetele suunates fookuse väärismaterjalidelt kunstniku nägemusele. Tanel Veenre on teinud koostööd galeriiga alates aastast 2007, mil koos Kadri Mälgu ja Piret Hirvega avati näitus “Weg”.

Tanel Veenre “Luul” jätkab Tallinnas Truus galeriis kevade hakul alustanud seeriaga, mille keskmes on huulte kujund. See on näitus ihadest, erootikast ja mängust. “Luul” on Tanel Veenre kõige popkunstilikum seeria, vormid on lihtsustatud lopsakate kujunditeni. Uue kihistusena on paljud näituse ehted mitmefuktsioonilised – kaelaehtest võib saada pross ning prossist ripats. Kõik näituse tööd on graveeritud erilisest materjalist – rekonstrueeritud kivist. See hübriidmaterjal on valmistatud looduslike kivide tolmust ning kunstvaigust, ühendades endas naturaalse ja kunstliku. Sarnast võõrandumise ja samas päris-ihade maailma ühendab Veenre ka oma loomingus. Huule kujund lubaks justkui meelelisust, inimolemise ürgkihistusi, kuid on kunstniku käe all destilleeritud vastuvaidlemist mittesallivateks kujunditeks.

Kunstnik avab dramaatilise ehtelavastuse tagamaid: “Ma sekkusin jõuliselt ka galerii-ruumi muutes selle osaliselt puudriseks buduaariks. Riputasin seintele kahvaturoosad volangid, millelt küünitavad suud vaataja poole nõudes kontakti, vestlusesse astumist.” Vastaseinas küünitavad vitriinidest välja massiivsed kaelaehted otsekui limpsates oma meela keelega ruumi. Galerist Olga Biró otsustas spontaanse aktsendina lisada galerii tagaseina ka värvika foto Veenre ehteid kandvast Edith Karlosonist oma emaga, mille autoriks on fotogend Toomas Volkmann ja stilist Gerly Tinn.

Paraleelselt soolonäitusega Münchenis on aktiivselt rahvusvahelises kunstielus osaleval Veenrel kohe avanemas veel hulk näituseid. Cagnes-sur-Meri MDAC kunstikeskuses avati 2. mail ehtenädala Destination Bijou raames näitus “Détournements Naturels”, kuhu kuraatorid Prantsuse kuraatorite trio Sébastien Carré, Isabelle Busnel & Juan Riusech valisid Veenre ehteseeria looduse ja surma vahekorrast. 9. mail avatakse Budapesti Kiscelli muuseumis “Piirideta disaini 20 aastat” (kuraator Silvia Szigeti) juubelinäitus, kus esitletakse Veenre eebenist ja korallist ehteid. 11. mail avatakse USAs galeriis Ornamentum suvenäitus (kuraator Stefan Friedman) Veenre õngekorkidest baroksete prosside ja kõrvarõngastega. 16. mail Riias galeriis Putti avataval näitusel “Kas seal on keegi?” (kuraator Agita Putane) on väljas Veenre valged voolitud puidust drapeeringud seeriast “Tahe”. Lisaks on Veenre kuraatorina ette valmistamas 14 Eesti ehtekunstniku näitust “Radikaalne pehmus” Lissaboni ehtenädala raames, mis avatakse juuni lõpus.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.

Suvehooaeg saab Fotografiskas hoo sisse juba sel nädalal, mil avaneb kaks uut näitust. Suurnäitus „Fotograafia jõud“ toob kokku 127 fotograafi, kelle looming on kujundanud viisi, kuidas maailma nähakse ja mõtestatakse – nende seas Helmut Newton, Robert Mapplethorpe, Richard Avedon ja teised. Samal ajal suunab Fotografiska pilgu fotograafia tulevikule, esitledes piirkonna uut fotokunsti grupinäitusel „Emerging Artists 2026: Baltimaad ja Soome“.

Algav suvi märgib Fotografiska Tallinna 7. tegutsemisaastat. Maja suvine suurnäitus kannab tiitlit  „Fotograafia jõud: nähtavale toodud maailmad“ (Photography in Power: Making Worlds Visible) ning tõstab esile fotokunsti ja kunstnikud, kes on läbi aastate olnud osa Fotografiska rahvusvahelisest ja kohalikust näituseprogrammist. Ülevaatenäitus avab fotograafia erinevaid kihistusi ja selle rolli maailma tõlgendamisel.

Mahukas grupinäitus toob esmakordselt Tallinnasse mitmed fotograafia suurnimed – Newtoni, Mapplethorpe’i ja Avedoni kõrval leiab näituselt ka Paolo Roversi, Refik Anadoli, David LaChapelle’i, Lars Tunbjörki, Herb Rittsi ja teised fotograafia raudvarasse kuuluvad kunstnikud. Taaskohtuda saab ka mitmete publikulemmikutega nagu Alison Jackson, Peter Lindbergh, Pentti Sammallahti, Ellen von Unwerth, Anders Petersen ja Tom of Finland. Samuti leiab näitusesaalist kohalikud kunstnikud, kes on olnud osa Fotografiska Tallinna seitsmeaastasest loost, nende hulgas Toomas Volkmann, Cloe Jancis, Tanja Muravskaja, Kaupo Kikkas, DeStudio ja Anna-Stina Treumund. Ühtekokku lööb näitusel kaasa 127 kunstnikku.

Samal ajal pöördub pilk ka fotokunsti tulevikule. Suurnäituse kõrval avaneb Fotografiskas algatuse Emerging Artists esimene näitus, mis toob esile Baltimaade ja Soome tõusvad fototähed – uue põlvkonna julged ja värsked pilgud, milles joonistuvad välja fotograafia järgmised suunad ja võimalikud tulevikud.

„Uute regionaalsete kunstnike platvormi ja iga-aastase näituse käivitamisega loome ruumi värsketele häältele, toetades loometee alguses olevaid autoreid, kelle pilkudes peegelduvad kaasaja kõige teravamad küsimused,“ kommenteerib Fotografiska kaasasutaja ja tegevjuht Margit Aasmäe.

Rahvusvahelise avatud konkursi kaudu valiti näitusel „Emerging Artists 2026: Baltimaad ja Soome“ osalema kunstnikud piirkonna kõigist neljast riigist. Eestist osalevad näitusel Anna-Liisa Kree ja Andra Rahe, Soomest Karl Ketamo ja Shia Rówan Conlon, Leedust Pavelas Šalaikiskis ja Ieva Baltaduonytė ning Lätist Filips Smits, Annemarija Gulbe, Krišjānis Elviks, Anna Ansone ja Anna Marija Puķe.

Valitud kunstnikud töötavad fotograafilise materjaliga väga erineval moel – lavastades hoolikalt läbimõeldud stseene, vaadeldes ausalt ja mänguliselt iseennast ning ümbritsevat elu või andes seeriate kaudu kuju kaasaegsetele meeleoludele ja ühiskonna varjatud jõujoontele. Näitus avab kaasaegse fotokunsti eriilmelised lähenemised ning toob esile autorite isiklikud, fotograafia kaudu läbitunnetatud kogemused, milles võib ära tunda ka siinsele piirkonnale omaseid visuaalseid vihjeid.

„On harukordne, et hetkeks on meil avatud justkui fotomaailma entsüklopeedia – sa tuled lehitsema lugusid ja avastama maailma, surveta otsustada, kas ja kes sulle rohkem meeldima peab,“ kirjeldab Aasmäe Fotografiska suvist näitusehooaega.

Mõlemad näitused ootavad Fotografiskas avastamist kogu suve vältel – „Fotograafia jõud“ on üleval 6. maist 13. septembrini ja „Emerging Artists 2026“ 9. maist 1. novembrini. Nende kõrval saab tutvuda ka Läti kunstniku Inta Ruka näitusega „Paigad nimega kodu“, mis kannab helges valguses möödunud aegade elu ja vaimu.