Alates 16. juunist näeb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis Tanel Veenre näitust “Sinihabe”, kus on esmakordselt eksponeeritud ehtekunstniku ja mitmekülgse disaineri viimase kümmekonna aasta jooksul valminud maskid.

Tanel Veenre maskilooming on välja kasvanud moelavadele loodud aksessuaaridest ja laetud ebamaiste detailidega. “Maske meelitas looma tung rääkida lugu. Enamasti on maski sündimise esmapõhjuseks lava, kihk võimendada moe sõnumit,” räägib disainer. “Aga ma ei saa öelda, et need maskid on pelgalt dekoratiivsed – kihistusi ja lugusid on mul palju.”

Näitusel on eksponeeritud kõige erinevamatest materjalidest kontseptuaalsed maskid, mis kord on sürrealistlikud merihobudest koosnevad kompositsioonid, teinekord aga Bolti tõukeratta keerukate läbilõigete dekonstruktsioonid või kõrvamarjade lopsakad kobarad. Need ergastavad nii kandja kui ka vaataja meeli ning tõmbavad publiku muinasjutulisse vaatemängu, mis on inspireeritud Charles Perrault muinasjutust „Sinihabe“.

“Sinihabeme lugu oli võimatu unustada. Kaunis gootilik loss, milles toimuvad jubedad lood. Veetlev leedi, kes ei suuda verd võtmelt maha kraapida. Sinihabe jäi salapäraseks … miks ta seda tegi?” selgitab kunstnik seost kuulsa muinasjutuga lisades, et teda kihutab tagant sarnane läbematus ja uudishimu nagu muinasjutu tegelasi. “Kui laval on maskid pigem karnevalilikud aksessuaarid, siis näitusesaalis – ilma moe ja modellita – saavad neist vaimolendite portreed. Mõrvatud muusad, kallimad elu etappidest. Nüüd olen ma Sinihabe!”

Näitus jääb avatuks 24. septembrini.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.