Neljapäeval, 6. aprillil kell 18.00 avab ehtekunstnik Tanel Veenre oma näituse “EX POST” üheaegselt A-Galeriis ja Draakoni galeriis. Kahes ruumis toimuv näitus on üleval Draakoni galeriis kuni 29. aprillini ning A-Galeriis kuni 6. maini.

Näitus EX POST sai alguse, kui Taneli muusikust ja käsitöölisest isa restaureerimistöödega pooleli jäänud oreli vilesid pojale pakkus. Puidust oreli, mis pärineb tõenäoliselt Keila pastoraadist, soetas isa, kui Tanel veel väike oli. Esialgu leidsid mõned viled 2021. aasta varasuvel tee Veenre soolonäitusele “Organ” Temnikova & Kasela galeriis, kus kunstnik eksponeeris neil oma tumemeelset ehteseeriat. Kuid viled jäid hinge ja nõnda hakkas Tanel puiduga mängima – viilutama, lihvima, liimima. Tanel kaasas protsessi ka oma isa, kes puidule viimase lihvi andis ning nõnda sündisid näitusetööd kahasse.

Kahel galeriipinnal — teineteisest paari sammu kaugusel asuvad Eesti ehtekunsti kodugalerii A-Galerii ja nüüdiskunsti esitlemise ja müügiga tegelev Draakoni galerii — laiali laotatud ja nähtavaks tehtud näitusel avab end muidu orelikapis peidus olev vilede armee. Lisaks ehetele on Veenre esmakordselt loonud ehteid ka ruumile. Näitusel on väljas heliobjektid ja ruumi-installatsioon lendavast orelist. A-Galeriis väljas olevad miniatuursed vääristööd mõjuvad justkui Draakoni galeriis esitatavate suurte tööde kristalse kajana.

Veenre jaoks on seeria loomisel olnud oluline mürast vabanemine ja mõtteselguse saavutamine. Kõigi näitusetööde puhul on peamiseks materjaliks puidust orelivile, mille kõrval on kasutatud veidi graveeritud kivi ning hõbedat. 

“Ma ei ole kunagi varem olnud nii minimalistlik, kuid samas andis orelivile sümbolina minu kätte võimsa tähenduste arsenali. Näituse nähtamatuks paratamatuseks sai heli – orelivile puidune kuma. Kui ehteid peetakse “kantavaks kunstniks”, siis selle seeria ehete puhul oleks täpsem kasutada väljendit “kantavad helid”. Igal vilel on ainuomane tämber ja kõla, mida püüdsin säilitada. Heli loojaks inimese hingeõhk. Keila pastoraadi enam kui 100-aastane pill on jõudnud lõppjaama, saanud uue elu. Üks organism (organ=orel) on pihustunud kildudeks, millest igaühel oma olemine,” selgitab ehtekunstnik.

Tanel Veenre näituse EX POST avamine toimub neljapäeval, 6. aprillil, algusega kell 18 paralleelselt nii A-Galeriis kui ka Draakoni galeriis. Lisaks leiab laupäeval, 22. aprillil A-Galeriis aset avalik kunstnikuvestlus Tanel Veenrega, mille järel toimub koos kunstnikuga ka näitusetuur nii A-Galeriis kui Draakoni galeriis. Näituse külastus ja kunstnikuvestlusel osalemine on tasuta.

Sügise saabudes suunab Fotografiska pilgu tähistaeva poole ja toob esitlusele suurnäituse „KOSMOS – visuaalne rännak“, mis pakub kaasahaaravat elamust igas vanuses külastajale. Näitusel kohtuvad taevapiiril kunst ja teadus ning põimuvad uurimustöö ja kunstiloome. 14 autori käsitluses tõstatuvad suured küsimused: kes me selles igavikulises maailmas oleme ja kellel üldse on lubatud unistada tulevikust?

Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal. 

Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.

14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“

Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.

Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste  kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.

Kolmapäeval, 3. septembril kell 18.00, avaneb Punctum galeriis naisideaali kui kultuurilist konstruktsiooni ning selle ajas muutuvat tähendusvälja uuriv grupinäitus „Vana Veenus“. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis, osalevad kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge.

„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.

„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.

Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.