Täna, 14. septembril avatakse Berliinis, legendaarses Kunsthaus Tacheles’is, uus Fotografiska. Esimene Fotografiska maja avas uksed Stockholmis 2010. aastal, Tallinnas tegutseb Fotografiska  alates 2019. aasta juunist ning New Yorgis 2019. aasta detsembrist. Olgu lisatud, et Fotografiska sõbrakaardiga saavad Eesti fotograafiahuvilised tasuta külastada kõik Fotografiska maju üle maailma. 

Fotografiska Tallinna tegevjuhi ja kaasasutaja Margit Aasmäe sõnul oli Berliini Fotografiska hoone ehk Kunsthaus Tacheles inspiratsiooniks Tallinna Telliskivi Loomelinnaku loomisel, kus praegu asub ka Tallinna Fotografiska. “Ootame põnevusega, milline sünergia tekib nime ja väärtusi jagavate, kuid väga erinevate kultuurikeskuste vahel,” rääkis Aasmäe. 

Mitte linnaosas asuv Kunsthaus Tacheles peegeldab 115 aastat Berliini värvikast ajaloost – ühest esimesest Berliini kaubamajast sai Teise Maailmasõja ajal natside poliitilise propaganda kontor, mille pööningul hoiti prantslastest sõjavange. Pärast Berliini müüri langemist hõivas hoone kunstnike kogukond ja 2012. aastani oligi maja üheks silmapaistvamaks kunsti, aktivismi ja kultuurisündmuste keskuseks Berliinis. Viimased 10 aastat tühjana saanud majas avanebki nüüd Fotografiska.  “Fotografiska astub sellesse rikkaliku pärandiga ajaloolisse majja austusega ning loodab sellest teha uue maamärgi Berliini kultuurielus. Nagu Fotografiskale omane, ei ole see vaid näitusemaja, vaid uus pulbitsev kultuuriline kokkukäimiskoht,” sõnas Aasmäe. 5500-tuhande ruutmeetrise maja kolmel korrusel paikneb neli näitusesaali, kus aasta jooksul saab näha 10-15 näitust, samuti on majas restoran, pagarikoda, kohvik koos baariga, katusebaar ning ruumid ürituste tarbeks.

„Meie nägemuses saab Fotografiska Berliinist üks ilusamaid lavasid nii väljakujunenud kunstnikele, tärkavatele talentidele kui ka rahvusvahelisele loomekogukonnale. Meil on maailmatasemel meeskond, et pakkuda kultuurielamusi hoones, mis räägib linnast omapärase ja võimsa loo. Tunneme suurt rõõmu, et Fotografiska Berliin lisab uue peatüki selle hoone rikkalikule ajaloole,” ütles Fotografiska Berlin tegevjuht Yousef Hammoudah.

Fotografiska Berliin avatakse külastajatele kolme erinäolise näitusega: Juliana Huxtable “Ussyphilia” on multimeediakunstniku, kirjaniku, artisti ja Berliini ööklubi Berghaini DJ seni suurim soolonäitus Euroopas.  Teine näitus, Candice Breitz’i “Whiteface” jutustab rassiküsimustest valgete inimeste vaatenurgast, alates neonatside ideoloogiast ja paremäärmusikust propagandast kuni argipäevaste rassismiilmingute ja enese positsioneerimiseni “heade valgete inimestena”.  Kolmandaks grupinäitus “Nude”, mille keskmes on alasti keha kaasaegses fotograafias. Just viimane on Aasmäe sõnul  plaanis tuua Berliini avanäitustest ka Tallinna.

Fotografiska Berliini avamist tähistatakse Tallinna Fotografiska katusebaaris täna, 14. septembril erimenüüga – pakutakse saksa õlut, kokteile ja muid jooke.

Sügise saabudes suunab Fotografiska pilgu tähistaeva poole ja toob esitlusele suurnäituse „KOSMOS – visuaalne rännak“, mis pakub kaasahaaravat elamust igas vanuses külastajale. Näitusel kohtuvad taevapiiril kunst ja teadus ning põimuvad uurimustöö ja kunstiloome. 14 autori käsitluses tõstatuvad suured küsimused: kes me selles igavikulises maailmas oleme ja kellel üldse on lubatud unistada tulevikust?

Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal. 

Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.

14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“

Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.

Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste  kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.

Kolmapäeval, 3. septembril kell 18.00, avaneb Punctum galeriis naisideaali kui kultuurilist konstruktsiooni ning selle ajas muutuvat tähendusvälja uuriv grupinäitus „Vana Veenus“. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis, osalevad kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge.

„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.

„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.

Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.