Täna, 14. septembril avatakse Berliinis, legendaarses Kunsthaus Tacheles’is, uus Fotografiska. Esimene Fotografiska maja avas uksed Stockholmis 2010. aastal, Tallinnas tegutseb Fotografiska  alates 2019. aasta juunist ning New Yorgis 2019. aasta detsembrist. Olgu lisatud, et Fotografiska sõbrakaardiga saavad Eesti fotograafiahuvilised tasuta külastada kõik Fotografiska maju üle maailma. 

Fotografiska Tallinna tegevjuhi ja kaasasutaja Margit Aasmäe sõnul oli Berliini Fotografiska hoone ehk Kunsthaus Tacheles inspiratsiooniks Tallinna Telliskivi Loomelinnaku loomisel, kus praegu asub ka Tallinna Fotografiska. “Ootame põnevusega, milline sünergia tekib nime ja väärtusi jagavate, kuid väga erinevate kultuurikeskuste vahel,” rääkis Aasmäe. 

Mitte linnaosas asuv Kunsthaus Tacheles peegeldab 115 aastat Berliini värvikast ajaloost – ühest esimesest Berliini kaubamajast sai Teise Maailmasõja ajal natside poliitilise propaganda kontor, mille pööningul hoiti prantslastest sõjavange. Pärast Berliini müüri langemist hõivas hoone kunstnike kogukond ja 2012. aastani oligi maja üheks silmapaistvamaks kunsti, aktivismi ja kultuurisündmuste keskuseks Berliinis. Viimased 10 aastat tühjana saanud majas avanebki nüüd Fotografiska.  “Fotografiska astub sellesse rikkaliku pärandiga ajaloolisse majja austusega ning loodab sellest teha uue maamärgi Berliini kultuurielus. Nagu Fotografiskale omane, ei ole see vaid näitusemaja, vaid uus pulbitsev kultuuriline kokkukäimiskoht,” sõnas Aasmäe. 5500-tuhande ruutmeetrise maja kolmel korrusel paikneb neli näitusesaali, kus aasta jooksul saab näha 10-15 näitust, samuti on majas restoran, pagarikoda, kohvik koos baariga, katusebaar ning ruumid ürituste tarbeks.

„Meie nägemuses saab Fotografiska Berliinist üks ilusamaid lavasid nii väljakujunenud kunstnikele, tärkavatele talentidele kui ka rahvusvahelisele loomekogukonnale. Meil on maailmatasemel meeskond, et pakkuda kultuurielamusi hoones, mis räägib linnast omapärase ja võimsa loo. Tunneme suurt rõõmu, et Fotografiska Berliin lisab uue peatüki selle hoone rikkalikule ajaloole,” ütles Fotografiska Berlin tegevjuht Yousef Hammoudah.

Fotografiska Berliin avatakse külastajatele kolme erinäolise näitusega: Juliana Huxtable “Ussyphilia” on multimeediakunstniku, kirjaniku, artisti ja Berliini ööklubi Berghaini DJ seni suurim soolonäitus Euroopas.  Teine näitus, Candice Breitz’i “Whiteface” jutustab rassiküsimustest valgete inimeste vaatenurgast, alates neonatside ideoloogiast ja paremäärmusikust propagandast kuni argipäevaste rassismiilmingute ja enese positsioneerimiseni “heade valgete inimestena”.  Kolmandaks grupinäitus “Nude”, mille keskmes on alasti keha kaasaegses fotograafias. Just viimane on Aasmäe sõnul  plaanis tuua Berliini avanäitustest ka Tallinna.

Fotografiska Berliini avamist tähistatakse Tallinna Fotografiska katusebaaris täna, 14. septembril erimenüüga – pakutakse saksa õlut, kokteile ja muid jooke.

Veebruari teises pooles jõuab Kai kunstikeskuse kinos vaatajateni Sirje Runge kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis tema isikunäitusega „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“. Filmid linastuvad neljal õhtul – 14. ja 15. ning 21. ja 22. veebruaril. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning moodustavad osa näituse publikuprogrammist.

Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.

Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.

Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.

Fotografiska Tallinn häälestub muusikalainele ning avab sel nädalal fotograafia suurmeistri Anton Corbijni retrospektiivnäituse. Corbijni äratuntav visuaalne keel on jõuliselt kujundanud nüüdisaegset muusikakultuuri – kunstniku viit loomekümnendit käsitlev näitus toob kokku portreed artistidest nagu Depeche Mode, U2, David Bowie, The Rolling Stones ja paljud teised.

Jaanuarikuu lõpu lähenedes täitub Fotografiska näitusemaja mitmeks kuuks muusikaga – laupäevast, 24. jaanuarist avaneb Hollandi päritolu, ent poole sajandi jagu rahvusvahelise muusikamaailma visuaalset keelt tüürinud foto- ja videokunstniku Anton Corbijni suurnäitus. Näitusega kaasneb mahukas publikuprogramm, mis seob väljapaneku kohaliku muusika- ja kultuurimaastikuga läbi erituuride, filmilinastuste ning erikontsertide.

Legendaarse fotograafi suur ülevaatenäitus „Corbijn, Anton” rändab läbi kunstniku viie loomekümnendi, tähistades ühtaegu ka Corbijni 70. juubelit. Tema ainulaadne visuaalne käekiri on jäädvustanud tohutu hulga mõjukaid muusikuid – ajatud portreed, albumikaaned ja bändifotod on kinnistanud Corbijni rolli selles, kuidas maailm muusikat ja artiste näeb. Mitmekülgne ja rahvusvaheliselt hinnatud kunstnik on lisaks fotograafiale tegutsenud ka muusikavideote ja mängufilmide vallas, laiendades oma käekirja liikuvasse pilti ja narratiivi.

Enam kui 150 teosest koosneva retrospektiivi kaudu avaneb ehe ja erakordne, corbijnilikult hämar-müstiline portreemaailm, millest vaatavad vastu muusikamaailma suurkujud nagu Bono, Nirvana, Coldplay, Nick Cave, Prince, Annie Lennox, Dave Gahan, Martin Gore, Lenny Kravitz, Slash ja paljud teised. Fotodelt leiab ka filmitööstuse ikoonilisi tegelasi – näiteks Clint Eastwoodi, Cameron Diazi ja Willem Dafoe – ning tuttavlikke nägusid popkultuurist ja ühiskondlikust elust, nagu Kate Moss, Nelson Mandela ja Ai Weiwei. Lisaks fotodele on näitusele loodud suur visuaalne muusikatuba, mis annab võimsa, 360-kraadise vaate Corbijni videograafiale – muusikavideotele, mille saatel on sirgunud mitu põlvkonda. Näituse on Fotografiska kureerinud koostöös Anton Corbijniga.

Fotografiska näituse avamise puhul viibib Tallinnas ka Corbijn ise. Teda saab kuulda nii reedel, 23. jaanuaril toimuval näituse avapeol kui laupäeval, 24. jaanuaril toimuval Muusikanõunike taskuhäälingu avalikul salvestusel. Avanädala puhul külastab Eestit ka ansambel Brainstorm, keda Corbijniga seob aastatepikkune koostöö ning kelle portree on spetsiaalselt lisatud ka Fotografiska Tallinna näitusesaali. Brainstormi saab näituse avamise aegu kuulata näiteks neljapäeval, 22. jaanuaril toimuval Fotografiska taskuhäälingu avalikul salvestusel, kus bändiga vestleb Tallinn Music Weeki ja Station Narva  kommunikatsioonijuht Ingrid Kohtla.

Näitus „Corbijn, Anton“ on Fotografiska Tallinnas avatud 24. jaanuarist 30. aprillini 2026. Uuri näituse ja publikuprogrammi kohta lisa Fotografiska kodulehelt.