PÖFFi lühifilmide ja -animatsiooni festival PÖFF Shorts toob alates tänasest Tallinna ja Tartu kinodesse üle 240 lühifilmi ja animatsiooni, millest enamus linastub festivalil vaid ühe korra. Ametliku stardi saab PÖFF Shorts rahvusliku võistlusprogrammi esimese linastusega kell 17.00 kinos Artis.

Euroopa ja Ameerika filmiakadeemiate poolt tunnustatud PÖFF Shortsi kavas on rohkem kui 50 seanssi, kus näeb filme 55 eri riigist. Võistlus- ja kõrvalprogrammides jõuab 21 filmi kinopublikuni maailmas esmakordselt, rahvusvahelisi esilinastusi on kokku 13. Filmikülalisi oodatakse festivalile üle 200, kellest ligikaudu 30 ühinevad virtuaalselt. „Kohtuda saab Shortsil nii kohalike filmitegijate kui külalistega üle laia ilma. Meile tullakse tänavu näiteks Tšiilist, Islandilt ja Dominikaani Vabariigist,” märkis PÖFF Shortsi juht Grete Nellis.

Rahvusvahelistele ja rahvuslikule võistlustele lisaks toimub Shortsi kõrvalprogrammis mitmeid temaatilisi linastusi. Esimest korda toimub Solarisega koostöös eriseanss „Koeraga kinno!”, kus erandkorras lubatakse saali koerad. Alternatiivide programmis saavad jätku „Öökino” erilinastus Terminali baaris ning etenduskunstniku Arolin Raudva valitud värskete tantsufilmide kassett „Saagu tants!”. Shortsi Panoraamis tehakse aga kummardus naistele Poola animakunstis kassetiga „Lühike film naistest”.

Rahvusvaheline lühifilmide ja animatsiooni festival PÖFF Shorts koosneb kolmest võistlusprogrammist ja kõrvalprogrammist, kus on esindatud kuni 40-minutilised dokumentaal-, anima- ja mängufilmid.

Rahvusvahelise žürii poolt välja valitud parim lühifilm, parim animafilm ja parim Eesti film saavad nominatsiooniõiguse lühifilmi Oscarile juhul, kui film vastab Ameerika Filmiakadeemia nõuetele või pole varasemal festivalil õigust juba saanud. Võidufilmid kuulutatakse välja PÖFF Shortsi lavastuslikul auhinnatseremoonial laupäeval, 11. novembril. Ühtlasi valitakse rahvusvaheliste võistlusprogrammide hulgast välja nominent Euroopa Filmiakadeemia parima lühifilmi auhinnale, mis kuulutatakse välja PÖFFi pidulikul lõpetamisel laupäeval, 18. novembril.

Seitsmendat korda toimuv PÖFF Shorts leiab aset 7.-15. novembrini Tallinna ja Tartu kinodes. Piletid on müügil Piletilevis ja PÖFFi infopunktides. Vaata ajakava PÖFF Shortsi koduleheküljelt.

Aasta oli 1960 ja Iirimaa, kus Edna O’Brieni romaan „Maatüdrukud” ilmus, läbi ja lõhki konservatiivne riik, mille reeglid kehtestas kirik. Kaks tüdrukut, kes selles raamatus üles kasvavad, ei taha paraku nende reeglite järgi elada, vaid kuulutavad avalikult naiste seksuaalset ärkamist ja kritiseerivad ühiskonna alustalasid – perekonda ja kirikut.

Tulemuseks on O´Brieni raamatute, nii selle kui ka järgmiste keelustamine Iirimaal – kantslitest kutsutakse üles neid suisa põletama. Kirjanik põgeneb Inglismaale ja elab seal aktiivset seltskonnaelu, tal on hulganisti armuseiklusi ja ta suhtleb oma aja suurkujudega.

Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas ekraanile jõudev „Sinine tee. Edna O’Brieni lugu” on Iiri dokumentalisti Sinéad O’Shea kokkuvõte kirjaniku erakordsest elust, mis põhineb tema viimasel, vahetult enne surma antud avameelsel intervjuul. Eksklusiivselt on kasutatud tema päevikuid, mida loeb ette „Hamneti” eest Oscari võitnud iiri näitlejanna Jessie Buckley.

„Sõnakuulmise ühiskonna mässumeelne tütar,” on O´Brieni kohta öelnud tõlkija Krista Kaer, kes kolmapäeval, 6. mail kell 18.00 Kumu auditooriumis ekraanile jõudva seansi ka sisse juhatab. Sissepääs prii.

Kumu Dokumentaali kava vaata siit: kumu.poff.ee.

Maikuu teises pooles jõuab Kai kinos vaatajateni kunstniku Paul Kuimeti kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis näitusega “Lahtivõetud vaade”. Filmid linastuvad neljal õhtul – 16.–17. ning 23.–24. mail. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning on osa näituse publikuprogrammist.

Filmiseanssidele eelneb kunstnikupoolne sissejuhatus, kus Kuimet avab filmide valiku tagamaid ja jagab mõtteid, millele vaatamisel tähelepanu pöörata. “Filmiprogrammi on jõudnud filmid autoritelt, kes mulle on ühel või teisel perioodil väga olulised olnud nii peavoolu kui eksperimentaalsemat sorti filmikunstis” ütleb Paul Kuimet.

Filmiprogrammist leiab põhjamaist huumorit, kaasaegse kino klassikat kui ka kunstnikufilmidele pühendatud õhtu. Näitamisele tulevad täispikad mängufilmid “Teispool lootust” (Aki Kaurismäki, 2017) ja “Elevant” (Gus van Santi, 2003) ning dokumentaalfilm “Karl’s Perfect Day” (Rirkrit Tiravanijalt, 2017).

Programmis linastuvad mänguflmid, “Teispool lootust” ja “Elevant”, käsitlevad tuntud autoritele omasel kunstilisel viisil olulisi ühiskondlikke teemasid. Kaurismäki üks poliitiliseim linateos vaatleb Euroopa pagulaskriisi, tehes seda aga autorile omase nukruse ja põhjamaise huumori kaudu. Gus van Sant käsitleb noorte vaimset tervist, isolatsiooni ja relvavägivalda, uurides vägivalla põhjuseid läbi argipäevase ja distantseeritud vaatepunkti. Mõlema filmi teemad on aktuaalsed ka tänases Eesti ühiskonnas.

Kuimeti koostatud filmiprogrammi teeb eriliseks kunstnike filmide toomine suurele ekraanile.

17. mail linastub eriseanss “Fragmendid: kunstnike lühifilmid”, kus on ühe õhtu jooksul võimalik tutvuda viie kaasaegse kunstniku loominguga. Sel õhtul tulevad näitamisele Luke Fowleri “Mum’s Cards” (2018), Tris Vonna-Michelli “River Thames: Spooling & Splicing” (2026), Sini Pelkki “Embarkation” (2011), Marge Monko “Dear D” (2015) ning Sara Seijn Changi “Brussels, 2016” (2017). 

Kuimet, kes töötab ka ise filmiga on programmi koostades silmas pidanud, et “ühelt poolt võiksid esitletavad filmid laiendada näituselgi käsitletud teemasid nagu arhiiv, lapsevanemlus, kunstniku elukutse ja sellega kaasnev vastutus, ning teisalt võiks kunstnikufilmide linastus anda kõlapinda otsingulistele vormidele liikuvas pildis, mida Eestis liiga tihti ei esitleta”.

Progammi lõpetab Tai päritolu tunnustatud kunstniku ja filmitegija Rirkrit Tiravanija dokumentaalfilm “Karl’s Perfect Day”. Tegemist on poeetilise ja hübriidse linateosega, mis jälgib üht näiliselt lihtsat päeva Berliinis elava rootsi poeedi Karl Holmqvisti elus. Tiravanija kasutab warholilikku vaatlusmeetodit, et rõhutada argiste hetkede rütmi ja väikeste žestide poeetikat, mis kujundavad ühe inimese „täiusliku päeva“. Tiravanija osaleb tänavusel Veneetsia biennaalil, kus ta juhib Katari paviljoni rahvusvahelist koostööprojekti.

Kinoseanssidele pääseb sama päeva näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad ingliskeelsete subtiitritega või inglisekeelsete filmide puhul ilma subtiitriteta. Uuri lisa kai.center.