Pimedate Ööde filmifestival toob tänavu ekraanile 236 pikka ja 292 lühikest filmi 73 riigist. Kokku on 3. novembril avatava festivali põhiprogrammis viis võistlus- ja 16 eriprogrammi 51 maailma- ja 24 rahvusvahelise esilinastusega. Tänasest on avalik kogu kava ja lahti läheb piletimüük.

Näha saab maailma kõige tuntumate festivalide auhinnatöid, sealhulgas Cannes´is Kuldse Palmioksa võitnud Justine Triet´ filmi „Langemise anatoomia” ja Veneetsias Kuldlõvi võitnud Yorgos Lanthimose filmi „Vaesekesed”. Samuti on kavas sellised festivalimenukid nagu Aki Kaurismäe „Langenud lehed”, Wim Wendersi „Täiuslikud päevad” või Woody Alleni „Puhas õnn”. Esimest korda Eestis on võimalik vaadata Rainer Sarneti kung fu-komöödiat „Nähtamatu võitlus”. Olgu ka lisatud, et 18 filmi PÖFFi kavast on esitatud mitteingliskeelse filmi Oscarile.

Festivali avafilm, Serbia režissööri Dragan Bjelogrlići põnevusdraama „Süsteemi valvurid” juhatab ühtlasi sisse tänavuse külalismaa Serbia ja tema lähinaabrite Horvaatia, Sloveenia, Põhja-Makedoonia ja Montenegro esindusliku programmi, kus linastub 11 uuemat ja 9 vanemat filmi. Viimased on koondatud eriprogrammi „Jugoslaavia must laine”.

Esimest korda on kavas programm „Vana kuld. Klassika ärkab ellu”, kus linastuvad värskelt restaureeritud Eesti filmid „Jüri Rumm”, „Corrida” ja „Varastatud kohtumine”.

Viiendat korda Euroopa Liidu nõukogu eesistujariigiks olevale Hispaaniale on pühendatud viis tähtfilmi, üks igast kümnendist, sealhulgas juba klassikalised Pedro Almodóvari „Naised närviataki äärel” ja Alejandro Amenábari „Lõputöö”.

PÖFFi keskkonnafilmide programmi, mida tänavu esitleb Euroopa roheline pealinn Tallinn, avab Joosep Matjuse ja Katri Rannastu lühifilm „Rohelisem Tallinn”.

Eesti Olümpiakomitee spordifilmide programmi avafilm on Toomas Lepa „Paul Keres. Kuningas”.

Pimedate Ööde filmifestival leiab tänavu aset 3.–19. novembrini. Uuri lisa poff.ee. 

Aasta oli 1960 ja Iirimaa, kus Edna O’Brieni romaan „Maatüdrukud” ilmus, läbi ja lõhki konservatiivne riik, mille reeglid kehtestas kirik. Kaks tüdrukut, kes selles raamatus üles kasvavad, ei taha paraku nende reeglite järgi elada, vaid kuulutavad avalikult naiste seksuaalset ärkamist ja kritiseerivad ühiskonna alustalasid – perekonda ja kirikut.

Tulemuseks on O´Brieni raamatute, nii selle kui ka järgmiste keelustamine Iirimaal – kantslitest kutsutakse üles neid suisa põletama. Kirjanik põgeneb Inglismaale ja elab seal aktiivset seltskonnaelu, tal on hulganisti armuseiklusi ja ta suhtleb oma aja suurkujudega.

Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas ekraanile jõudev „Sinine tee. Edna O’Brieni lugu” on Iiri dokumentalisti Sinéad O’Shea kokkuvõte kirjaniku erakordsest elust, mis põhineb tema viimasel, vahetult enne surma antud avameelsel intervjuul. Eksklusiivselt on kasutatud tema päevikuid, mida loeb ette „Hamneti” eest Oscari võitnud iiri näitlejanna Jessie Buckley.

„Sõnakuulmise ühiskonna mässumeelne tütar,” on O´Brieni kohta öelnud tõlkija Krista Kaer, kes kolmapäeval, 6. mail kell 18.00 Kumu auditooriumis ekraanile jõudva seansi ka sisse juhatab. Sissepääs prii.

Kumu Dokumentaali kava vaata siit: kumu.poff.ee.

Maikuu teises pooles jõuab Kai kinos vaatajateni kunstniku Paul Kuimeti kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis näitusega “Lahtivõetud vaade”. Filmid linastuvad neljal õhtul – 16.–17. ning 23.–24. mail. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning on osa näituse publikuprogrammist.

Filmiseanssidele eelneb kunstnikupoolne sissejuhatus, kus Kuimet avab filmide valiku tagamaid ja jagab mõtteid, millele vaatamisel tähelepanu pöörata. “Filmiprogrammi on jõudnud filmid autoritelt, kes mulle on ühel või teisel perioodil väga olulised olnud nii peavoolu kui eksperimentaalsemat sorti filmikunstis” ütleb Paul Kuimet.

Filmiprogrammist leiab põhjamaist huumorit, kaasaegse kino klassikat kui ka kunstnikufilmidele pühendatud õhtu. Näitamisele tulevad täispikad mängufilmid “Teispool lootust” (Aki Kaurismäki, 2017) ja “Elevant” (Gus van Santi, 2003) ning dokumentaalfilm “Karl’s Perfect Day” (Rirkrit Tiravanijalt, 2017).

Programmis linastuvad mänguflmid, “Teispool lootust” ja “Elevant”, käsitlevad tuntud autoritele omasel kunstilisel viisil olulisi ühiskondlikke teemasid. Kaurismäki üks poliitiliseim linateos vaatleb Euroopa pagulaskriisi, tehes seda aga autorile omase nukruse ja põhjamaise huumori kaudu. Gus van Sant käsitleb noorte vaimset tervist, isolatsiooni ja relvavägivalda, uurides vägivalla põhjuseid läbi argipäevase ja distantseeritud vaatepunkti. Mõlema filmi teemad on aktuaalsed ka tänases Eesti ühiskonnas.

Kuimeti koostatud filmiprogrammi teeb eriliseks kunstnike filmide toomine suurele ekraanile.

17. mail linastub eriseanss “Fragmendid: kunstnike lühifilmid”, kus on ühe õhtu jooksul võimalik tutvuda viie kaasaegse kunstniku loominguga. Sel õhtul tulevad näitamisele Luke Fowleri “Mum’s Cards” (2018), Tris Vonna-Michelli “River Thames: Spooling & Splicing” (2026), Sini Pelkki “Embarkation” (2011), Marge Monko “Dear D” (2015) ning Sara Seijn Changi “Brussels, 2016” (2017). 

Kuimet, kes töötab ka ise filmiga on programmi koostades silmas pidanud, et “ühelt poolt võiksid esitletavad filmid laiendada näituselgi käsitletud teemasid nagu arhiiv, lapsevanemlus, kunstniku elukutse ja sellega kaasnev vastutus, ning teisalt võiks kunstnikufilmide linastus anda kõlapinda otsingulistele vormidele liikuvas pildis, mida Eestis liiga tihti ei esitleta”.

Progammi lõpetab Tai päritolu tunnustatud kunstniku ja filmitegija Rirkrit Tiravanija dokumentaalfilm “Karl’s Perfect Day”. Tegemist on poeetilise ja hübriidse linateosega, mis jälgib üht näiliselt lihtsat päeva Berliinis elava rootsi poeedi Karl Holmqvisti elus. Tiravanija kasutab warholilikku vaatlusmeetodit, et rõhutada argiste hetkede rütmi ja väikeste žestide poeetikat, mis kujundavad ühe inimese „täiusliku päeva“. Tiravanija osaleb tänavusel Veneetsia biennaalil, kus ta juhib Katari paviljoni rahvusvahelist koostööprojekti.

Kinoseanssidele pääseb sama päeva näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad ingliskeelsete subtiitritega või inglisekeelsete filmide puhul ilma subtiitriteta. Uuri lisa kai.center.