6. oktoobrist kuni 26. novembrini toimuv Eesti üks suurimaid kaasaegse kunsti biennaale Tallinna Fotokuu kuulutas juulis välja avaliku konkursi linnaruumi fotoprojekti leidmiseks. Kokku laekus konkursile 53 projekti 28 erinevast riigist. Eriala ekspertidest koosnev komisjon valis võidutööks Poolas tegutseva Valgevene fotograafi Katerina Kouzmitcheva projekti „My Hut Is On The Edge”, mis leiab aset sügisel kahes Tallinna trammis.

Tallinna Fotokuu juhi ja Fotokunstnike Ühenduse (FOKU) juhatuse liikme Kulla Laasi sõnul oli tänavuse konkursi rahvusvahelisus nii meeldivaks üllatuseks kui seniseks rekordiks. Võiduprojekti eristas Laasi sõnul teistest töödest eelkõige selle tavatu toimumiskoht, avastuslik visuaalne vorm ja ühiskonnakriitIline sisu, mis kutsub ühistranspordis reisijaid mõtteharjutusele empaatia teemal. „Meil on väga hea meel, et antud projekti teostamisega saame visuaalkunsti tuua otse inimesteni, mitte jätta sellega kohtumised ainult näitusemajade seinte vahele. Sarnaselt argitasandile asetuvaid kaasaegse kunsti teoseid ning olemasoleva infrastruktuuriga koostööde loomist loodaksime edaspidi näha veelgi,” tunnustab Laas võidutööd.

Katerina Kouzmitcheva linnaruumi installatsiooni „My Hut Is On The Edge” keskpunktis on ühiskonna kasvav ükskõiksus ja selle mõjud. Fotograaf toob esile, kuidas tänapäeva inimesed eiravad sageli enda ümber toimuvaid sotsiaalseid ja poliitilisi probleeme, olgu selle põhjuseks hirm, teadmatus või õpitud abitus. Võiduprojekt leiab aset kahes Tallinna trammis ning selle eesmärk on rõhutada empaatia olulisust ja rolli kogukonna arengus ning sallivuse edendamises. Installatsiooni kaudu soovib Kouzmitcheva kutsuda publikut istuma sümboolselt kellegi teise toolile, püüdes mõista, mis kujundab ühiskonnas inimeste hoiakuid ja tegevusi.

Tallinna linnakunsti kuraator ja valikukomisjoni liige Kati Ots kiidab tänavuse konkursi kõrget taset, tõstes eriti esile sotsiaalse õigluse ja linnaruumikriitikaga tegelevaid teoseid. Võidutöö puhul hindab ka Ots kohaspetsiifilist formaati, mis pakub trammireisijatele keset saginat ja lärmi ootamatu ning intiimse kogemuse luues sellega dialoogi päevakohaste teemadega. „Tallinnas on tohutu puudus kaasaegsest avaliku ruumi kunstist, mis rikastaks linnakultuuri ja panustaks kohaloomesse ning kuuluvustunde kasvatamisesse, tuues samal ajal kunsti lähemale neile, kes ei pruugi muidu sellega kokku puutuda. Mul on tohutult hea meel, et Fotokuu seda tähtsustab ja taoliseid konkursse korraldab,“ sõnab Ots ning avaldab lootust, et konkurss on inspiratsiooniks ka teistele kunstikorraldajatele.

AS Tallinna Linnatranspordi (TLT) jaoks on taolises projektis kaasalöömine esmakordne. TLT turundus- ja kommunikatsioonijuht Merilyn Räbbin näeb projektis võimalust pakkuda reisijatele mitte ainult transporti, vaid ka kultuurilist elamust: “Antud projekt annab võimaluse tõsta esile noori talente ja kannustab inimesi mõistma ja väärtustama teiste perspektiive. Ühistranspordil on inimeste jaoks oluline roll ja usume, et projekt värskendab ja rikastab meie reisijate mõttemaailma ja argipäeva,“ sõnab Räbbin ja nõustub Laasiga: „On ainult positiivne, kui ühistransport saab lisaks praktilisele vajadusele täita ka suuremat rolli ja pakkuda inimestele võimalust saada osa näitustest ja kultuurielamustest, mis muidu jääksid vaid kunstisaalide seinte vahele.“

Katerina Kouzmitcheva linnaruumi installatsioon „My Hut Is On The Edge” toimub Tallinna Fotokuu raames Tallinna trammides Eri Klas ja Anne Veski. Installatsioon on nähtav vahemikus 15. oktoobrist kuni 26. novembrini ühistranspordi sõiduaegadel. Võiduprojekti valikukomisjoni kuulus Tallinna linnakunsti kuraator Kati Ots, kunstnik Flo Kasearu, kunstnik ning Artproofi müügijuht ja partner Taavi Rekkaro, Tallinna Fotokuu juht ja Fotokunstnike Ühenduse (FOKU) juhatuse liige Kulla Laas ning Fotokuu projektijuht ja kuraator Brigit Arop.

6. oktoobrist kuni 26. novembrini toimuva Tallinna Fotokuu ’23 põhiprogrammi kuuluvad rahvusvaheline rühmanäitus „Transs“ Tallinna Kunstihoone Lasnamäe Paviljonis (6.10.–26.11.2023) ning kunstnikufilmide programm kinos Sõprus koostöös filmifestivaliga PÖFF (16.–17.11.2023). Põhiprogrammi sündmused seostuvad märksõnadega nagu tehnoloogiliselt vahendatud maailm, sensoorsed kogemused, inimlik ja mehaaniline, koosloome, kollektiivsus ja sotsiaalsus. Biennaali satelliitprogrammis jätkub koostöö mitmete varasemalt oluliste partnerite, fotokunstile orienteeritud näitusepindadega üle Tallinna. Osalevad projektid kuulutatakse välja septembri lõpus.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avaneb 1. mail näitus „Kogu maailm on Bauhaus”, mis toob legendaarse kunsti-, arhitektuuri- ja disainikooli Bauhausi ülevaatenäituse esmakordselt Eesti vaatajate ette.

Näitusel esitletakse kaheksa temaatilise peatüki kaudu mitmekülgset, põnevat ja üllatavat sissevaadet mõjuka avangardse kunstikooli Bauhaus töösse ja ellu. Tegu on ühe 20. sajandi olulisema kunstikooliga, mis asutati 1919. aastal Weimaris, 1926. aastal kolis kool Dessausse ja kui natsionaalsotsialistid seal edasi tegutsemise võimatuks muutsid,1932. aastal Berliini, kus selle uksed 1933. aastal lõplikult sulgusid.

Bauhausi koondusid kunstnikud, arhitektid ja disainerid selleks, et mõelda kaasaja ning selle ümbermõtestamise võimaluste üle. Õppetöö kaudu sai sellest koolist väljund julgetele eksperimentidele, millel oli suur mõju nii 1920-1930. aastatel kui ka edaspidi.

Fotode, originaaljooniste, makettide, dokumentide, filmide ja esemete kaudu kutsub näitus avastama Bauhausi modernistliku kujunduse teooria ja praktika laia haaret ning mitmekülgsust. See väljendub nii arhitektuuris, argiesemetes tekstiilidest ja mööblist keraamikani, maalis, fotograafias ja teatris kui ka sealsetes õpetamise meetodites ja -vormides. Bauhausi eesmärgiks oli luua paremat argikeskkonda ning edendada uusi elamise viise.

Bauhaus oli oma 14 aastase tegutsemisaja jooksul end pidevalt ümbermõtestav ja taasloov institutsioon. Läbivalt arutlesid ja vaidlesid kooli suundade üle nii selle kolm direktorit – arhitektid Walter Gropius, Hannes Meyer ja Ludwig Mies van der Rohe – kui ka Bauhausi meistrid ja tudengid. Nii kooli sees kui ka väljaspool arutati ja polemiseeriti alati Bauhausi eesmärgi ja olulisuse üle ning see jätkub tänaseni.

Näituse kuraator on Boris Friedewald. Näitus toimub koostöös Goethe Instituudiga.

Spetsiaalselt Tallinnas eksponeerimiseks on koostatud lisaväljapanek „Rudolf Paris – Bauhausi kunstnik Eestist“, mis käsitleb ainsa eestlasena Bauhausis õppinud Parise tegevust Weimaris ja vahetule selle järel. 1896. aastal Tartus sündinud kunstnik ja kunstiajaloolane Paris õppis aastatel 1922–1925 Bauhausi seinamaali töökojas Oskar Schlemmeri ja Vassili Kandinsky juhendamisel. Ta kuulus üliõpilasliikumisse KURI, mis nõudis radikaalset pühendumist abstraktsioonile, ning mängis Bauhausi revolutsioonilises kapellis.

Näitus „Kogu maailm on Bauhaus” jääb avatuks 4. oktoobrini 2026. Uuri lisa etdm.ee. 

Tartu kevadine Galeriide öö toimub tänavu 10. aprillil ning toob üheks õhtuks Aparaaditehasesse, selle ümbrusesse ja Samelini tehasesse enam kui 30 näitust ja sündmust. 18. korda toimuva ürituse külastajaid ootavad näituste avamised, avatud stuudiod, tuurid, kontserdid ja peod. Kõik galeriid ja näitusepinnad on avatud kuni hilisõhtuni.

Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.

Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.

Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.

18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.

Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.

Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“

Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.