Foto: Sara Bjarland "Climber" (2023).

Tallinna Fotokuu 2023 toob Eestisse uusi kunstnikke ja teoseid

6. oktoobrist kuni 26. novembrini toimuv Eesti üks suurimaid kaasaegse kunsti biennaale Tallinna Fotokuu avalikustas peanäituse „Transs“ kunstnike nimekirja. Tallinna Kunstihoone Lasnamäe Paviljonis toimuva rahvusvahelise grupinäituse kuraator Ilari Laamanen on valinud näitusel osalema 19 kunstnikku seitsmest erinevast riigist. Sealhulgas on kaasatud kolm kunstnike duot ja üks rühmitus. Mitmed kunstnikud astuvad oma teostega Eestis üles esimest korda.

Tänavu seitsmendat korda toimuva kaasaegse kunsti biennaali Tallinna Fotokuu peanäitusel „Transs“ osalevad kunstnikud on Sara Bjarland (FI/NL), Zody Burke (US/EE), Patricia Domínguez (CL), Elo-Reet Järv (EE), Karel Koplimets (EE), Laila Majid (AE/UK) ja Louis Blue Newby (UK), Norman Orro ja Joonas Timmi (EE), Pire Sova ja Ando Naulainen (EE), Viktor Timofeev (LV/US), Anu Vahtra (EE), Jessica Wilson (US) ning kunstnike rühmitus CUSS Group (ZA).

Kuraator Ilari Laamaneni sõnul on „Transs“ interdistsiplinaarse ja põlvkondadeülese fookusega ning iga kunstniku teos mõjub näitusel ootamatult: „Kuraatoritöö protsessi on minu jaoks tugevalt mõjutanud Tallinna Kunstihoone Lasnamäe Paviljoni ebatavaline arhitektuur. Eksponeeritavad teosed on näitusepinnaga otseses dialoogis, mis muudab näituse kaasahaaravaks ja multisensoorseks kogemuseks. Eestis tegutsevad kunstnikud Zody Burke, Karel Koplimets, Anu Vahtra, Pire Sova ja Ando Naulainen loovad spetsiaalselt Fotokuu näituse jaoks uued installatsioonid. Samuti on mul suur heameel esmakordselt Tallinnas tutvustada teoseid rahvusvahelistelt kunstnikelt Patricia Domínguez, Laila Majid ja Louis Blue Newby ning CUSS GROUP kollektiivilt.“

Tallinna Fotokuu peanäituse „Transs“ ajendiks on tänapäevane ekraanidest ja tehnoloogiast läbiimbunud maailm ja inimseisundid: „Näitus vaatleb, kuidas kunstiteosed võivad tehnoloogiliselt vahendatud maailmas sensoorsete kogemuste uurimist lihtsustada või keerulisemaks muuta. „Transs“ liigub spiraalselt inimliku ja mehaanilise, fantastilise ja faktilise ning veetluse ja eemaloleku vahel, eesmärgiga vaatajat eksitada ja harjumuspärast vaatamissituatsiooni kõigutada. Mida lähemale liigub vaataja tajutavale reaalsusele, seda kujuteldavamaks see muutub,” kirjeldab Laamanen ja lisab, et transsi võib näitusel mõista ja vaadelda nii massikultuurilise nähtusena, kui ka enesepeegeldust pakkuva või isegi vaimse kogemusena.

Lisaks peanäitusele kuulub tänavuse Tallinna Fotokuu biennaali põhiprogrammi kunstnikufilmide programm, mis on esmakordselt esindatud Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivali (PÖFF) Expanded Cinema kavas. Biennaali filmiprogrammi kureerivad Eestist pärit kunstnik ja filmitegija Piibe Kolka ning New Yorgis tegutsev filmikuraator Genevieve Yue. Filmide valikus on kesksete teemadena esil kaasloovad meetodid, kollektiivne autorlus ja sotsiaalsus. Filmiprogramm linastub 16. ja 17. novembril kinos Sõprus.

Biennaali põhi- ja satelliitprogrammi kõrval pannakse jätkuvalt tugevat rõhku koolinoorte haridusprogrammile ja kunstiga linnaruumi laienemisele. Seeläbi soovitakse kunstnike loomingule lisada nähtavust ja ligipääsetavust ning avada publikule võimalusi meid igapäevaselt ümbritseva pildiküllasuse kriitiliseks analüüsiks ning mõtestamiseks. Täpsem info käesoleva aasta Tallinna Fotokuu filmi-, satelliit- ja haridusprogrammide kohta kuulutatakse välja järgnevatel kuudel.

Veel sarnaseid artikleid


Azzedine Alaïa
Foto: Foundation Azzedine Alaïa

Pariisis ootab uus Azzedine Alaïa näitus

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Veel sarnaseid artikleid


Veneetsia Merike Estna
Foto: Merike Estna | Marta Vaarik.

Veneetsia kunstibiennaalil avatakse Eesti paviljon „Lekkiva taeva maja“

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid