Jazzkaare sügisene Sügisjazz pikendab suvesoojust 4. septembrist 18. oktoobrini. Esimesed kaks kontserti nüüd avalikud – kitarrist Argo Vals esitleb oma värsket plaati „Lavendel“ koos albumil üles astunud muusikutega ning Raul ja Marie Vaigla koos Tero Saartiga toovad kavaga „Thulest viidud“ publiku ette Ultima Thule muusika.

„Sügisjazzi avakontsert toimub juhtumisi minu sünnipäeval ja selle vastu pole mul midagi! Kõige toredam on see, kui saad kaaslastele, kes ongi ju enamasti muusikud või muusikasõbrad, pakkuda hea kontserdi,“ ütleb Jazzkaare kunstiline juht Anne Erm. „Selles, et Argo Vals teeb südamega oma asja, võivad kuulajad ise veenduda – pastelne värvigamma, ilu ja lihtsus, ei midagi ülearust. Ja teine kontsert, „Thulest viidud“ pole ka põhjuseta kavas – nii Raul Vaigla kui ka Riho Sibul koos Ultima Thulega on Jazzkaarel esinenud. Thule repertuaar on rikas ning mitmed – näiteks Silvi Vraidi lauldud – lood väärivad taasavastamist.“

Sügisjazz alustab 4. septembril, mil unenäolise kõlakeelega kitarrist Argo Vals esitleb esmakordselt oma mais ilmunud lühialbumit „Lavendel“. Taotuslikult minimalistliku kõlapildiga „Lavendel“ erineb suuresti Valsi viimasest, tekstuuririkkast ja elektroonilisest albumist „In Loving Memory Of“, tähistades värsket suunda tema loomingus. Spetsiaalselt Sügisjazziks võtavad prožektorite all koos Valsiga kohad sisse akustilise kitarri kvartett, vokalist Kitty Florentine ja süntesaatorivõlur Galaktlan, muusikat toetavad Alyona Movko visuaalid.

Jazzkaare sügise kontserthooajale annavad kavaga „Thulest viidud“ hingestatud lõppakordi Raul ja Marie Vaigla koos Soome trompetimängija Tero Saartiga, tuues lavale aegumatud palad Ultima Thule kullafondist. „36 aastat Ultima Thulet on olnud kindlasti kõige tähtsamal kohal minu muusikalises elus. Ultima laulud on justkui minu sisse kasvanud – ja ega neid sealt välja ei juuri ka,“ tunnistab Raul Vaigla. „Tero Saartiga oleme koos esinenud aastast 2004, kui ilmus minu esimene sooloalbum „Soul of Bass“. Koos oleme mänginud muusikat Miles’ist Hendrixini. Nüüd siis ka Ultima Thulet,“ lisab ta. Jazzkaare tiim ootab kontserdile nii paadunud Thule fänne kui ka uusi kuulajaid, kes peavad lugu gruuvist, tipptasemel esitusest ja kaunite meloodiatega ilusast keelest.

Kontserthooaeg Sügisjazz 2025 toimub 4. septembrist 18. oktoobrini, kogu programm tuleb avalikuks augustis. Uuri lisa jazzkaar.ee. 

An-Marlen ja Kermo Murel avaldasid ühise singli „Tähtede eest”, mille sünd ulatub tagasi aega, mil artistid astusid TV3 „Su nägu kõlab tuttavalt” laval üles Modern Talkingu kehastustena. Toonasest telehetkest kasvas ajapikku välja mõte teha koos muusikat ka väljaspool paroodia ja karakterimängu raamistikku.

An-Marlen sõnas, et ühise loo plaan õhus juba pikemat aega. Stuudiosse jõuti aga üsna juhusliku tööprotsessi kaudu: esmalt prooviti kirjutada hoopis teist pala, ent kui Kermo Murel mängis ette ühe oma demo, tekkis äratundmine kiiresti. Peagi liitus protsessiga Markus Palo ning lugu sai stuudios konkreetse kuju.

Murel kirjutas „Tähtede eest” refrääni esmase versiooni koduses köögis, ent pala arenes edasi Berliinis koos produtsent boipepperoniga. Singli produtseerimisel osalesid lisaks boipepperonile ka Markus Palo, kes on mõlemad seotud mitmete nüüdisaegse Eesti popi ja elektroonilise muusika projektidega. „Tähtede eest” liigubki selles vahevööndis, kus meloodiline pop, klubikultuuri energia ja väikese traagikaga laetud romantika kohtuvad ilma liigse seletamisvajaduseta.

Loole valmis ka muusikavideo, mille režissöör on Loviisa Jännes. Video asetab artistid liminaalsetesse, kergelt düstoopilise atmosfääriga ruumidesse, kus poploo tähesära ei ole mitte niivõrd efekt, kuivõrd seisund.

Andreas Poom avaldas täna uue 6-loolise EP “CLAW MARKS”, mis on lõppakordiks kahele seniavaldatud singlile “what’s wrong with me?” ja “better than me (i betcha!)”. Kogumik on täielikult kirjutatud ja produtseeritud Andrease enda poolt ning avab eelnenud kahe aasta sisekaemust, avastust ja emotsionaalset ausust. 

EP-l kohtuvad isiklikud lood ja akustilistel instrumentidel põhinev produktsioon. “EP on justkui pilguheit minu kahe viimase aasta sisemaailma, peegeldades mõtteid ja tundeid perioodist, mil õppisin ennast ja inimesi minu ümber paremini mõistma,” räägib Andreas. “Me kõik jätame teineteisse silmale nähtamatuid jälgi ja selle lühialbumi kirjutamise protsess oli minu kihk omadega toime tulla.”

Osa EP vokaale on salvestatud Hispaanias perereisil olles sülearvuti mikrofoniga. “Algselt mõtlesin materjali kvaliteetsemalt sisse laulda, kuid siis taipasin, et just see toetas laulusõnade toorust ja ausust,” avab Andreas. See valik – rohkem instinkt kui strateegia – on kujunenud üheks plaadi iseloomulikuks jooneks.

Kuula Andrease uut albumit Spotifyst!