„Sügisjazzi avakontsert toimub juhtumisi minu sünnipäeval ja selle vastu pole mul midagi! Kõige toredam on see, kui saad kaaslastele, kes ongi ju enamasti muusikud või muusikasõbrad, pakkuda hea kontserdi,“ ütleb Jazzkaare kunstiline juht Anne Erm. „Selles, et Argo Vals teeb südamega oma asja, võivad kuulajad ise veenduda – pastelne värvigamma, ilu ja lihtsus, ei midagi ülearust. Ja teine kontsert, „Thulest viidud“ pole ka põhjuseta kavas – nii Raul Vaigla kui ka Riho Sibul koos Ultima Thulega on Jazzkaarel esinenud. Thule repertuaar on rikas ning mitmed – näiteks Silvi Vraidi lauldud – lood väärivad taasavastamist.“
Sügisjazz alustab 4. septembril, mil unenäolise kõlakeelega kitarrist Argo Vals esitleb esmakordselt oma mais ilmunud lühialbumit „Lavendel“. Taotuslikult minimalistliku kõlapildiga „Lavendel“ erineb suuresti Valsi viimasest, tekstuuririkkast ja elektroonilisest albumist „In Loving Memory Of“, tähistades värsket suunda tema loomingus. Spetsiaalselt Sügisjazziks võtavad prožektorite all koos Valsiga kohad sisse akustilise kitarri kvartett, vokalist Kitty Florentine ja süntesaatorivõlur Galaktlan, muusikat toetavad Alyona Movko visuaalid.
Jazzkaare sügise kontserthooajale annavad kavaga „Thulest viidud“ hingestatud lõppakordi Raul ja Marie Vaigla koos Soome trompetimängija Tero Saartiga, tuues lavale aegumatud palad Ultima Thule kullafondist. „36 aastat Ultima Thulet on olnud kindlasti kõige tähtsamal kohal minu muusikalises elus. Ultima laulud on justkui minu sisse kasvanud – ja ega neid sealt välja ei juuri ka,“ tunnistab Raul Vaigla. „Tero Saartiga oleme koos esinenud aastast 2004, kui ilmus minu esimene sooloalbum „Soul of Bass“. Koos oleme mänginud muusikat Miles’ist Hendrixini. Nüüd siis ka Ultima Thulet,“ lisab ta. Jazzkaare tiim ootab kontserdile nii paadunud Thule fänne kui ka uusi kuulajaid, kes peavad lugu gruuvist, tipptasemel esitusest ja kaunite meloodiatega ilusast keelest.
Kontserthooaeg Sügisjazz 2025 toimub 4. septembrist 18. oktoobrini, kogu programm tuleb avalikuks augustis. Uuri lisa jazzkaar.ee.
Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.
Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”
Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.
Loomulikult oleme Riias käinud varemgi. Korduvalt. Ent RAW tuletas meelde, et tuttavat linna saab avastada ka teisiti: mitte mööda tavapärast kohvik-muuseum-hotell trajektoori, vaid kulgedes ühest galeriist teise, ühelt sündmuselt järgmisele, lastes kureeritud kunstil end mööda linna juhtida. Sellises rütmis hakkab Riia avanema kihiti. Pangahoone ei ole enam lihtsalt pangahoone, kui selle ruumides ootab ees Darja Popolitova performance. Värvika ajalooga linnavilla ei jää üksnes arhitektuurseks peatuseks, kui õhtu viib sinna kuulama System Olympia set’i. Kunst muutub sujuvalt viisiks, kuidas linna kogeda.
Riga Art Week liikus väga teadlikult üle terve Riia, hõlmates vanalinna, kesklinna, Skanste piirkonda, VEF-i kvartalit ja Pārdaugavat. Nii ei mõjunud RAW näituste jadana, vaid meeldiva kogemusena, kus lokatsioonide vahel liikumine oli sama oluline kui programm ise. Programmis endas pälvisid aga teiste seas tähelepanu Tobias Gutmanni portreeprojekt „Face-O-Mat”, Jana Jacuka performance „HA”, Rosie Gibbensi „To Dust: A Memorial for Robot Vacuum Cleaners” ning Kim? Contemporary Art Centre’i festival „EDEN: Wet Work Over Lap”. Tänavu anti esimest korda välja ka Signet Bank Award for Artistic Excellence, mille pälvis just nimelt koreograaf ja multidistsiplinaarne kunstnik Jana Jacuka oma performance’iga „HA”. Samuti tõi RAW Riiga kohale kunstiprofessionaale, kuraatoreid, kogujaid ja meediat Ühendkuningriigist, Saksamaalt, Šveitsist, Rootsist, Norrast, Soomest, Leedust, Eestist ja mujalt. Muljetavaldav töö kõigest teise toimumiskorra kohta.
Portailil oli Riga Art Weeki raames rõõm kogeda ka Läti vastet Eesti Kunstiakadeemia ERKI Moeshow’le. 29. mail toimus Hanzas Peronsis Läti Kunstiakadeemia iga-aastane LMA Fashion Show, mis tõi lavale tänavuste moedisaini tudengite tugevamad kollektsioonid – tervelt 26 –, millest eredamalt jäi meelde publikult ovatsioonid pälvinud teise kursuse bakalaureusetudengi Katrīna Ermanoviča-Hermanoviča meestekollektsioon „Le Passager du Passé”. Galeriist leiab ka sellekohased pildid.
View this post on Instagram
Meie Riias veedetud ajaga sai kiiresti selgeks, et Riga Art Weeki ambitsioon on laiem kui ühe nädala sündmus. Festival positsioneerib Riiat kaasaegse kunsti sihtkohana Balti ja Põhja-Euroopa kultuuriruumis ning teeb seda veenvalt just seetõttu, et ei eralda kunsti linnast. Riia ei olnud seekord meie jaoks lihtsalt Riia. See oli linn, kus kaasaegne kunst liikus galeriist tänavale, muuseumist õhtusse ja tõsiseltvõetavusest aeg-ajalt ka kergesse absurdi. Ning just seal, nende vahepealsete peatuste ja ootamatute avanemiste sees, hakkaski festival kõige paremini tööle.
Järgmise aastani, Riga Art Week!
Ja neile, kes ootavad Portaililt Riia söögi- ja muude heade kohtade soovitusi – you must worry not – ka need on peagi tulemas