Moekunstnik Piret Ilves on lummanud meie moemaitseid juba aastaid ning selle aja jooksul korduvalt tõestanud, et efektsus on saavutatav ka minimalistlike ning pealtnäha lihtsalõikeliste riideesemetega. Tema mäng meeldivate helgete toonidega on kaasa tulnud ka tema tänavusse sügistalvisesse kollektsiooni, kus kohtuvad puhas disain ning läbimõeldud detailid.

Piret Ilvese sügis/talv 2016 kollektsioon on loodud peamiselt heledates toonides ning loomulikult on taas kord suurt tähelepanu pööratud kollektsiooni esemete materjalile. Kollektsioonis esinevad naturaalne vill ning mohäärkangad tagavad sooja ja kaitse külma eest, samal ajal kui looduslikust siidist voodrid tekitavad tunde igapäevasest luksusest. Piret Ilves mängib uues kollektsioonis nii üldiste proportsioonide kui ka seelikupikkustega, luues seeläbi stiilse ja modernse tunde – näiteks pannes paari sinakasrohelise avara pusa samas toonis poolde säärde ulatuva kellukeseseelikuga. Jõulisemat joont annavad aga kleitidele ning mantlitele lisatud pagun- ja nööpdetailid. Disainer ise toob uuendusena välja mohäärist seeliku ja mantli komplektid, kus mantli ja seeliku valmistamiseks on kasutatud sama kangast.

Loomulikult ei ole kogu kollektsiooni puhul loobutud Piret Ilvese DNAst – iga toode on jätkuvalt puhta disainiga, ajatu, naturaalne ning imelihtsasti ümberstiliseeritav. Nii julgustabki Piret Ilves kandma kollektsiooni kleite nii kontsakingadega kui ka tennistega, mantleid näiteks igapäevaste teksapükstega ning seelikuid mugavate pusadega. „Piiriks on vaid oma fantaasia,” võtab disainer katsetamisvõimalused kokku.

Piret Ilvese uue kollektsiooni tooted on saadaval Piret Ilvese stuudios, Rüütli 16/18, Tallinn.

Kuldnõelaga pärjatud moekunstnik Kirill Safonov esitleb tänavust kevad-suvist kollektsiooni “Tulip Code”, milles jätkab talle omast liikumist rõiva, skulpturaalse vormi ja lavastusliku moekeele piiril.

„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.

Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.

Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com! 

Portaili lugejale ei ole Joanne-Heleene Sõrmuse nimi võõras. 2024. aastal pälvis ta ERKI Moeshow innovative approaches in fashion kategooria võidu kollektsiooniga „Frame of mind“, mis küsis, kust jookseb piir kehakultuse ja tervisliku kehakuvandi vahel. Nüüd jätkab ta sama uurimisvälja Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi magistrandina, kuid veel isiklikumas ja füüsilisemas võtmes – ning Portailil on taas au selle tagamaid jagada.

Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.

Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.

Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!