„Laul „Lonely Girl” on sündinud koostöös Ühendkuningriigi DJ/produtsendiga Citizen ning on salvestatud Londonis,” räägib Helina. Ta lisab, et Citizeniga koos on valminud veel kaks lugu, mille ilmumist on oodata sügisel. Ja kuigi „Lonely Girli” lugu valmis kolmandana, otsustati see avaldada esimesena. Olgu ka lisatud, et üleüldine laulu mix ja master on tehtud Joonas Arro poolt. Muide, hoolikam kõrv tunneb loo alguses ära meloodia Anakonda-nimelise bändi legendaarsest loost „Ei soovi, et lahkuksid”.
Kui rääkida nüüd aga loo videost, siis Helina sõnul oli selle idee luua midagi lihtsat, kuid mõjuvat, et see kannaks endas seksikust, sensuaalsust ja müstilisust ning ka laulu sõnadest peegelduvat pahelisust. Ja ehk ka ühte madu. Video filmiti Widescreen Studios, tiimiks CJ Kask, Raido Kuks ja Rene Köster. Stilistika ning meigi eest hoolitsesid Kreete Pillenberg, Eliise-Brigita Mõisamaa ja Liisa-Chrislin Saleh. Ning enne, kui te jõuate küsida, jah, see kostüüm on pärit kodumaiselt pesumärgilt Crystal Rabbit.
Vaata Helina uut videot „Lonely Girl”:
Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.
Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”
Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.
Vera Vice värske lühialbum pakub kuulajale nelja heliteost, mis peegeldavad lavastuse toorest ja mõrumagusat atmosfääri. Kaks lugu on laiendatud hübriidversioonid ning kaks on kontsentreeritud raadiosõbralikud fragmendid. Tegu on duo esimese kõrvalprojektist sündinud kogumikuga, ehkki ka varasemalt on muusikat loodud nii videoinstallatsioonidele kui tantsuetendustele.
Lavastust ennast on kirjeldatud kui segu millestki toorest, ebaküpsest ja poolikust, kus ihad kohtuvad reaalsusega: „Veenire libiseb mööda mäge alla ja lava võtab kuju. Nad liiguvad julgelt ja veidi mõtlematult. Võimatute ülesannete ette heites voolavad pisarad alla nende mudastelt põskedelt. Aga sokid jäävad puhtaks. Jutt on sorav, välja arvatud mõned tühised vääratused. Veidi on siiski piinlik. Nad on ebaküpsed, nende naha all voolab savi – toores savi, mis on igati valmis vormi võtma.“
Lood on alates tänasest kuulatavad enamikel suurematel digiplatvormidel.