Möödunud nädala reedel anti Eesti Disainiauhinnad 2018 pidulikul galal välja BRUNO 2018 tootedisainiauhind kolmes põhikategoorias: parim elukeskkondliku toote disain, parim elustiilitoote disain ning parim insenertehnilise toote disain. Lisaks anti välja elumuutva disaini auhind kõige suurema mõjuga disaintootele, mille žürii valis välja kõikide nominentide seast. Eraldi hääletusega selgitati konkursi raames välja ka BRUNO rahvalemmikud, kes kuulutati välja Eesti Disainiauhindade näituse avamisel Viru Keskuse aatriumis.  

Parima elukeskkondliku toote disaini BRUNO auhinna pälvis ÖÖD peegelmaja, mille autoriteks on Jaak Tiik ja Andreas Tiik. “Idee sai alguse sellest, et otsisime Jaaguga ise kohta, kuhu linnast ära põgeneda ning soov oli seda teha „glämpingu” stiilis, mis on luksuslikum variant kämpingust. Leidmata täpselt meie vajadustele vastavat varianti, otsustasime selle ise luua. Võtsime arvesse, et maja mahuks 20 ruutmeetri peale, kuna siis ei vaja see eraldi ehitusluba, samuti oli oluline objekti täiuslik sulandumine keskkonda. Meie looming on kõige isetum arhitektuuriline objekt, austades oma peegeldusega ümbritsevat. Näiteks Raekoja platsile püsti pannes peegeldab see vanalinna, mitte iseenda arhitektuuri. Täna töötame peamiselt ekspordi suunaga, leiame järjest uusi edasimüüjaid ning selle aasta lõpuks oleme esindatud kaheksas erinevas riigis. Kindlasti on BRUNO võitmine kvaliteedimärk just välispartnerite silmis ning suur tunnustus meile. Vahel tuleb lihtsalt käed külge panna ja asi ise ära teha,” rääkis Andreas Tiik.

Parimaks elustiilitoote disainiks hindas žürii Tõnis Vellama loodud vineerist kohvri ALEXANDER. “Vineerist kohvri mõte tuli mul ideena umbes kaks aastat tagasi, aga prototüübi valmistamise otsus tekkis siis, kui Eesti disaini rändnäitus valmistus minema Londonisse 2017. aasta septembris. Kuna idee on inspireeritud Lutheri vineerivabriku kuulsast reisikohvrist ja Lutheri edulugu on tihedalt seotud Londoni müügiesinduse, hilisema nimega Luterma, tegevusega, siis tekkis sümboolselt sobiv hetk ja lisamotivatsioon. Esimesest prototüübist edasi oli juba arendus kohvri sisu ja kinnitusdetailidega ning tegelikult täiustamine veel jätkub. Kohver mahutab kuni 15″ sülearvuti, märkmiku ja veel mõned väiksemad asjad, aga võib olla ka lihtsalt stiilne aksessuaar. Omal moel on see pühendatud ka Eesti Vabariigi 100. juubeliaastale ja muidugi Lutheri vabrikule kui ühele olulisele etapile Eesti disainiajaloos. Tulevikuplaanidesse kuulubki viimaste detailide lõplik viimistlus, uue partii valmistamine ja eksport. Turgude osas vaatan näiteks Lutheriga seoses Londoni poole, aga samuti on vineerist tooted au sees Soomes,” ütles Tõnis Vellama, kelle jaoks on BRUNO auhind suurim tunnustus, eriti kuna ta ise on ka Bruno Tombergi käe all õppinud.

Parima insenertehnilise toote disaini auhind läks Corali-nimelisele sadamakaide teenindusposti loonud Margus Triibmannile, kelle nimel ja mälestuseks võttis auhinna vastu tütar Triinu Triibmann. “Corali loomisel oli põhieesmärgiks luua disaintoode, mis on nii tehniliselt kui visuaalselt uudne ja värske ning esteetiliselt nauditav nii pimedas kui ka valges. Inspiratsiooni selleks saime kütkestavast mereorganismist, korallist. Kindlasti annab BRUNO konkursi võit tootele laiema tuntuse Eestis ning on ka tugev müügiargument toote turustamisel väljaspool kodumaa piire. Oleme juba praeguseks olnud esindatud Veneetsia disainifestivalil ja Soome paadimessil, meiega on ühendust võtnud erinevad ettevõtted eksklusiivmüügiõiguste osas teatud riikidesse ning räägime läbi ka sadamakaisid ehitava firmaga Horvaatias ning erasadamate omanikega Hollandis. Usume, et ekspordipotentsiaali Coralil on,” rääkis Triinu Triibmann.

BRUNO kategooriateülese tunnustuse – elumuutva disaini auhinna – pälvis Saaremaa pilliroost valmistatud taaskasutatav, masinpestav, komposteeritav ja täiesti looduslik joogikõrs #pillirookõrs, mille taga seisavad Grete Riim ja Mihkel Tamm ning tänaseks on meeskonnaga liitunud veel ka Sander Õun ja Alex Wood. “Soovime, et #pillirookõrs aitaks juhtida tähelepanu inimeste tarbimisharjumustele ning muudaks neid loodussõbralikumaks. Loodame luua doominoefekti – kui võtad pillirookõrre, siis ehk jätad plasttopsi võtmata, kui lähed poodi, siis palud tooteid ilma kilekotita, kui näed maas prügi, siis viskad selle prügikasti jne. Kuna alustasime vähem kui kaks kuud tagasi, oleme tunnustuse üle väga uhked. BRUNO võitjateks ning ka rahvalemmikuks tulemine on meile näidanud, et inimestele läheb aina rohkem korda see keskkond, milles me elame ning selle püsimajäämine. Unistame suurelt ja ekspordiga juba tegeleme. Esimesed #pillirookõrred on saadetud Islandile ja Londonisse, kuid huvi meie vastu on tuntud ka mujalt. Ootame suure õhinaga, kuhu see tee meid viib,” kommenteeris Grete Riim.

Kokku laekus Eesti Disainerite Liidu poolt väljaantava BRUNO konkursile tänavu 138 tööd, mille seast viieliikmeline žürii valis teise vooru 58. BRUNO võitjad valis rahvusvahelistest disainiekspertidest koosnev žürii, kuhu kuulusid Luca Berta, Pauliina Aarikka, Josyane Franc, Magnus Englund ja Björn Koop. Zürii tööd koordineeris Eesti Disainerite Liidu president ja Disainiöö peakorraldaja, Ilona Gurjanova.

“Eestlased teevad tänapäeval igas valdkonnas väga suurt ning heal tasemel tööd, mistõttu ei olnud mulle tänavune BRUNO tööde kõrge tase sugugi suureks üllatuseks. Tundub nagu eestlased oleksid uut maailma loomas – kompromisse ning igasugust kopeerimist kõrvale jättes. Konkursile esitati väga mitmekülgne valik töid, lihtsaid lahendusi pakkuvatest disainiideedest keeruliste insenertehniliste toodeteni. Võidutööd eristuvadki eelkõige oma ainulaadsuselt,” rääkis žürii liige, tunnustatud Soome disainer Pauliina Aarikka.

Eesti Disainerite Liidu president Ilona Gurjanova hindab BRUNO 2018 tootedisaini konkursi taset väga kõrgeks: “Võitnud tööde seas on näha mitmeid tõepoolest unikaalseid lahendusi, mille puhul hindasime kõrgelt nii idee ainulaadsust, võimet luua tuntavat muutust meie igapäevaelus või ühiskonnas tervikuna ning ka toote äripotentsiaali. Rõõm on tõdeda, et BRUNO finalistide seast võrsub alati tootedisainereid, kes hiljem auga Eesti disaini maailmas esindavad.”

Sellel nädalavahetusel, 3. ja 4. oktoobril, avab end 21. Disainiöö festivali raames Põhjala tehase suures angaaris juba traditsiooniks saanud disainiturg Disainitänav, kus külastajaid ootab üle 100 erineva disainbrändi Eestist ja kaugemalt. Lisaks tasub läbi astuda samuti festivalialal avatud minimessist SISUSTUS+, kust saab nutikaid ideid kodusisustuseks, ning heita veel pilk peale nädala lõpuni avatud olevatele Disainiöö näitustele, külastada töötubasid ja Vivita lasteala.

Turult ei leia üksnes uudseid disaintooteid, vaid saab tuttavaks ka nende loojatega, kes sageli ise müüja rollis on. Et valikus oleks lihtsam orienteeruda, annab Disainitänava kuraator Cristopher Siniväli kaasa oma soovitused põnevate osalejate osas. „Tõin tänavusest valikust välja mõned brändid, kellega võiks lähemalt tutvust teha, ent uudistamist väärivad nad kõik. Huvi Disainitänava vastu on aastatega tõusnud, mistõttu on oodata ka palju uusi brände, kes on tegemas oma Disainitänava debüüti,“ rääkis Cristopher.

Cotton Castle

Alustan ehk paari välismaa brändiga, kes oma värskusega toovad uusi loomingulisi tuuli Disainitänavale. Ühe elustiilibrändina toon välja Cotton Castle’i, mis on loodud Soome naiste poolt, väärtustades käsitöö säilitamist, jätkusuutlikke tööviise ja ausat kaubandust. Turult võib leida nende maitsekates mustrites ja värvides käsitsi valmistatud kimonosid, tepitud hommikumantleid, pidžaamakomplekte, kotte, kodutekstiili ja ainulaadseid kingitusi.

Butoni

Helsingis tegutsev Soome ehtebränd, mis loob väikeses stuudios käsitsi kergeid ja omanäolisi ehteid. Disainiööl esitleb Butoni kollektsiooni “KRISTALL”: läbipaistvatest, valgust kaunilt peegeldavatest akrüülhelmestest kõrvarõngad, ripatsid ja kaelavõrud. Ehted mõjuvad lendlevalt ning jumalikult, ühendades omavahel klassikalise ehtedisaini kaasaegsusega. Tõelised Veenuse pärlid, mida kanda nii igapäevaselt kui pidulikel sündmustel.

SÕNUM

Ehtebrändi SÕNUM taga olev Tatiana Iakovleva ühendab kalligraafia ja ehtekunsti. Peamiselt hõbedast loodud autoriehted on inspireeritud joone rütmist, kalligraafiast ja loodusest, kus iga ehe kannab endas oma sõnumit ning ühendab vormi, tähenduse ja käsitöö. Ehted on niivõrd peenejoonelised, et tekitavad tunde justkui hõljuksid kehal.

Kirev Disain

Hallidesse sügispäevadesse aitab värvi tuua Tartus loodud bränd Kirev Disain. Nende käsitsi maalitud küünlad toovad koju värvi ja muudavad argihetked eriliseks. Värvikad vestlusealgatajad, mida võiks leida igast kodust. Kohati muutuvad küünlad igaühele nõnda armsaks, et tekib raskusi nende süütamisega.

Katré

Rahvakunsti armastajatele toob Katré kaasa Põltsamaal käsitööna valminud rõivad ja kotid, mis ühendavad omavahel etnograafia, taaskasutuse ja erilised Katréle omased autoritehnikad. Disainiöö festivalil on võimalus tutvuda nii tema ainulaadsete rõivaste kui aksessuaaridega, mis kannavad endas lugusid, olles valmistatud erinevatest tekstiilidest ja teksamaterjalist. 

Kapsel

Disainiöö SISUSTUS+ mess toob ka sel aastal endaga mõned uued nimed, millega saab tutvust teha terve nädala jooksul. Kellel kodudes seinad veel tühjad, siis tasub oma sammud seada Kapsel plakatipoe suunda. 2025. aastal avatud pood toob uuele ringile 20. sajandi originaaltrükid ja -plakatid. Disainiööl esitletakse valikut Eestist, Skandinaaviast, mujalt maailmast ja ka nõukogude ajast. Iga teos kannab oma lugu ja ootab uut kodu.

Print Betoon

Värskelt loodud Print Betoon valmistab 3D-prinditud betoontooteid, ühendades digitaalse disaini automatiseeritud tootmisega. Disainiööl esitleb ettevõte uudset valikut aia- ja linnaruumi tooteid ning näitab ühtlasi, milliseid põnevaid vorme ja lahendusi võimaldab 3D-betoonprintimine arhitektuuris, disainis ning taristuehituses. Print Betooni loomingut võib kohata erinevatel Disainiöö aladel kogu festivali vältel, nädalavahetusel aga on võimalik osta disainerite käest hea hinnaga pisemaid betoonobjekte ning näiteks tellida endale prinditud betoonist potid terrassile või aeda.

XXI Disainiöö festival toimub 28. septembrist kuni 4. oktoobrini Põhjala tehases. Enamik Disainiöö üritusi on külastajatele tasuta. Festivali programmi ning ürituste infoga saab tutvuda veebilehel www.disainioo.ee.

31. korda toimuv Jõulujazz toob 30. novembrist 15. detsembrini lavadele rahvusvahelised jazzinimed, Eesti muusikute uued kooslused ja mitu spetsiaalselt festivaliks sündinud projekti. Tänavuse programmi keskmes on Wynton Marsalis koos Jazz at Lincoln Center Orchestraga, Tord Gustavsen ja Michelle David & The True-tones, aga ka Alika Amy Winehouse’i tribuut ning Marju Kuudi 80. sünniaastapäevale pühendatud „Aastaajad“.

Festivali avab Wynton Marsalis koos Jazz at Lincoln Center Orchestraga kavaga „Big Band Holidays“. Kontserdile lisab kaalu asjaolu, et Marsalise 2026. aasta maailmaturnee jääb tema viimaseks orkestri kunstilise juhina. Norra jazzi vaoshoitumat poolt esindab Niguliste kirikus pianist Tord Gustavsen, samas kui Noblessneri valukojas astub üles Jazzkaare publikule juba tuttav Michelle David koos ansambliga The True-tones. Rahvusvahelisse programmi kuuluvad veel Šveitsi duo LEVITATION ning Saulius ja Donatas Petreikise ja Andre Maakeri koostöö.

Eesti muusikute eriprojektidest tõuseb esile Alika kontsert, kus ta annab koos Janno Trumpi ja Eesti jazzmuusikutega uue vaate Amy Winehouse’i loomingule. Marju Kuudi 80. sünniaastapäeva tähistab „Aastaajad“, millele on Bianca Rantala loonud uue tõlgenduse. Lavale jõuavad New Wind Jazz Orchestra, Susanna Aleksandra, Karmen Rõivassepp, Marianne Leibur ja Heldur Harry Põlda. Programmis kohtuvad ka Hans Christian ja Karoliina Aaviku klassika ning jazz, Robert Jürjendali, Iris Oja ja Raun Juurikase koostöö, Jana Küti uus koosseis ning Sten-Olle 2025. aasta albumi „Kehv keha“ laiendatud kontsertversioon.

31. Jõulujazz toimub 30. novembrist 15. detsembrini ning programmi kuulub kokku 11 kontserti. Piletimüük algab 1. oktoobril kell 12. Uuri lisa jazzkaar.ee.