Volkmanni näitus on selle hooaja suur publikulemmik ning külaliste püsiva huvi tõttu otsustas Fotografiska hoida selle avatuna erakordselt kaua – oktoobri lõpust kevade alguseni. Näituse lõppakordiks on 8. märtsil toimuv Florian Wahli, Johhan Rosenbergi ja Kris Lemsalu performance-lavastus “A Blastful Finale”, mis on inspireeritud Volkmanni loomingust ja ajastust. Unikaalne, eri kunstiliike põimivas etenduses kajastub Volkmanni loomingule omane oskus ühendada väga erinevaid inimesi ja kõnetada neist igaüht omamoodi. “Soovime Vibe’i vaimus peoga avatud näitust lõpetada sarnaselt suure elamusega, ning valisime selleks midagi, mida pole varem olnud – nimekate kunstnike performance, mis inspireerib nägema Volkmanni tööde kirevaid kontraste uue nurga alt,” sõnas Fotografiska asutaja ja tegevjuht Margit Aasmäe.
Pärast näituse lõppu saab Volkmanni teoseid Fotografiskast nii osta kui rentida. Fotograaf ning kunstikoguja Kaupo Kikkas seda võimalust ka kasutas ning nüüd liigub Toomas Volkmanni autoportree kalladega Kikkase kogusse.
Toomas Volkmanni sõnul seisneb fotograafia võlu selles, et pildistades asetab fotograaf oma modelli justkui kapslisse, mis paneb hetke seisma. “Inimene vananeb ja muutub, ta elab oma elu edasi, aga see hetk jääb paika,” ütles Volkmann. Arendades Volkmanni mõtet edasi, sõnas Kaupo Kikkas, et kui fotograaf pildistades justkui pildistatava hinge varastab, siis igaühe jaoks, kelle valduses pilt hiljem on, kaasneb sellega vastutus sinna püütud hinge ja hetke hoida. “Kogumise juures on võluv see, kuidas ese loob omaniku jaoks suhte kunstniku ja tema loominguga. Saab rääkida ka jagatud armastusest nii meediumi, antud juhul fotograafia, kui ka autori vastu, ja see muudab suhte piltidega väga isiklikuks,” lisas ta.
“Fotograafia teoseid tähtsustakse väärtuslike kogumisobjektide ja eksponaatidena, mis kuuluvad õigusega erakollektsioonidesse ja mainekate muuseumide kogudesse. Fotografiska soovib tuua fotokunsti kõikidele inimestele lähemale ja meil on hea meel toetada Eesti fotokunstnike tööd, pakkudes ka Eesti fotokunstisõpradele võimalust soetada meie muuseumi kaudu oma lemmikautorite töid,” sõnas Margit Aasmäe. “Meil on hea meel, kui näitusetööd jäävad nähtavaks ka pärast näituste lõppu – kitsamale või laiemale ringile, eraruumides või avalikes kohtades.”
Kõiki näitusetöid müüakse piiratud koguses. Fotod on trükitud kõrgeimate muuseumistandardite kohaselt ning iga eksemplar on signeeritud ja nummerdatud. Müügiks pakutavate kunstiteostega saab tutvuda Fotografiska veebilehel.
Kuraatori sõnul vaatleb „Tuleviku alguses“ ehet võimalike maailmade kujutlemise vahendina. Abstraktsed arhitektuursed ja orgaanilised vormid loovad ulmelise miniatuurse ökosüsteemi, kus inimesed, taimed, putukad, mineraalid, tehnoloogia ja tehisintellekt eksisteerivad uutes, alles määratlemata suhetes. Ehte intiimset mõõtkava teadlikult nihestades tõstatab väljapanek küsimusi, mis ulatuvad üksikesemetest kaugemale: millist maailma soovime, milliseid suhteid selles luua ja kellega tulevikku jagada? Ehe muutub siin uurivaks ja kohati maagiliseks tööriistaks, mille abil saab katsetada erinevaid väärtusruume, identiteete ning kooseksisteerimise viise.
Väljapanek koondab eri põlvkondade kunstnikke, kes käsitlevad ehet enama kui dekoratiivse esemena. Nende teosed kutsuvad kujutlema alles valmivat, kuid juba endale käegakatsutavalt vihjavat tulevikku.
Näitusel osalevad kunstnikud: Kaia Ansip (EST/PRT), Valdek Laur (EST), Keiu Koppel (EST), Kadi Kübarsepp (EST), Margit Paulin (EST), Liisbeth Kirss (EST), Katrin Kosenkranius (EST), Raili Vinn (EST), Mari Pärtelpoeg (EST), Elis Liivo (EST), Kati Erme (EST) ja Tõnis Malkov (EST).
„Jewellery Room“ toimub 17. sajandist pärit Lissaboni kloostris Convento dos Cardaes. Näitus on avatud 25.–26.09 kell 12–18 ning 27.09 kell 11–17. Uuri lisa A-galerii kodulehel.
Vivian Maier (1926–2009) töötas ligi 40 aastat lapsehoidjana ning pildistas samal ajal New Yorgi ja Chicago tänavatel sõjajärgse Ameerika argipäeva. Tema tähelepanu köitsid nii juhuslikud kohtumised, värvikad karakterid ja tragikoomilised hetked kui ka inimesed, kes jäid suurlinna pidevast liikumisest pisut kõrvale. Maieri fotodes kohtuvad terav vaatlusoskus ja vaoshoitud inimlikkus – omadused, tänu millele mõjuvad tema 1950.–1980. aastatel tehtud ülesvõtted jätkuvalt üllatavalt vahetult.
Maieri enam kui 120 000 negatiivist, filmidest ja helisalvestistest koosnev pärand avastati juhuslikult ning fotograaf ise rahvusvahelist tunnustust kogeda ei jõudnud. Fotografiska näitus vaatleb tema loomingut laiemalt, liikudes ikoonilistest mustvalgetest tänavakaadritest autoportreede, abstraktsemate tööde, värvifotograafia ja filmikatsetusteni.
„Vivian Maieri lugu on erakordne, aga veel olulisem on see, kui tugevalt kõnelevad tema fotod ka seda lugu teadmata,“ kommenteerib Fotografiska Tallinna näituste juht ja kaasasutaja Maarja Loorents. „Näitus annab külastajale tema kui möödunud sajandi ühe andekama tänavafotograafi loomingust suurepärase ülevaate, alustades ikoonilistest kaadritest Chicago ja New Yorgi tänavatel ning lõpetades tema abstraktsemate teoste ja värvifotodega.“ Loorents lisab, et Maieri loomingu tänane suurim väärtus võib peituda just selle inimlikkuses: „Maailm meie ümber on täis lugusid, kui me vaid võtame aega neid märgata.“
Anne Morini kureeritud „Vivian Maier: avastatud teosed“ avaneb Fotografiska Tallinnas 18. septembril ning jääb avatuks 17. jaanuarini.