Volkmanni näitus on selle hooaja suur publikulemmik ning külaliste püsiva huvi tõttu otsustas Fotografiska hoida selle avatuna erakordselt kaua – oktoobri lõpust kevade alguseni. Näituse lõppakordiks on 8. märtsil toimuv Florian Wahli, Johhan Rosenbergi ja Kris Lemsalu performance-lavastus “A Blastful Finale”, mis on inspireeritud Volkmanni loomingust ja ajastust. Unikaalne, eri kunstiliike põimivas etenduses kajastub Volkmanni loomingule omane oskus ühendada väga erinevaid inimesi ja kõnetada neist igaüht omamoodi. “Soovime Vibe’i vaimus peoga avatud näitust lõpetada sarnaselt suure elamusega, ning valisime selleks midagi, mida pole varem olnud – nimekate kunstnike performance, mis inspireerib nägema Volkmanni tööde kirevaid kontraste uue nurga alt,” sõnas Fotografiska asutaja ja tegevjuht Margit Aasmäe.
Pärast näituse lõppu saab Volkmanni teoseid Fotografiskast nii osta kui rentida. Fotograaf ning kunstikoguja Kaupo Kikkas seda võimalust ka kasutas ning nüüd liigub Toomas Volkmanni autoportree kalladega Kikkase kogusse.
Toomas Volkmanni sõnul seisneb fotograafia võlu selles, et pildistades asetab fotograaf oma modelli justkui kapslisse, mis paneb hetke seisma. “Inimene vananeb ja muutub, ta elab oma elu edasi, aga see hetk jääb paika,” ütles Volkmann. Arendades Volkmanni mõtet edasi, sõnas Kaupo Kikkas, et kui fotograaf pildistades justkui pildistatava hinge varastab, siis igaühe jaoks, kelle valduses pilt hiljem on, kaasneb sellega vastutus sinna püütud hinge ja hetke hoida. “Kogumise juures on võluv see, kuidas ese loob omaniku jaoks suhte kunstniku ja tema loominguga. Saab rääkida ka jagatud armastusest nii meediumi, antud juhul fotograafia, kui ka autori vastu, ja see muudab suhte piltidega väga isiklikuks,” lisas ta.
“Fotograafia teoseid tähtsustakse väärtuslike kogumisobjektide ja eksponaatidena, mis kuuluvad õigusega erakollektsioonidesse ja mainekate muuseumide kogudesse. Fotografiska soovib tuua fotokunsti kõikidele inimestele lähemale ja meil on hea meel toetada Eesti fotokunstnike tööd, pakkudes ka Eesti fotokunstisõpradele võimalust soetada meie muuseumi kaudu oma lemmikautorite töid,” sõnas Margit Aasmäe. “Meil on hea meel, kui näitusetööd jäävad nähtavaks ka pärast näituste lõppu – kitsamale või laiemale ringile, eraruumides või avalikes kohtades.”
Kõiki näitusetöid müüakse piiratud koguses. Fotod on trükitud kõrgeimate muuseumistandardite kohaselt ning iga eksemplar on signeeritud ja nummerdatud. Müügiks pakutavate kunstiteostega saab tutvuda Fotografiska veebilehel.
9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.
Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.
Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.
Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.
Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.
Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.
Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.