21. jaanuarist on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avatud Raili Keivi näitus “Tuba”. Näitusesarja „Tuba“ eesmärk on kutsuda kaasaegseid kunstnikke ja disainereid suhestuma muuseumi kogudega, argikeskkonda ühel või teisel moel kujundanud esemelise materjaliga. Projekti tulemusel valmib installatiivne keskkond, mis põhineb kogudest pärineval impulsil ning seda kunstniku poolt täiendama valitud materjalil ja märksõnadel.

Raili Keivi on disainerina alati huvitanud tööstuse ja keraamika kokkupuutepunktid. Tema senist praktikat võib vaadata rea tundlike sekkumistena, mille käigus on harjumuspärane saanud uue tähenduse. Näitusel on ta oma fookuse suunanud peaaegu märkamatult igapäevasele, täpsemalt Eestis nõukogude ajal tööstuslikult toodetud keraamikale. Ta on valinud küllalt tihedalt maastikult välja mõned tööd ja autorid, liites need uueks inspireerivaks koosluseks, avanud nende tausta ja loonud neist lähtudes näitusele oma lisakihistuse.

Raili Keiv ise töötab disainerina peamiselt portselani ja saviga, nende piire kombates ja neid teiste materjalidega kombineerides. Tema huvi ja loomingu keskmes on pikalt olnud tarbevormid, mille eripärade ja omadustega ning kehtivate konventsioonide ümbermõtestamise ja nihestamisega on ta eksperimenteerinud veidi üle kümne aasta.

Keiv on õppinud Eesti Kunstiakadeemias keraamikat ja lõpetanud tootedisaini osakonna magistrantuuri 2013. aastal. Aastatel 2007–2008 täiendas ta end Saksamaal Hochschule Burg Giebichensteinis, 2012. aastal Taani Kuninglikus Kunstiakadeemias. 2008. ja 2012. aastal oli ta praktikal Kahla portselanitehases, kus sai teostada ka oma loomingut. 2013-2017 elas ja töötas Berliinis. 2017. aastast töötab oma stuudios ARSi kunstilinnakus ja õpetab Eesti Kunstiakadeemias.

Raili Keivi näitus “Tuba” ootab külastamist 21. jaanuarist 2. aprillini. Lisainformatsiooni näituse kohta leiab ETDMi kodulehelt.

Muusik Anna Kaneelina ja kunstnik Kärt Hammer avavad 20. novembril Tallinnas ühisnäituse “Walls”, milles on ühte installatiivsesse ruumi toodud kokku helid ja kunst. Ühtlasi avaldas Anna täna visuaali oma oktoobris ilmunud loole “Tired”. 

Kaneelina ja Hammeri pikaajalisest koostööst kogunenud esteetiline maailm kohtub vaid paariks päevaks Krulli pargi ääres asuva Volta 1 maja pop-up galerii nelja seina vahel. “Walls” kujutab endast mõlema naise loomingulist dialoogi maailmaga ning esitab küsimusi meie piiratuse, vabaduse ja valikute kohta. Millal sein maha lõhkuda ja millal taas üles ehitada? Kas seinad hoiavad või piiravad meid? Kas väsimus võib olla seisund, mille kaudu sünnib selgus ja vastupanu?

Anna Kaneelina tänavune muusikaline looming on käsitlenud väsimust, vastupanu ja eneseleidmist. Tema oktoobris publikuni jõudnud kogumik “Tired” kõneleb teekonnast kurnatusest selguseni, kontrollist vabanemiseni ja inimese moraalsetest valikutest. Ühisnäitus “Walls” annab sellele materjalile justkui installatiivse kuju ja vormi.

“Mul on tükk aega küpsenud peas soov leida oma loomingulisusele ka rohkem visuaalne, kunstiline väljendus. Sisemiselt tundsin, et andmaks oma muusikas leiduvat tunnet ja mõtet paremini edasi, oleks seda põnev visuaalselt ruumi paigutada,” selgitas Anna. “Olen alati töötanud paremini partnerluses ning nii ka seegi kord – tundsin, et vajan sellise eksprompt-tunde ja idee elluviimiseks enda kõrvale just Kärti, kes lõi mulle sellise turvalise pinnase, et julgeda minna ideega lõpuni.”

Anna Kaneelina ja Kärt Hammeri ühisnäitus “Walls” on avatud 20.-22.11 aadressil Volta 1, Tallinn. Uuri lisa Facebookist. 

Anna Kaneelina sügiskontserdid toimuvad 27. novembril Tallinnas klubis D3 ja 28. novembril Tartus Genialistide klubis. 

16. oktoobril avatakse Narva Kunstiresidentuuris Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osakonna eestvedamisel Narva seni suurim rahvusvaheline moenäitus „Hõimulõim“. Näitus avatakse „Narva soome-ugri kultuuripealinn 2025” ametliku programmi raames ning see maandub hõimurahvaste kalendriaasta olulisimale nädalale, hõimunädalale. 

„Hõimulõim“ on näitus, mis põimib soome-ugri pärimuse kaasaegsesse moeloomesse. See on austusavaldus rikkalikule kaasavarale, mille püsimine sõltub sellest, kui oskuslikult suudame seda oma tänasesse ellu kanda.

Näitusel on eksponeeritud üheksa soome-ugri rahva disainerite looming. Saami, handi, udmurdi, mari, komi, ungari, karjala, soome (sh ingeri) ja eesti (sh seto ja võro) loojate töödega tuuakse esile, et rõivas võib olla ühtaegu nii praktiline ese kui ka identiteedi ja kollektiivse mälu kandja. Iga autor küsib omal moel, mida tähendab olla soome-ugri disainer 21. sajandil – kuidas põimida oma traditsioon kaasaegsesse vormi ja mida selle mitmekihilisest tähendusväljast maailmale jutustada. Need teosed avavad ka eetilisi valikuid: millist materjali kasutada, kuidas hoida kohalikke oskusi ning kuidas jutustada oma rahva lugu nii, et see looks dialoogi ka nende jaoks, kes pole sellesse kultuuriruumi sündinud.

“Tänases maailmas, kus mõne rahva laul on vaiksem kui kunagi varem ja nii mõnegi mustri kuduja on jäänud üksikuks, on see hõimurahvaste vaheline lõim eriti habras,” sõnab näituse kuraator Piret Puppart.

Põnevust pakuvad ka näituse interaktiivsed, tehnoloogiliselt uuenduslikud elamused. Külastaja saab avastada nii magnetite abil Piret Pupparti loodud kleitidesse peidetud mustreid kui ka kogeda kunstnik Alyona Movko-Mägi kujundatud vadjalaste mustrimaailmale pühendatud hologramm-koske.

Ekspositsiooni saab külastada 11. jaanuarini. Lisainformatsioon nart.ee.