Täna õhtul avab Fotografiska 20. sajandi popkunsti kuninga Andy Warholi fotonäituse erilise peoga. Me kõik teame Andy supipurke, Maryline, Elviseid ja nüüd on võimalus näha Warholi külge, mida veel ei ole nähtud. Tema haruldasi polaroide “Factory’st”, kus said kokku Andy kunstiateljee ja peod selle aja meeldejäävamate nimedega nagu Bob Dylan, Keith Richards, Lou Reed, Mick Jagger, David Bowie ja paljud teised. 

Andy Warhol kui üks kõige tuntuimaid 20. sajandi kunstnikke, on oma töödega meile nii tuttav, et me ei suudagi mõista seda, millist hämmingut ja põnevust tema tööd omal ajal tekitasid. Warhol oli uudne mõtleja, pioneer oma vallas, kes oskas näha kaasaaegse elu tühjust ning kasutada seda edukalt ära oma kunstitöödes.

Fotograafial oli Warholi töödes oluline koht – kuigi ta on kõige paremini tuntud oma maalide ja lõuendiprintide poolest, siis enamik (kui mitte kõik) nendest olid tuletatud otseselt tema fotodest, mida ta kasutas visanditena. “Warholi näituse saamine Tallinnasse on omamoodi väike ime, kuna meie skeene ja publikuhulk ei ole võrreldav teiste Euroopa pealinnadega. Tehtud vaev kandis lõpuks vilja, meil õnnestus veenda Warholi kogu omanikke, et Tallinna näituse toomine saab olema edukas,” räägib Fotografiska Tallinn näituste juht Maarja Loorents. “Tallinna näitus on põnev selle poolest, et näme 20. sajandi popkunsti kuninga Andy Warholi fotosid, mis ei ole avalikkuse ette varem väga tihti jõudnud. Suureks osaks tema loomingust olid just polaroidid ja tema “kohtingukaaslasest” kaamera oli tal igal pool kaasas. On ka vähetuntud fakt, et paljud tema graafilised tööd põhinevad just tema pildistatud fotodel – fotod olid tema inspiratsiooniks paljudele tuntud töödele nagu supipurgid, Marilyn Monroe portreed jne.”

Kunstikoguja Jim Hedges, kellele kuuluvad mitmed tööd Andy Warholi näituselt Fotografiskas, leiab, et Warholi mõju kunstimaailmale on olnud meeletu: „Tõenäoliselt ei ole 20. sajandi teisest poolest ühtegi olulisemat kunstnikku kui Andy Warhol. Tema looming on võrdne Picasso, Van Gogh, Matisse’i ja isegi vanade meistrite loominguga. Julgen väita, et Warhol on mõjutanud kõiki talle järgnenud kunstnike põlvkondi. Sa ei saa täielikult mõista tänapäeva meistreid nagu Christopher Wool, Jack Pierson, Elizabeth Peyton, Tracey Emin ja teised nende tasemega kunstnikud ilma Warholi panuse hindamiseta.“

“Photo Factory” näitus koosneb üle 120 pildist, 20 neist pole enne Fotografiska näitust avalikkusele näidatud. Näitus on austusavaldus Warholi ikoonilisele New Yorgi stuudiole “Factory” ja pakub eriliselt intiimset vaatepilti kunstniku elu ja loomingu visuaalsesse päevikusse. Näitus jääb avatuks 26. veebruarini 2023. 

Tartu kevadine Galeriide öö toimub tänavu 10. aprillil ning toob üheks õhtuks Aparaaditehasesse, selle ümbrusesse ja Samelini tehasesse enam kui 30 näitust ja sündmust. 18. korda toimuva ürituse külastajaid ootavad näituste avamised, avatud stuudiod, tuurid, kontserdid ja peod. Kõik galeriid ja näitusepinnad on avatud kuni hilisõhtuni.

Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.

Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.

Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.

18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.

Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.

Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“

Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.

Võrumaa Muuseumis on 26. aprillini avatud Marion Laeva ja Bianka Soe kureeritud tekstiilinäitus “Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul”. Näitus koondab kolm põlvkonda moekunstnikke, kelle loomingus kujuneb rõivas ühenduspunktiks keha ja loodusmaastiku, füüsilise ruumi ja psüühilise paiga vahel.

Kuppelmaastik on Eesti kultuuri ja mälumaastiku sümbol. Kumerad vallid, tõusud ja langused moodustavad reljeefi, kuhu on ladestunud lood, müüdid ja kehaline kogemus. Rahvajuttudes tähistavad kuplid hiiglaste jälgi, jumalate peatuspaiku ja kangelaste haudu. Maastik toimib siin süsteemina, kus pinnavormid, müüdid ja inimkeha kuuluvad samasse ruumilisse loogikasse.

Geograaf  Yi‑Fu Tuan kirjeldas mõistet topofiilia kui armastust paiga vastu. Ta rõhutas, et inimesed ei koge ruumi ainult visuaalselt, vaid läbi emotsioonide, mälestuste ja tajude, läbi suhte ja sideme paigaga. Näitusel „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul“ käsitleb Lõuna-Eesti kuppelmaastikkku läbi topofiilia, kiindumuse ja sideme kohaga, mis on inspireerinud erinevad põlvkond kunstnikke looma kehakatteks ja kunstiliseks väljenduseks maastikust tõukunud vorme ja emotsionaalset kihilisust. “Rõivad pole pelgalt dekoratiivsed elemendid, vaid emotsionaalsed maastikud, mille kaudu keha ja meel suhestuvad ruumiga,” jääb kõlama näituse tutvustusest.

Näituse kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Marit Ilison, Sandra Luks, Triinu Pungits, Karl-Christoph Rebane, Kai Saar, Kirill Safonov, Anu Samarüütel-Long, Mairo Seire, Lisette Sivard, Vilve Unt ja Liina Viira.

Kuraatorid: Marion Laev, Bianka Soe

Kujundajad: Marion Laev, Erle Nemvalts

Graafiline disainer: Taavi Oolberg

Uuri näituse kohta lisa Võrumaa Muuseumi kodulehelt.