Täna õhtul avab Fotografiska 20. sajandi popkunsti kuninga Andy Warholi fotonäituse erilise peoga. Me kõik teame Andy supipurke, Maryline, Elviseid ja nüüd on võimalus näha Warholi külge, mida veel ei ole nähtud. Tema haruldasi polaroide “Factory’st”, kus said kokku Andy kunstiateljee ja peod selle aja meeldejäävamate nimedega nagu Bob Dylan, Keith Richards, Lou Reed, Mick Jagger, David Bowie ja paljud teised. 

Andy Warhol kui üks kõige tuntuimaid 20. sajandi kunstnikke, on oma töödega meile nii tuttav, et me ei suudagi mõista seda, millist hämmingut ja põnevust tema tööd omal ajal tekitasid. Warhol oli uudne mõtleja, pioneer oma vallas, kes oskas näha kaasaaegse elu tühjust ning kasutada seda edukalt ära oma kunstitöödes.

Fotograafial oli Warholi töödes oluline koht – kuigi ta on kõige paremini tuntud oma maalide ja lõuendiprintide poolest, siis enamik (kui mitte kõik) nendest olid tuletatud otseselt tema fotodest, mida ta kasutas visanditena. “Warholi näituse saamine Tallinnasse on omamoodi väike ime, kuna meie skeene ja publikuhulk ei ole võrreldav teiste Euroopa pealinnadega. Tehtud vaev kandis lõpuks vilja, meil õnnestus veenda Warholi kogu omanikke, et Tallinna näituse toomine saab olema edukas,” räägib Fotografiska Tallinn näituste juht Maarja Loorents. “Tallinna näitus on põnev selle poolest, et näme 20. sajandi popkunsti kuninga Andy Warholi fotosid, mis ei ole avalikkuse ette varem väga tihti jõudnud. Suureks osaks tema loomingust olid just polaroidid ja tema “kohtingukaaslasest” kaamera oli tal igal pool kaasas. On ka vähetuntud fakt, et paljud tema graafilised tööd põhinevad just tema pildistatud fotodel – fotod olid tema inspiratsiooniks paljudele tuntud töödele nagu supipurgid, Marilyn Monroe portreed jne.”

Kunstikoguja Jim Hedges, kellele kuuluvad mitmed tööd Andy Warholi näituselt Fotografiskas, leiab, et Warholi mõju kunstimaailmale on olnud meeletu: „Tõenäoliselt ei ole 20. sajandi teisest poolest ühtegi olulisemat kunstnikku kui Andy Warhol. Tema looming on võrdne Picasso, Van Gogh, Matisse’i ja isegi vanade meistrite loominguga. Julgen väita, et Warhol on mõjutanud kõiki talle järgnenud kunstnike põlvkondi. Sa ei saa täielikult mõista tänapäeva meistreid nagu Christopher Wool, Jack Pierson, Elizabeth Peyton, Tracey Emin ja teised nende tasemega kunstnikud ilma Warholi panuse hindamiseta.“

“Photo Factory” näitus koosneb üle 120 pildist, 20 neist pole enne Fotografiska näitust avalikkusele näidatud. Näitus on austusavaldus Warholi ikoonilisele New Yorgi stuudiole “Factory” ja pakub eriliselt intiimset vaatepilti kunstniku elu ja loomingu visuaalsesse päevikusse. Näitus jääb avatuks 26. veebruarini 2023. 

Veebruari teises pooles jõuab Kai kunstikeskuse kinos vaatajateni Sirje Runge kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis tema isikunäitusega „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“. Filmid linastuvad neljal õhtul – 14. ja 15. ning 21. ja 22. veebruaril. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning moodustavad osa näituse publikuprogrammist.

Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.

Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.

Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.

Fotografiska Tallinn häälestub muusikalainele ning avab sel nädalal fotograafia suurmeistri Anton Corbijni retrospektiivnäituse. Corbijni äratuntav visuaalne keel on jõuliselt kujundanud nüüdisaegset muusikakultuuri – kunstniku viit loomekümnendit käsitlev näitus toob kokku portreed artistidest nagu Depeche Mode, U2, David Bowie, The Rolling Stones ja paljud teised.

Jaanuarikuu lõpu lähenedes täitub Fotografiska näitusemaja mitmeks kuuks muusikaga – laupäevast, 24. jaanuarist avaneb Hollandi päritolu, ent poole sajandi jagu rahvusvahelise muusikamaailma visuaalset keelt tüürinud foto- ja videokunstniku Anton Corbijni suurnäitus. Näitusega kaasneb mahukas publikuprogramm, mis seob väljapaneku kohaliku muusika- ja kultuurimaastikuga läbi erituuride, filmilinastuste ning erikontsertide.

Legendaarse fotograafi suur ülevaatenäitus „Corbijn, Anton” rändab läbi kunstniku viie loomekümnendi, tähistades ühtaegu ka Corbijni 70. juubelit. Tema ainulaadne visuaalne käekiri on jäädvustanud tohutu hulga mõjukaid muusikuid – ajatud portreed, albumikaaned ja bändifotod on kinnistanud Corbijni rolli selles, kuidas maailm muusikat ja artiste näeb. Mitmekülgne ja rahvusvaheliselt hinnatud kunstnik on lisaks fotograafiale tegutsenud ka muusikavideote ja mängufilmide vallas, laiendades oma käekirja liikuvasse pilti ja narratiivi.

Enam kui 150 teosest koosneva retrospektiivi kaudu avaneb ehe ja erakordne, corbijnilikult hämar-müstiline portreemaailm, millest vaatavad vastu muusikamaailma suurkujud nagu Bono, Nirvana, Coldplay, Nick Cave, Prince, Annie Lennox, Dave Gahan, Martin Gore, Lenny Kravitz, Slash ja paljud teised. Fotodelt leiab ka filmitööstuse ikoonilisi tegelasi – näiteks Clint Eastwoodi, Cameron Diazi ja Willem Dafoe – ning tuttavlikke nägusid popkultuurist ja ühiskondlikust elust, nagu Kate Moss, Nelson Mandela ja Ai Weiwei. Lisaks fotodele on näitusele loodud suur visuaalne muusikatuba, mis annab võimsa, 360-kraadise vaate Corbijni videograafiale – muusikavideotele, mille saatel on sirgunud mitu põlvkonda. Näituse on Fotografiska kureerinud koostöös Anton Corbijniga.

Fotografiska näituse avamise puhul viibib Tallinnas ka Corbijn ise. Teda saab kuulda nii reedel, 23. jaanuaril toimuval näituse avapeol kui laupäeval, 24. jaanuaril toimuval Muusikanõunike taskuhäälingu avalikul salvestusel. Avanädala puhul külastab Eestit ka ansambel Brainstorm, keda Corbijniga seob aastatepikkune koostöö ning kelle portree on spetsiaalselt lisatud ka Fotografiska Tallinna näitusesaali. Brainstormi saab näituse avamise aegu kuulata näiteks neljapäeval, 22. jaanuaril toimuval Fotografiska taskuhäälingu avalikul salvestusel, kus bändiga vestleb Tallinn Music Weeki ja Station Narva  kommunikatsioonijuht Ingrid Kohtla.

Näitus „Corbijn, Anton“ on Fotografiska Tallinnas avatud 24. jaanuarist 30. aprillini 2026. Uuri näituse ja publikuprogrammi kohta lisa Fotografiska kodulehelt.