Andy Warhol kui üks kõige tuntuimaid 20. sajandi kunstnikke, on oma töödega meile nii tuttav, et me ei suudagi mõista seda, millist hämmingut ja põnevust tema tööd omal ajal tekitasid. Warhol oli uudne mõtleja, pioneer oma vallas, kes oskas näha kaasaaegse elu tühjust ning kasutada seda edukalt ära oma kunstitöödes.
Fotograafial oli Warholi töödes oluline koht – kuigi ta on kõige paremini tuntud oma maalide ja lõuendiprintide poolest, siis enamik (kui mitte kõik) nendest olid tuletatud otseselt tema fotodest, mida ta kasutas visanditena. “Warholi näituse saamine Tallinnasse on omamoodi väike ime, kuna meie skeene ja publikuhulk ei ole võrreldav teiste Euroopa pealinnadega. Tehtud vaev kandis lõpuks vilja, meil õnnestus veenda Warholi kogu omanikke, et Tallinna näituse toomine saab olema edukas,” räägib Fotografiska Tallinn näituste juht Maarja Loorents. “Tallinna näitus on põnev selle poolest, et näme 20. sajandi popkunsti kuninga Andy Warholi fotosid, mis ei ole avalikkuse ette varem väga tihti jõudnud. Suureks osaks tema loomingust olid just polaroidid ja tema “kohtingukaaslasest” kaamera oli tal igal pool kaasas. On ka vähetuntud fakt, et paljud tema graafilised tööd põhinevad just tema pildistatud fotodel – fotod olid tema inspiratsiooniks paljudele tuntud töödele nagu supipurgid, Marilyn Monroe portreed jne.”
Kunstikoguja Jim Hedges, kellele kuuluvad mitmed tööd Andy Warholi näituselt Fotografiskas, leiab, et Warholi mõju kunstimaailmale on olnud meeletu: „Tõenäoliselt ei ole 20. sajandi teisest poolest ühtegi olulisemat kunstnikku kui Andy Warhol. Tema looming on võrdne Picasso, Van Gogh, Matisse’i ja isegi vanade meistrite loominguga. Julgen väita, et Warhol on mõjutanud kõiki talle järgnenud kunstnike põlvkondi. Sa ei saa täielikult mõista tänapäeva meistreid nagu Christopher Wool, Jack Pierson, Elizabeth Peyton, Tracey Emin ja teised nende tasemega kunstnikud ilma Warholi panuse hindamiseta.“
“Photo Factory” näitus koosneb üle 120 pildist, 20 neist pole enne Fotografiska näitust avalikkusele näidatud. Näitus on austusavaldus Warholi ikoonilisele New Yorgi stuudiole “Factory” ja pakub eriliselt intiimset vaatepilti kunstniku elu ja loomingu visuaalsesse päevikusse. Näitus jääb avatuks 26. veebruarini 2023.
Euroopa üks suurimaid Põhjamaadele ja Balti riikidele pühendatud multidistsiplinaarseid kultuurifestivale toimub sel aastal juba 33. korda. Festival leiab aset Caenis Normandia piirkonnas, mis on alati rõhutanud oma ajaloolist ühtekuuluvust Põhjamaadega. “Les Boréales” (tõlkes “Virmalised”) toob kokku Eesti disainerid, kirjanikud ja muusikud. Külastajad saavad proovida Eesti toitu ning tutvuda modernses raamatukogus näitusega “Upmade in Estonia”. Raamatukogu direktori sõnul oli nende eriline soov tuua just Eesti disain oma hiljuti valminud kaasaegse raamatukogu seinte vahele. Avapäeval külastas näitust ning hüpikpoodi üle 500 kultuurihuvilise.
Eesti Disainerite Liidu juhi Ilona Gurjanova sõnul on suur au olla festivalil esindatud ning jätkata Prantsusmaaga koostööd, mis on kestnud juba 25 aastat erinevates vormides sh osalemine Saint-Étienne’i disainibiennaalil, Maison et Objet messil ning näitustega Pariisis ja Marseille’s. “Caenis oleme festivali kutsel kolmandat korda ning ainsana Baltimaadest esitleb disainisaavutusi Eesti.”
“Upmade in Estonia” on rahvusvaheline rändnäitus, mis tutvustab Eesti disainerite jätkusuutlikke ja ringmajanduse põhimõtteid järgivaid lahendusi alates mööblist ja moekollektsioonidest kuni digitaalse innovatsioonini. Näitust esitleti esmakordselt New Yorgis 2024. aastal, millele järgnes väljapanek Singapuris 2025. aasta sügisel. Osalejate seas oli nii teenekaid kui ka noori disainereid nende hulgas : Anneli Tammik, Urmas Lüüs, Sandra Luks, Cärol Ott, Reet Aus, Elize Hiiop, Johanna Ulfsak, Eva-Karlotta Tatar, Kärt Summatavet, Mare Kelpman, Leonardo Meigas, Siim Karro, Piret Loog, Tarmo Luisk, Martin Pedanik, Marko Kekishev, Martin Rästa jt
Caenis esitletav Eesti programm on mitmekesine ja mahukas, pakkudes rikkalikku valikut muusikast, filmist, kirjandusest ja kunstist. Muusikalises osas astuvad üles Vox Clamantis, Puuluup ja Hanakiv, erilise tähelepanu all on Arvo Pärdi ja Veljo Tormise looming. Festivali avaõhtul juhatas Kaspar Mänd kinokontserti “Nosferatu”, millele on muusika loonud Tõnis Kaumann. Piirkonna kinodes linastuvad dokumentaalfilmid Arvo Pärdist, “Savvusanna sõsarad”, “Risttuules” ja “Naine kütab sauna”, tuues publikuni läbilõike Eesti filmikunsti tundlikest ja poeetilistest teemadest. Programmi kuulus ka Reet Ausi dokumentaalfilm “Out of Fashion”, millele järgnes aktiivne arutelu jätkusuutliku tekstiilitööstuse üle. Kirjandusprogrammi raames toimusid kohtumised kirjanike Urmas Vadi, Katrina Kalda ja Xavier Bouvet’ga. Näitustel saab tutvuda Prantsusmaal tegutseva kunstniku Liis Lillo loominguga. Festivali avapäeval lõid meeleolu Eesti kokad Jaana Niit-Lafontaine ja Kaidi Uljas.
Vaata fotosid näitusest galeriis!
Näitust “Upmade in Estonia” saab festivalil “Les Boréales” külastada kuni 4. jaanuarini 2026.
Kaneelina ja Hammeri pikaajalisest koostööst kogunenud esteetiline maailm kohtub vaid paariks päevaks Krulli pargi ääres asuva Volta 1 maja pop-up galerii nelja seina vahel. “Walls” kujutab endast mõlema naise loomingulist dialoogi maailmaga ning esitab küsimusi meie piiratuse, vabaduse ja valikute kohta. Millal sein maha lõhkuda ja millal taas üles ehitada? Kas seinad hoiavad või piiravad meid? Kas väsimus võib olla seisund, mille kaudu sünnib selgus ja vastupanu?
Anna Kaneelina tänavune muusikaline looming on käsitlenud väsimust, vastupanu ja eneseleidmist. Tema oktoobris publikuni jõudnud kogumik “Tired” kõneleb teekonnast kurnatusest selguseni, kontrollist vabanemiseni ja inimese moraalsetest valikutest. Ühisnäitus “Walls” annab sellele materjalile justkui installatiivse kuju ja vormi.
“Mul on tükk aega küpsenud peas soov leida oma loomingulisusele ka rohkem visuaalne, kunstiline väljendus. Sisemiselt tundsin, et andmaks oma muusikas leiduvat tunnet ja mõtet paremini edasi, oleks seda põnev visuaalselt ruumi paigutada,” selgitas Anna. “Olen alati töötanud paremini partnerluses ning nii ka seegi kord – tundsin, et vajan sellise eksprompt-tunde ja idee elluviimiseks enda kõrvale just Kärti, kes lõi mulle sellise turvalise pinnase, et julgeda minna ideega lõpuni.”
Anna Kaneelina ja Kärt Hammeri ühisnäitus “Walls” on avatud 20.-22.11 aadressil Volta 1, Tallinn. Uuri lisa Facebookist.
Anna Kaneelina sügiskontserdid toimuvad 27. novembril Tallinnas klubis D3 ja 28. novembril Tartus Genialistide klubis.