Täna õhtul avab Fotografiska 20. sajandi popkunsti kuninga Andy Warholi fotonäituse erilise peoga. Me kõik teame Andy supipurke, Maryline, Elviseid ja nüüd on võimalus näha Warholi külge, mida veel ei ole nähtud. Tema haruldasi polaroide “Factory’st”, kus said kokku Andy kunstiateljee ja peod selle aja meeldejäävamate nimedega nagu Bob Dylan, Keith Richards, Lou Reed, Mick Jagger, David Bowie ja paljud teised. 

Andy Warhol kui üks kõige tuntuimaid 20. sajandi kunstnikke, on oma töödega meile nii tuttav, et me ei suudagi mõista seda, millist hämmingut ja põnevust tema tööd omal ajal tekitasid. Warhol oli uudne mõtleja, pioneer oma vallas, kes oskas näha kaasaaegse elu tühjust ning kasutada seda edukalt ära oma kunstitöödes.

Fotograafial oli Warholi töödes oluline koht – kuigi ta on kõige paremini tuntud oma maalide ja lõuendiprintide poolest, siis enamik (kui mitte kõik) nendest olid tuletatud otseselt tema fotodest, mida ta kasutas visanditena. “Warholi näituse saamine Tallinnasse on omamoodi väike ime, kuna meie skeene ja publikuhulk ei ole võrreldav teiste Euroopa pealinnadega. Tehtud vaev kandis lõpuks vilja, meil õnnestus veenda Warholi kogu omanikke, et Tallinna näituse toomine saab olema edukas,” räägib Fotografiska Tallinn näituste juht Maarja Loorents. “Tallinna näitus on põnev selle poolest, et näme 20. sajandi popkunsti kuninga Andy Warholi fotosid, mis ei ole avalikkuse ette varem väga tihti jõudnud. Suureks osaks tema loomingust olid just polaroidid ja tema “kohtingukaaslasest” kaamera oli tal igal pool kaasas. On ka vähetuntud fakt, et paljud tema graafilised tööd põhinevad just tema pildistatud fotodel – fotod olid tema inspiratsiooniks paljudele tuntud töödele nagu supipurgid, Marilyn Monroe portreed jne.”

Kunstikoguja Jim Hedges, kellele kuuluvad mitmed tööd Andy Warholi näituselt Fotografiskas, leiab, et Warholi mõju kunstimaailmale on olnud meeletu: „Tõenäoliselt ei ole 20. sajandi teisest poolest ühtegi olulisemat kunstnikku kui Andy Warhol. Tema looming on võrdne Picasso, Van Gogh, Matisse’i ja isegi vanade meistrite loominguga. Julgen väita, et Warhol on mõjutanud kõiki talle järgnenud kunstnike põlvkondi. Sa ei saa täielikult mõista tänapäeva meistreid nagu Christopher Wool, Jack Pierson, Elizabeth Peyton, Tracey Emin ja teised nende tasemega kunstnikud ilma Warholi panuse hindamiseta.“

“Photo Factory” näitus koosneb üle 120 pildist, 20 neist pole enne Fotografiska näitust avalikkusele näidatud. Näitus on austusavaldus Warholi ikoonilisele New Yorgi stuudiole “Factory” ja pakub eriliselt intiimset vaatepilti kunstniku elu ja loomingu visuaalsesse päevikusse. Näitus jääb avatuks 26. veebruarini 2023. 

Fotografiska Tallinn käivitab uue, kohalikele fotokunstnikele suunatud platvormi Fotografiska Emerging Artists: The Baltics + Finland, mille fookuses on piirkonna tõusvad fotokunsti talendid. Algatus keskendub uute loominguliste käekirjade avastamisele ja toetamisele, võimendades kunstnike nähtavust ja professionaalset arengut ning pakkudes ligipääsu Fotografiska üleilmsele võrgustikule. Platvormi esimene suurem projekt on 2026. aasta mais Fotografiska Tallinnas avanev grupinäitus, kuhu valitakse kuni kuus tõusvat fototähte Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest.

Fotografiska Tallinna Emerging Artists platvormile on oodatud kandideerima igas vanuses fotokunstnikud Balti riikidest ja Soomest, kes on oma loomingulise teekonna algusjärgus või kelle loome ei ole veel kogunud laiemat piirkondlikku tuntust. Taotlusi saab esitada aastaringselt ning kord aastas valitakse välja kunstnikud, kes osalevad Fotografiska Tallinnas toimuval erinäitusel. Esimene näitus avaneb 2026. aasta maikuus ning kandideerimine sellele kestab tuleva jaanuari lõpuni.

Lisaks näitusel osalemisele ja uute teoste produktsioonile pakub platvorm kunstnikele personaalset mentorlust ja kokkupuudet valdkonna ekspertidega, kõlapinda Fotografiska kanalites ning võimalusi osaleda publikuprogrammides ja töötubades. Algatus loob alustavatele fotokunstnikele professionaalse keskkonna, kus kasvada koos teiste autoritega, katsetada uusi formaate ning saada osa rahvusvahelise haardega näitusekogemusest.

Fotografiska jaoks täidab see eesmärki tuua esile kohalikku, veel nägemata kunsti ning võimendada selle häält, jagades oma platvormi jõudu ja liikudes ühiselt edasi. „Oleme ammu soovinud käivitada platvormi, mis keskenduks teadlikult kunstnikele, kes on fotokunstis oma teed alles kujundamas, ning annaks neile Fotografiska lava kaudu nähtavuse ja toetatud kasvuruumi,“ ütleb Fotografiska Tallinna tegevjuht ja kaasasutaja Margit Aasmäe. „Regiooniülene vaade loob võimaluse tuua kokku erinevad hääled, teemad ja visuaalsed lähenemised, mis noort kunsti praegu sütitavad. Loodame esimesel näitusel näha esindatust igast riigist ning hoida sama sammu ka järgmistega,“ lisab Aasmäe.

Kandideerima on oodatud nii loomekarjääri algusjärgus olevad fotokunstnikud kui autorid, kelle looming ei ole veel saanud laiaulatuslikku kõlapinda. Kõrgelt on hinnatud nii omanäoline visuaalne käekiri kui tugev jutustav lähenemine. Oodatud on terviklikud, seni eksponeerimata projektid, mis käsitlevad kaasaegseid ja päevakajalisi teemasid. Fookus on fotograafial, kuid teretulnud on ka video-, segatehnika- ja installatiivsed lahendused, mille lähtepunktiks on fotokunst. Taotlus tuleb esitada ühe PDF-failina inglise keeles ning lisada 15–20 teost või reproduktsiooni ühes projektikirjeldusega, soovituslikult ka koos kunstnikupositsiooni lühikirjeldusega. Kandideerida selle lingi kaudu kuni 31. jaanuarini 2026.

Sel reedel, 5. detsembril kell 18 avatakse A-Galeriis ehtekunsti aastanäitus pealkirjaga “Üks ta kõik”, kus osaleb 64 kunstnikku. Näituse kuraator on Sille Luiga.

Eesti ehtekunsti suurim iga-aastane ühisnäitus keskendub seekord väärtustele. Praegusel ajal, mil väärtust nähakse sageli numbrite kaudu, juhivad kunstnikud tähelepanu väärtuse teistsugustele vormidele, mis sünnivad koostööst, kogukonnast ja ühises ruumis kujunevatest suhetest. Näitusel on tänavu teoseid nii A-Galerii kogukonna kunstnikelt kui ka autoritelt, kes on ehtevaldkonnaga uuel moel suhestunud, koondades eri põlvkondade ja taustade kokkupuutepunkti.

Aastanäituse kujunduse loonud kunstnik Karl Joonas Alamaa töötab rõivatekstiilijääkidest valmistatud pehmete figuursete objektidega, mida täiendavad puidust ja metallist orgaanilised pinnastruktuurid. Kujundus põimib ehted ja skulpturaalsed vormid ning suunab mõtisklema, milline võiks olla ehtekunsti roll inimeseks olemise ja teravalt kontrastsete ühiskondlike kriiside keskel.

Pealkiri „Üks ta kõik” viitab pingetele erilisuse ja universaalsuse väärtustamise vahel, kõlamas irooniline: mis iganes, vahet ju pole. Iga teos ja näitus on justkui oma väikese maailma probleemi püstitus ja võimalik lahendus, üks paljus. Suure ühisnäituse puhul avaneb väärtuste ruum, kus näiliselt sarnased osad korrutuvad ja erilisus hajub, kuid vaatamata sellele kerkib pinnale midagi oluliselt ainulaadset, uusi vaatenurki ja ootamatut uuenduslikkust pakkuvat.

Näitusel osalevad kunstnikud: Mirjam Aun, Andrei Balašov, Merike Balod, Jens Andreas Clausen, Margus Elizarov, Rita-Livia Erikson, Kati Erme, Elize Hiiop, Tatiana Iakovleva, Hedi Jaansoo, Ivar Kaasik, Keesi Kapsta, Mari Käbin, Liisi Kõuhkna, Keiu Koppel, Ülle Kõuts, Kalle Kotselainen, Olga Tea Krek, Kadi Kübarsepp, Triin Kukk, Valdek Laur, Kristiina Laurits, Krista Lehari, Claudia Lepik, Viktorija Lillemets, Elis Liivo, Urmas Lüüs, Keiu Maasik, Tõnis Malkov, Henry Mardisalu, Ülle Mesikäpp, Juulia Aleksandra Mikson, Paul Aadam Mikson, Maarja Niinemägi, Erle Nemvalts, Ulrika Paemurru, Õnne Paulus, Margit Paulin, Mari Pärtelpoeg, Darja Popolitova, Ane Raunam, Anne Reinberg, Mari Relo-Šaulys, Liisa-Chrislin Saleh, Tamara Sergijenko, Kairi Sirendi, Birgit Skolimowski, Riin Somelar, Kärt Summatavet, Hansel Tai, Sven Tali, Harry Tensing, Margus Tänav, Bianca Triinu Toots, Kertu Tuberg, Maria Valdma-Härm, Ene Valter, Katrin Veegen, Kadi Veesaar, Kertu Vellerind, Tea Vellerind, Raili Vinn, Ülle Voosalu.

Näitus jääb A-Galeriis avatuks kuni 17.01.2026.