Täna esilinastus suuremates kinodes üle Eesti ajalooline põnevik “Vari”, kus müstilisi mõrvalugusid asub lahendama vaimuhaiglast vabanenud luuletaja Juhan Liiv.

Režissöör Jaak Kilmi ja filmis Juhan Liivi kehastav Pääru Oja kaevusid sügavalt poeedi kirjutustesse, haigusloosse ja kaasaegsete mälestustesse, mõistmaks luuletaja natuuri, kes raskete olude kiuste õigluse eest võitleb. Samas pole 1894. aastal vaimuhaiglast vabanenud poeedi elukäigu kohta ligi seitsme aasta jooksul kuigi palju andmeid säilinud, mis võimaldas filmi tegijatel välja pakkuda oma seiklusliku versiooni.

“Kuigi meie filmi süngelt kriminaalne tegevustik on stsenarist Indrek Hargla pöörane fantaasia, siis detektiivina kurjusele vastu astuv Juhan Liiv on meil loodud psühholoogiliselt, tegelikult lausa psühhiaatriliselt tõepärase ajaloolise kujuna. Filmilik võimendus töötabki nii, et pannes Liivi lahendama mõrvalugu, saame ta välja tuua justkui kirjanduslikust mugavustsoonist – me raputame Juhan Liivi välja raamatukaante vahelt ja heidame sündmustesse, kus ta peab jääma kindlaks oma väärtustele ja südamehäälele,” lausus Kilmi.

Pääru Oja sõnul hoiab film elus mälestust Juhan Liivist. “Kui miski kultuuris on veel elus ja päris, siis võib ja peabki temaga kõike tegema! Näiteks olen kaua oodanud ja saan nüüd soovitada oskajatel ja teadjatel proovida Arvo Pärdi “Ukuaru valssi” mängida minooris! Ja natuke kiiremas tempos. Imekihvt kirglik lugu tuleb – tõeline Argentiina tango! Kas Arvo Pärt on sellepärast vähem geenius? Ikka rohkem! Aga “Ukuaru valss” on surnud sellest hetkest, kui ta pannakse muuseumi klaasi taha ja komisjon otsustab kes, mis pilli peal ja mis tempoga seda lugu mängida tohib. Selle filmiga näitame, et Juhan Liiv on meie kultuuris ikka elus ja oluline,” selgitas ta.

Vastvalminud põnevik jõudis ka üle nelja aasta Eestis valminud filmina Pimedate Ööde filmifestivali (PÖFF) põhivõistlusprogrammi. “Oleme õnnistatud, et meie kodumaal on selline võimas A-klassi festival nagu PÖFF. Tavavaataja jaoks on PÖFF oluline huvitava ja äärmiselt mitmekesise filmivaliku poolest, mis kandikul koju kätte tuuakse. Filmitegijale on see aga uks maailma, mida ilma A-klassi festivali toetuseta on avada väga raske. “Vari” valik põhiprogrammi avab meile selle ukse ja oleme selle eest väga tänulikud,” ütles “Vari” produtsentide ringi kuuluv Tanel Tatter.

Põnevusfilmi stsenaristiks on „Apteeker Melchiori“ saaga looja Indrek Hargla. Filmis näitlevad Pääru Oja (Juhan Liiv), Kersti Heinloo, Rain Simmul, Karol Kuntsel, Alice Siil, Peeter Tammearu, Lena Barbara Luhse, Riho Kütsar, Ago Anderson jt. Filmi tootjad on Taska Film ja Apollo Film Productions. „Vari“ võtted toimusid Tartus, Hellenurme vesiveskis Juhan Liivi lapsepõlvekodus ehk tänases Juhan Liivi muuseumis ning erinevates paikades Alatskivi kandis.

16. aprillil kell 19.00 jõuab Viimsi Artiumi ekraanile DocPoindi paremikku kuuluv moedokumentaal “Moetööstuse paabel”, mis vaatab moeilma märksa vähem poleeritud nurga alt, kui selle valdkonna ametlik kuvand tavaliselt lubab. Kui tavapäraselt räägitakse moest edulugude, suurte nimede ja laitmatu fassaadi keeles, siis see film liigub sinna, kus hõõrdumine alles tekib – ambitsioonide, egode ja moesüsteemi varjupoole juurde.

Dokumentaalis kohtab tegelasi, kes kõik loodavad oma suurele läbimurdele, ent kelle liikumine moemaailma äärealadel mõjub kohati korraga nii traagiliselt, koomiliselt kui ka kõnekalt. Nii astuvad filmis üles näiteks Casey Spooner, Violet Chachki ja Michelle Elie – figuurid, kelle kaudu avaneb maailm, kus tuntud nimede lähedus võib näida peaaegu omaette kapitalina. Tulemus ei ole klassikaline glamuuridokk, vaid pigem aukartuseta pilk sellele, millest moetööstus ise alati rääkida ei armasta.

Filmi on kirjeldatud ausa ja provokatiivse vaatena moemaailma telgitagustesse – sinna, kus ovatsioonide kõrval eksisteerivad ka edevus, rollimängud ja lakkamatu soov olla järgmine suur nimi. Just see teeb “Moetööstuse paablist” ebatavaliselt teistsuguse moefilmi: see ei idealiseeri, vaid vaatleb.

Uuri seansi kohta lisa Facebookist.

Kumu kultuuridokumentaalide sarjas linastub 11. märtsil Valentina B. Ganeva film „Schindler, ruumi arhitekt”, mis toob fookusesse Rudolph Schindleri – arhitekti, kelle nimi ei pruugi olla laiale publikule tuttav, ent kelle mõju Los Angelese 20. sajandi arhitektuuriloole on olnud märkimisväärne.

Oma eluajal sageli kuulsamate kaasaegsete varju jäänud Schindlerit peetakse tagantjärele üheks modernismi oluliseks teerajajaks. Tema ruumiarhitektuuri käsitlus, mis väärtustab voolavat planeeringut, loomulikku valgust ning sise- ja välisruumi sujuvat sidumist, on tänaseks saanud lahutamatuks osaks ka sellest, mida seostatakse California eluviisiga.

Ganeva dokumentaal ei piirdu pelgalt arhitektuuriloolise portreega, vaid asetab küsimärgi alla ka senised arusaamad modernistliku arhitektuuri sünniloost. Režissööri sõnul on Schindleri loos midagi üldinimlikku – see puudutab kõiki, kes on kunagi tundnud, et nende panust ei märgata õiglaselt või et nad on jäänud kõrvale. Filmi autoriteksti loeb Meryl Streep, mis lisab niigi tugevale loole omaette kaalu.

Film „Schindler, ruumi arhitekt” esilinastus 2024. aastal New Yorgi arhitektuuri- ja disainifilmide festivalil. Kumu auditooriumis linastuva seansi juhatab sisse kunstiteadlane Karin Paulus. Seanss toimub kolmapäeval, 11. märtsil kell 18 ning sissepääs on tasuta. Kogu Kumu Dokumentaali kava leiab kumu.poff.ee.