Majandusliku mõju arvutamiseks kasutati suurte kultuuri- ja spordisündmuste sotsiaalmajandusliku mõju mudelit SuMu, mis võtab arvesse festivali eelarvelisi kulutusi, maksutulu, töökohtade loomist ja külastajate kulutusi, toetudes Eesti Konjunktuuriinstituudi 2024. aasta uuringutele. Uuringust tuleb välja, et külastajad kulutasid festivali ajal hinnanguliselt 4,2 miljonit eurot, mis hõlmab nii sise- kui väliskülastajate panust.
Erakordselt suureks osutus ka külastajate rahulolu: PÖFF sai seitsmepallisel skaalal keskmiseks hindeks 6,3 ja PÖFFi filmitööstusüritus Industry@Tallinn & Baltic Event 6,4, sealjuures hindasid enam kui pooled vastajad mõlemat üritust maksimumpunktidega.
Samuti on tähelepanuväärne SuMu abil välja arvutatud PÖFFi kuvandi pikaajalisem mõju, mis eeldab, et tänu paranenud kuvandile tuleb Eestisse rohkem väliskülastajaid: kohalikule omavalitsusele tähendab see pikajalist tulu 12,5 miljonit eurot ja Eesti riigile 6,2 miljonit eurot.
„Eestis toimuvad suured rahvusvahelised üritused nagu PÖFF ja Industry@Tallinn & Baltic Event suurendavad Eesti tuntust, toovad siia väliskülalisi ja mõjutavad selle kaudu kogu Eesti majandust,” kirjutab konjunktuuriinstituut oma hinnangu kokkuvõttes. „Otsest kasu saavad ettevõtjad, kes on ürituse korraldamisega seotud või osutavad selleks vajalikke teenuseid, kuid nende poolt tasutud maksudena saab kasu ka riik. Üritusel on ka otsene mõju Eesti filmitootmisele ja filmiekspordile, kuivõrd tegemist on rahvusvaheline filmitööstuse ühe tippsündmusega.”
PÖFF on üks maailma 14st A-kategooria filmifestivalist. 2024. aastal kogus PÖFF 93 044 külastust, mis on kõigi aegade rekord. Linastus 249 pikka ja 323 lühikest filmi 81 riigist, seansse oli kokku 864. Koos Industry@Tallinn & Baltic Eventiga tõi PÖFF Eestisse 1788 väliskülalist 65 riigist (ööbimisi kokku 5600). Festivali kajastas kohapeal 24 riigi 141 ajakirjanikku, neist välisajakirjanikke oli 78, mis on samuti rekord. Festivali mainiti rahvusvahelise meediamonitooringufirma Meltwater andmetel enam kui 6000 artiklis, mis ilmusid rohkem kui 70 riigi väljaannetes. Potentsiaalsete meediakontaktide arv ulatus 19,5 miljardi kontaktini.
Vaata festivali kogu majandusliku mõju hinnangut PÖFFi koduleheküljel.
																													Kokku on 7. novembril avatava festivali põhiprogrammis seitse, Just Filmi kavas kolm ja PÖFF Shortsi kavas kuus võistlusprogrammi ning publiku ette jõuab 111 maailma- ja 31 rahvusvahelist esilinastust.
Lisaks saab näha maailma kõige tuntumate festivalide auhinnatöid ja Oscari-soosikuid Chloé Zhao „Hamnetist” Kaouther Ben Hania „Hind Rajabi hääleni” – just viimane, 5-aastase palestiina tüdruku hukkumise lugu Gaza sõjas pakkus tänavusel Veneetsia festivalil kõige rohkem kõneainet.
17 filmi PÖFFi kavast on esitatud parima mitteingliskeelse filmi Oscarile. 13 filmi kuulub Euroopa filmiakadeemia aasta parimate filmide eelvalikusse.
Fookus on tänavu pühendatud Katalooniale ja ajendatud selles Hispaania regioonis valmivate filmide üha kasvavast rahvusvahelisest mainest. Ekraanile jõuab 29 pikka ja 4 lühifilmi klassikast kõige värskemate töödeni välja.
Luubi all on ka Austria filmikunst – kummardusena sealse filmi järjepidevusele ja mitmekesisusele.
Eriprogrammidest on kavas veel „Seistes koos Ukrainaga”, „Vana kuld. Klassika ärkab ellu”, „Öised värinad”, „Screen Internationali kriitikute valik” ja „TV Beats”, eraldi programmid on pühendatud ka keskkonna- ja spordifilmidele ning Jessica Hausnerile ja Juozas Budraitisele.
Eesti režissööride pikkadest filmidest jõuavad maailmaesilinastuseni Eeva Mägi „Mo Papa”, Vladimir Loginovi „Ööäär”, Indrek Spungini „Õnn on elada me maal”, Katrina Lehismäe „Kadunud tähed”, Volia Chajkouskaya „Süsteemist väljas” ja Andres Luidre „Lõpuni välja”.
Kahe ja poole nädala jooksul toimub Tallinnas ja Tartus kokku 876 seanssi.
PÖFF toimub 7.–23. novembrini. Tutvu PÖFFi programmiga siin.
																													Režissöör Nadia Hallgreni käe all valminud sari pärineb Emmy auhinna võitnud dokuseriaali “BECKHAM” loojatelt ning jälgib Victoria Beckhami teekonda — alates tema esimestest sammudest popmuusika maailmas Spice Girlsi liikmena kuni rahvusvahelise moebrändi ülesehitamiseni.
Dokumentaalsari „Victoria Beckham“ põimib maitsekalt mineviku ja oleviku, pakkudes haruldast sissevaadet naise sihikindlusse, uuendusmeelsusse ja ambitsiooni. Sari jälgib ka Beckhami ettevalmistusi tema seni kõige ambitsioonikamaks moeetenduseks Pariisi moenädalal, avades, milliseid väljakutseid ja võite on ta kogenud oma teekonnal popstaarist moeloojaks.
Sarjas jagavad oma mõtteid ka mitmed moe- ja kultuurimaailma tipud, sealhulgas Tom Ford, Roland Mouret ja Anna Wintour, samuti Beckhami lähedased sõbrad ja perekond — nende seas Eva Longoria ning loomulikult David Beckham.
Vaata ka sarja treilerit: