Foto: Kaader PÖFFil esilinastunud filmist "Kõik, mis juhtub, on juba juhtunud".
Festivali juht Tiina Lokk tänas südamest publikut. „Teie toetus on erakordne ja meie jaoks üliolulise tähendusega – tänu teile läheme me järgmisele aastale vastu palju suurema kindlustundega,” ütles ta viimase aja kultuurikärpeid silmas pidades, mis pole jätnud puudutamata ka PÖFFi.
Suurt kõlapinda näitab ka festivali rahvusvaheline vastukaja: PÖFFist on juba kirjutatud rohkem kui 4300 artiklis, mis on ilmunud ligemale 70 riigi väljaannetes – kokku ulatub meediakajastuse potentsiaalne auditoorium rahvusvahelise meediamonitooringu firma Meltwater andmetel 17,5 miljardi kontaktini. Lõplik tulemus selgub aasta lõpuks.
Veel numbreid. PÖFF võõrustas tänavu 1705 külalist 65 riigist, festivali kajastas 141 ajakirjanikku 24 riigist. Kokku linastus 249 pikka ja 323 lühikest filmi 81 riigist, seansse oli 864. Viis populaarseimat filmi olid „100 liitrit koduõlut”, „Ära muretse, minuga on hästi”, “Tõeline valu”, „Anora” ja „Konklaav” – kõigile müüdi rohkem kui tuhat piletit.
Dokumentaalis kohtab tegelasi, kes kõik loodavad oma suurele läbimurdele, ent kelle liikumine moemaailma äärealadel mõjub kohati korraga nii traagiliselt, koomiliselt kui ka kõnekalt. Nii astuvad filmis üles näiteks Casey Spooner, Violet Chachki ja Michelle Elie – figuurid, kelle kaudu avaneb maailm, kus tuntud nimede lähedus võib näida peaaegu omaette kapitalina. Tulemus ei ole klassikaline glamuuridokk, vaid pigem aukartuseta pilk sellele, millest moetööstus ise alati rääkida ei armasta.
Filmi on kirjeldatud ausa ja provokatiivse vaatena moemaailma telgitagustesse – sinna, kus ovatsioonide kõrval eksisteerivad ka edevus, rollimängud ja lakkamatu soov olla järgmine suur nimi. Just see teeb “Moetööstuse paablist” ebatavaliselt teistsuguse moefilmi: see ei idealiseeri, vaid vaatleb.
Uuri seansi kohta lisa Facebookist.
Oma eluajal sageli kuulsamate kaasaegsete varju jäänud Schindlerit peetakse tagantjärele üheks modernismi oluliseks teerajajaks. Tema ruumiarhitektuuri käsitlus, mis väärtustab voolavat planeeringut, loomulikku valgust ning sise- ja välisruumi sujuvat sidumist, on tänaseks saanud lahutamatuks osaks ka sellest, mida seostatakse California eluviisiga.
Ganeva dokumentaal ei piirdu pelgalt arhitektuuriloolise portreega, vaid asetab küsimärgi alla ka senised arusaamad modernistliku arhitektuuri sünniloost. Režissööri sõnul on Schindleri loos midagi üldinimlikku – see puudutab kõiki, kes on kunagi tundnud, et nende panust ei märgata õiglaselt või et nad on jäänud kõrvale. Filmi autoriteksti loeb Meryl Streep, mis lisab niigi tugevale loole omaette kaalu.
Film „Schindler, ruumi arhitekt” esilinastus 2024. aastal New Yorgi arhitektuuri- ja disainifilmide festivalil. Kumu auditooriumis linastuva seansi juhatab sisse kunstiteadlane Karin Paulus. Seanss toimub kolmapäeval, 11. märtsil kell 18 ning sissepääs on tasuta. Kogu Kumu Dokumentaali kava leiab kumu.poff.ee.
