Foto: Kaader Pablo Larraíni filmist „Maria”.

PÖFF kuulutas välja kogu kava

Pimedate Ööde filmifestival toob tänavu ekraanile 249 pikka ja 323 lühikest filmi 81 riigist. Kokku on 8. novembril avatava festivali põhiprogrammis kuus võistlus- ja 14 eriprogrammi 52 maailma- ja 21 rahvusvahelise esilinastusega. Samal ajal toimuvate PÖFFi alafestivalide, noorte- ja lastefilmide festivali Just Film ning lühifilmide ja -animatsiooni festivali PÖFF Shorts kavas on vastavalt viis ja 31 maailmaesilinastust ning kuus ja 16 rahvusvahelist esilinastust.

Tänavuse PÖFFi raames saab näha maailma kõige tuntumate festivalide auhinnatöid, sealhulgas Veneetsias Kuldlõvi võitnud Pedro Almodóvari filmi „Kõrvaltuba” ja Cannes´is Kuldse Palmioksa pälvinud Sean Bakeri filmi „Anora”. Samuti on kavas sellised tõenäolised Oscari kandidaadid nagu Pablo Larraíni „Maria” – legendaarse soprani Maria Callase viimastest elupäevadest –, Brady Corbeti „Brutalist” või Edward Bergeri „Konklaav”. Kaheksa filmi PÖFFi kavast on juba esitatud mitteingliskeelse filmi Oscarile.

PÖFFi fookuses on tänavu Saksamaa filmikunst, luubi all Gruusia sõltumatu film – kummardusena neile gruusia filmitegijatele, kes seisavad vaba ühiskonna ja demokraatlike väärtuste eest.

Uus on ka programm „Seistes koos Ukrainaga”, mis on pühendatud ukrainlastele, kes võitlevad õiguse eest otsustada ise oma tuleviku üle – see koosneb viimase aja huvitavamatest Ukraina ja Ukrainast tehtud filmidest.

Programm „Vana kuld. Klassika ärkab ellu” keskendub Eesti, Läti, Leedu ja teiste Läänemeremaade restaureeritud filmipärandile – selle kulminatsioonina jõuab vaatajate ette 1930. aastal valminud Eesti-Saksa seiklusfilmi „Kire lained” kontsertlinastus.

Eesti Olümpiakomitee spordifilmide programmi avafilm on Brent Pere „Lõppmäng” – dokumentaal vigastuse tõttu karjääri lõpetanud Eesti sportlastest, kes räägivad, kui raske on keerata oma elus uut lehekülge.

Eesti režissööride pikkadest filmidest jõuavad maailmaesilinastuseni veel Raul ja Romet Esko mängufilm „Mind on kaks”, Meel Paliale mängufilm „Pikad paberid”, Jaan Tootseni dokumentaalfilm „Kikilipsuga mässaja”, Eva Kübara dokumentaalfilm „Minu kallimad”, Arko Oki dokumentaalfilm „Ma sündisin garaažis” ja Taavi Aruse ning Ivar Murru dokumentaalfilm „Eesti rula lugu”. Esimest korda näeb Eesti publik Moonika Siimetsa mängufilmi „Must auk”, mis esilinastus ühel maailma suurimal, Austini fantaasiafilmide festivalil.

Pimedate Ööde filmifestival leiab tänavu aset 8.–24. novembrini ja PÖFFi filmitööstusüritus Industry@Tallinn & Baltic Event 15.–22. novembrini. Vaata festivali kava poff.ee/programmid.

Veel sarnaseid artikleid


“Moetööstuse paabel”
Foto: Kaader filmist “Moetööstuse paabel”.

Moemaailma teine pale: Viimsi Artiumis näeb dokumentaali “Moetööstuse paabel”

16. aprillil kell 19.00 jõuab Viimsi Artiumi ekraanile DocPoindi paremikku kuuluv moedokumentaal “Moetööstuse paabel”, mis vaatab moeilma märksa vähem poleeritud nurga alt, kui selle valdkonna ametlik kuvand tavaliselt lubab. Kui tavapäraselt räägitakse moest edulugude, suurte nimede ja laitmatu fassaadi keeles, siis see film liigub sinna, kus hõõrdumine alles tekib – ambitsioonide, egode ja moesüsteemi varjupoole juurde.

Dokumentaalis kohtab tegelasi, kes kõik loodavad oma suurele läbimurdele, ent kelle liikumine moemaailma äärealadel mõjub kohati korraga nii traagiliselt, koomiliselt kui ka kõnekalt. Nii astuvad filmis üles näiteks Casey Spooner, Violet Chachki ja Michelle Elie – figuurid, kelle kaudu avaneb maailm, kus tuntud nimede lähedus võib näida peaaegu omaette kapitalina. Tulemus ei ole klassikaline glamuuridokk, vaid pigem aukartuseta pilk sellele, millest moetööstus ise alati rääkida ei armasta.

Filmi on kirjeldatud ausa ja provokatiivse vaatena moemaailma telgitagustesse – sinna, kus ovatsioonide kõrval eksisteerivad ka edevus, rollimängud ja lakkamatu soov olla järgmine suur nimi. Just see teeb “Moetööstuse paablist” ebatavaliselt teistsuguse moefilmi: see ei idealiseeri, vaid vaatleb.

Uuri seansi kohta lisa Facebookist.

Veel sarnaseid artikleid


Film „Schindler, ruumi arhitekt”
Foto: Kaader filmmist „Schindler, ruumi arhitekt”.

Film mehest, kes muutis Los Angelest

Kumu kultuuridokumentaalide sarjas linastub 11. märtsil Valentina B. Ganeva film „Schindler, ruumi arhitekt”, mis toob fookusesse Rudolph Schindleri – arhitekti, kelle nimi ei pruugi olla laiale publikule tuttav, ent kelle mõju Los Angelese 20. sajandi arhitektuuriloole on olnud märkimisväärne.

Oma eluajal sageli kuulsamate kaasaegsete varju jäänud Schindlerit peetakse tagantjärele üheks modernismi oluliseks teerajajaks. Tema ruumiarhitektuuri käsitlus, mis väärtustab voolavat planeeringut, loomulikku valgust ning sise- ja välisruumi sujuvat sidumist, on tänaseks saanud lahutamatuks osaks ka sellest, mida seostatakse California eluviisiga.

Ganeva dokumentaal ei piirdu pelgalt arhitektuuriloolise portreega, vaid asetab küsimärgi alla ka senised arusaamad modernistliku arhitektuuri sünniloost. Režissööri sõnul on Schindleri loos midagi üldinimlikku – see puudutab kõiki, kes on kunagi tundnud, et nende panust ei märgata õiglaselt või et nad on jäänud kõrvale. Filmi autoriteksti loeb Meryl Streep, mis lisab niigi tugevale loole omaette kaalu.

Film „Schindler, ruumi arhitekt” esilinastus 2024. aastal New Yorgi arhitektuuri- ja disainifilmide festivalil. Kumu auditooriumis linastuva seansi juhatab sisse kunstiteadlane Karin Paulus. Seanss toimub kolmapäeval, 11. märtsil kell 18 ning sissepääs on tasuta. Kogu Kumu Dokumentaali kava leiab kumu.poff.ee.

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid