Foto: Piret Kartus | Roman Yee.
Piret Kartuse sõnul paneb tema poolt kureeritud esitlus vaataja unistama: “Tegemist on tõelise moehappening’iga, mis on üles ehitanud näituse vormis ja mida ilmestavad erinevad installatsioonid. Samal ajal on tegemist ka pop-up butiigiga, kus külastajatel on võimalik veini ja muusika saatel endale šikke kingitusi teha või eratellimusi sisse anda.”
“Minu slogan on “The Story is…”, mis kannab endas sõnumit, et igal esemel on alati oma lugu. Jagan neid alati meeleldi ja iga viimase kui detailini,” lisab Piret ning rõhutab, et igat aksessuaari on limiteeritud koguses, mille määrab materjali eksklusiivsus ja kättesaadavus.
Piret Kartus õppis Brüsselis asuvas kõrgelt hinnatud La Cambre ENSAV visuaalse kunsti koolis. Peale õpinguid elas ja töötas ta kokku kuue erineva riigi eriilmelistes linnades. 2008. aastal valis Prantsuse tikandi ja pitsi föderatsioon ta Prantsusmaa parimaks nooreks pitsidisaineriks. Tema loomingu kontekstis tähelepanuväärseimaks ongi kindlasti Pariis, kus Piret töötas esimese eestlannana haute couture tekstiilidisainerina. Tema klientideks olid seal mitmed tuntud luksusbrändid, sealhulgas Chaneli moemaja. Jaapanis juhtis Piret kunstilise disainerina kohalikku tikandifirmat, Indias juhendas ta sadade käsitööliste tööd ning Pariisis disainis L’Orealile parfüümide aksessuaare. Lisaks on ta riietanud Euroopa ja Lähis-Ida kuningliku perekonna liikmeid.
Kuigi Eesti meediale ei ole Piret Kartus võõras nimi, on teda senimaani katnud teatav saladuslik loor tänu rahvusvahelistele diskreetsuslepingutele. Oma 20-aastase karjääri viimaste aastate jooksul on Piret Kartus disaininud peamiselt moeehteid ja -aksessuaare naistele üle terve maailma. Eesti moe- ja kultuurimaastikul hindavad Piret Kartuse brändi armastatud esinejad Birgit Sarrap, Laura Põldvere ja Anne Veski.
Piret Kartuse näitus on avatud kahel päeval, 11.-12. oktoobril Karjamaa Galeriis (Staapli 3, Tallinn).
Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal.
Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.
14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.
Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“
Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.
Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.
„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.
„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.
Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.
