Foto: Piret Kartus | Roman Yee.
Piret Kartuse sõnul paneb tema poolt kureeritud esitlus vaataja unistama: “Tegemist on tõelise moehappening’iga, mis on üles ehitanud näituse vormis ja mida ilmestavad erinevad installatsioonid. Samal ajal on tegemist ka pop-up butiigiga, kus külastajatel on võimalik veini ja muusika saatel endale šikke kingitusi teha või eratellimusi sisse anda.”
“Minu slogan on “The Story is…”, mis kannab endas sõnumit, et igal esemel on alati oma lugu. Jagan neid alati meeleldi ja iga viimase kui detailini,” lisab Piret ning rõhutab, et igat aksessuaari on limiteeritud koguses, mille määrab materjali eksklusiivsus ja kättesaadavus.
Piret Kartus õppis Brüsselis asuvas kõrgelt hinnatud La Cambre ENSAV visuaalse kunsti koolis. Peale õpinguid elas ja töötas ta kokku kuue erineva riigi eriilmelistes linnades. 2008. aastal valis Prantsuse tikandi ja pitsi föderatsioon ta Prantsusmaa parimaks nooreks pitsidisaineriks. Tema loomingu kontekstis tähelepanuväärseimaks ongi kindlasti Pariis, kus Piret töötas esimese eestlannana haute couture tekstiilidisainerina. Tema klientideks olid seal mitmed tuntud luksusbrändid, sealhulgas Chaneli moemaja. Jaapanis juhtis Piret kunstilise disainerina kohalikku tikandifirmat, Indias juhendas ta sadade käsitööliste tööd ning Pariisis disainis L’Orealile parfüümide aksessuaare. Lisaks on ta riietanud Euroopa ja Lähis-Ida kuningliku perekonna liikmeid.
Kuigi Eesti meediale ei ole Piret Kartus võõras nimi, on teda senimaani katnud teatav saladuslik loor tänu rahvusvahelistele diskreetsuslepingutele. Oma 20-aastase karjääri viimaste aastate jooksul on Piret Kartus disaininud peamiselt moeehteid ja -aksessuaare naistele üle terve maailma. Eesti moe- ja kultuurimaastikul hindavad Piret Kartuse brändi armastatud esinejad Birgit Sarrap, Laura Põldvere ja Anne Veski.
Piret Kartuse näitus on avatud kahel päeval, 11.-12. oktoobril Karjamaa Galeriis (Staapli 3, Tallinn).
“Suved saarel tähendasid alati suurt hulka tööd: muru niitmist, rohimist, adru korjamist, palkide tassimist, puude ladumist, köögiviljade eest hoolitsemist ja palju muud,” räägib disainer. “Lapsena tundusid need ülesanded tüütu kohustusena, kuid lõpuks kaasnes nendega alati rahulolu ja uhkus selle üle, et oma kätega sai midagi valmis tehtud. Need rituaalid olid korraga koormavad ja vabastavad, ühendades perekonda, sugulasi ja sõpru, kes tuli talgute formaadis appi suuremaid töid ära tegema. Selle taustal on tööde tegemist dikteerinud alati heitlik ilm, “Eesti suvi”, mis tähendab, et sa ei tea kunagi, kas päev kulgeb päikese või vihma sabinaga.”
Kui Cäroli lapsepõlves oli töö maal käsikäes nappides riietes päevituse püüdmisega ja mõnusa koosviibimisega, siis veel pool sajandit tagasi olid samad tööd elulised ja vältimatud, et elada üle talv ja hoida talu toimivana. Toona kanti pikki katvaid rõivaid, mis kaitsesid keha kõrvetava päikese eest ja olid traditsioonilist laadi. Need kaks põrkuvat maailma — töö kui hädavajadus ning töö kui pool vabatahtlik rituaal on loonud Tallinn Fashion Weeki lavale jõudva kollektsiooni alustala.
Moebrändi carolxott alt toob disainer oma lapsepõlvemälestuste ja ajalooliste talurõivastele viidates loomingusse reaalse töö jäljed: päikese käes pleekinud pinnad, higiplekid ja kleepuvate muruliblede alla mattunud rõivad. Kangaste pleegitused ja kulutatud ilme, naha fragmentidest loodud murujändrike detailid ning käsitsi kootud pinnad loovad terviku, mis seob käsitöö ja tänapäevased modernsed vormid tervikuks. Lisaks muru referentsile on disainis välja tootud ka viited hea ja sooja suve tagajärjele looduses – õitsevale sinivetikale.
Kokkuvõttena on kollektsioon “Eesti suvi 2026” disaineri isiklik kogemus töö ja keha suhetest kaasates sinna detaile põlvkondade tagustest talu töörõivastest.
Kollektsioon jõuab Tallinn Fashion Weeki lavale 22. oktoobril Kuldnõela gala raames.
„Hõimulõim“ on näitus, mis põimib soome-ugri pärimuse kaasaegsesse moeloomesse. See on austusavaldus rikkalikule kaasavarale, mille püsimine sõltub sellest, kui oskuslikult suudame seda oma tänasesse ellu kanda.
Näitusel on eksponeeritud üheksa soome-ugri rahva disainerite looming. Saami, handi, udmurdi, mari, komi, ungari, karjala, soome (sh ingeri) ja eesti (sh seto ja võro) loojate töödega tuuakse esile, et rõivas võib olla ühtaegu nii praktiline ese kui ka identiteedi ja kollektiivse mälu kandja. Iga autor küsib omal moel, mida tähendab olla soome-ugri disainer 21. sajandil – kuidas põimida oma traditsioon kaasaegsesse vormi ja mida selle mitmekihilisest tähendusväljast maailmale jutustada. Need teosed avavad ka eetilisi valikuid: millist materjali kasutada, kuidas hoida kohalikke oskusi ning kuidas jutustada oma rahva lugu nii, et see looks dialoogi ka nende jaoks, kes pole sellesse kultuuriruumi sündinud.
“Tänases maailmas, kus mõne rahva laul on vaiksem kui kunagi varem ja nii mõnegi mustri kuduja on jäänud üksikuks, on see hõimurahvaste vaheline lõim eriti habras,” sõnab näituse kuraator Piret Puppart.
Põnevust pakuvad ka näituse interaktiivsed, tehnoloogiliselt uuenduslikud elamused. Külastaja saab avastada nii magnetite abil Piret Pupparti loodud kleitidesse peidetud mustreid kui ka kogeda kunstnik Alyona Movko-Mägi kujundatud vadjalaste mustrimaailmale pühendatud hologramm-koske.
Ekspositsiooni saab külastada 11. jaanuarini. Lisainformatsioon nart.ee.
