Nimeka kodumaise moemärgi Pohjanheimo tänavune kevadsuvine kollektsioon on inspireeritud pärimuskultuuri juttudest ja sümbolitest ning võtnud eesmärgiks paigutada muistsed jutud ja märgitähendused kaasaegsesse disaini.

Moelooja Ülle Pohjanheimo valis kollektsiooni sümbolid, mis seovad hingelist ja materiaalset maailma, mis seovad mõtet, tegu ja inimesi. „Riideesemete pikk vertikaalne joon on justkui side hingelise ja materiaalse olemise vahel, kus kollektsiooni üksikute esemete väljapeetus ja puhas stiil loovad kokkuvõttes ühtse terviku,” selgitab disainer.

„Ristimärk, kujutades sirutatud tiibadega hingelindu, kannab endas mõtete ja tegude ühtsust, rõhtne siksakjoon on maailmaruum tervikuna,” selgitab Pohjanheimo. „Tikitud ussipea meenutab meile, et oleme targad ja kaitseme oma kodu. Nii on muistsed jutud ja märgitähendused paigutatud kaasaegsesse disaini ja seejärel joonistatud lõigetesse, kus need saavad valmisesemeteks ebaproportsionaalsete elementide, tikandite, paelte ja kantide abil.”

Kollektsioon koosneb 42 riideesemest, mida saab omavahel kombineerida, kanda kihiti üksteise peal, jagada soovi korral ka oma kaaslasega ja kanda nii igapäevases keskkonnas kui ka pidulikul üritusel. Ka antud kollektsiooni esemeid saadavad Pohjanheimo moeloomingule omased klassikalised ja ajatud kangad nagu kašmiir, vill, puuvill ja siid.

Pohjanheimo SS18 kollektsioon on saadaval Tallinn Design House’is ning aadressil pohjanheimo.com. 

Kuldnõelaga pärjatud moekunstnik Kirill Safonov esitleb tänavust kevad-suvist kollektsiooni “Tulip Code”, milles jätkab talle omast liikumist rõiva, skulpturaalse vormi ja lavastusliku moekeele piiril.

„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.

Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.

Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com! 

Portaili lugejale ei ole Joanne-Heleene Sõrmuse nimi võõras. 2024. aastal pälvis ta ERKI Moeshow innovative approaches in fashion kategooria võidu kollektsiooniga „Frame of mind“, mis küsis, kust jookseb piir kehakultuse ja tervisliku kehakuvandi vahel. Nüüd jätkab ta sama uurimisvälja Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi magistrandina, kuid veel isiklikumas ja füüsilisemas võtmes – ning Portailil on taas au selle tagamaid jagada.

Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.

Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.

Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!