See, et Kopenhaagenis on end sisse seadnud mitu andekat eestlast, ei tohiks enam kellelegi üllatusena tulla. Kui aga kuuleme, et keset seda põhjamaist moemekat tegutseb rahvusvahelise moebrändi showroom’is eestlanna, tahame sellest kohe rohkem teada!

Ehk olete kuulnud Taani moemärgist Samsøe Samsøe? Just selle brändi showroom’is töötab Stina-Simona Epner, kes saabus Kopenhaagenisse esmalt õppima Copenhagen Business Schooli. “Mul polnud plaani Kopenhaagenisse pikemaks jääda, aga juhtus nii, et armusin sellesse linna ja maasse kiiresti,” räägib Stina-Simona. Tänaseks on ta Samsøe Samsøe juures tegutsenud pea viis aastat – alustades praktikandina ja jõudes nüüd rahvusvahelise PR’i ja showroom’i juhi ametikohale.

Milline näeb välja päev menuka Taani moemärgi showroom’is? Stina-Simona jagab meiega ilustamata sisevaadet.

Hommikul avan showroom’i ukse ja heidan kiire pilgu ruumile, et see näeks esinduslik välja. Ikka selleks, et kui Kendall Jenner peaks ootamatult sisse astuma ja kleiti laenata soovima, jääks talle Samsøe Samsøe showroom’ist vaid ilusaim mälestus – ja ta räägiks pärast Hailey Bieberile ka, kui äge see bränd on. Kui tiir tehtud, panen Spotify’st mängima mõne upcoming artisti playlist’i, et luua hea vibe.

Seejärel vaatan üle e-mailid – kas kuskil “põleb”? Näiteks, kas mõni konkreetne tootenäidis tuleb kiiresti ajakirja toimetusse või stilistile saata? Selliseid kiirreageerimisolukordi tuleb ette sageli ja siin tuleb otsustada, millistele reageerida ja millistele mitte. See üks ja ainus nahktagi tuleb saata just sinna, kus sellel on kõige suurem potentsiaal väärtust luua.

Vahepeal saabuvad ka teised tiimiliikmed ja jutuvada kasvab. Kui hommikused muljed on jagatud, tekib kiire arusaam, kellel milline tuju on ja millise energiaga päev käima lükatakse.

Kui e-mailidele on tiir peale tehtud, tuleb ka tiimiga teha check-in. Väike small talk on alati vajalik. Ülevaade sellest, kuidas kellelgi eelmine õhtu möödus ja muu kiire arutelu elust-olust on umbes sama oluline kui hambapesu – must-have igas päevas.

Kui praktikantidele on ülesanded jagatud, tuleb päriselt tegutsema hakata. Vogue Poland tahab kiiresti nelja kleiti laenata, ülehomme toimuva pressipäeva jaoks on ootamatult vaja leida 20 kilo (!) punast liiva, uus 400-esemeline kollektsioon ootab showroom’is paigutamist, tualettruumis on vahepeal lilled närtsinud, kaerapiim on kapist just enne külaliste saabumist otsa saanud, eelmise kuu tulemused vajavad ülemusele esitamist ja lillekimp, mis Milanos asuva agentuuri juhile tänutäheks saadeti… pole kohale jõudnud! 

Kui showroom’is ringi sahmimine läbi ja arvuti taas avatud, selgub, et vahepeal on lisandunud 27 uut e-maili, millest 20 on kriitilise tähtsusega. Ja siis tuleb veel teade: “We need to make a campaign for Harrods in 4 days.”

Siiski peavad need 27 “Hope you’re well” e-maili ootama, sest järgmisel hetkel saabub sõnum, et keegi tähtis külaline on poole tunni pärast showroom’is. Selge – kiiresti tuleb lauale leida midagi ilusat ja söödavat, hommikupoolikul in-house produktsioonitiimi tekitatud kaos showroom’is lahendada ja ennast ka esinduslikku vormi seada. Midagi uuest kollektsioonist selga ja voilà!

Vahepeal käib kuller paaril pakil järel, sest valitud mõjuisikud peavad kašmiirkampsunist kindlasti juba sel nädalavahetusel postituse tegema ja neile tuleb see õigeaegselt kohale toimetada. Loodan, et aadress, suurus ja värv klapivad, sest double-check’iks täna aega ei ole.

Kui külalised showroom’ist teele saadetud, kingitused näpus, võib päeva teine pool alata.

Vahepeal – lõuna! 30 minutit, kus tööst ei räägi keegi. See on meie sotsiaalmeedia juhi algatatud tänuväärt reegel.

Peale lõunat on tööasjadega raske uuesti hoogu sisse saada. Fookus kipub hajuma, sest mõtted liiguvad vaikselt õhtuste plaanide suunas ja vestlused lähevad sügavateks aruteludeks moemaailma pahupoole, maailma ebastabiilsuse ja poliitika teemadel. Kuniks keegi ütleb selle kauaoodatud lause: “Should we have a glass of wine? It’s four o’clock, guys!” Olgu, iga päev päris nii ei ole, aga… reedeti kindlasti.

Tegelikult võib ka pärastlõunane aeg olla äärmiselt produktiivne. Seda mõjutab tavaliselt olustik – kui kõigil ruumis on hea flow, saab palju tehtud, kui aga keegi annab alla, kaob ka teiste motivatsioon ja energia. Kui just moenädal ees ei ole, hakatakse tavaliselt juba poole viie paiku õhtuste plaanide peale mõtlema ning kõik, mis ei “põle”, jäetakse järgmiseks päevaks.

Vaikselt astuvad kõik omas rütmis ratta selga ning suunduvad mõnusalt õhtusse. Showroom lukku ja homseni!

Täna tabas moemaailma suur kaotus. Giorgio Armani – omanimelise moemaja asutaja, disainer ja tegevjuht – on lahkunud 91-aastaselt. Teate kohaselt lahkus legendaarne moelooja – Il Signor Armani, nagu töötajad ja koostööpartnerid teda austavalt kutsusid – rahus, ümbritsetuna oma lähedastest.

Giorgio Armani sündis 1934. aastal Põhja-Itaalia linnas Piacenzas. Alguses suundus ta Milano Ülikooli õppima meditsiini, kuid katkestas õpingud kolme aasta järel ja liitus armeega. Pärast teenistust otsis ta uut teed – alustades vaateakende kujundajana ja jõudes lõpuks 1975. aastal omaenda moemaja rajamiseni.

Armani oli see, kes tõi ülikonnamoodi revolutsioonilise pehmuse ja vabaduse, muutes rangest vormist voolava poeesia. Tema käekiri oli alati seotud lihtsuse, selguse ja vaoshoitud elegantsiga – ta mõistis, et tõeline enesekindlus ei vaja liigset dekoratiivsust.

2025. aasta tähistas mitut olulist verstaposti Armani moemaja loos: märtsis esitles bränd oma 50. juubelikollektsiooni “Radici”, jaanuaris tähistati ka Armani Privé moeliini 20. aastapäeva. Just seal sulges disainer etenduse ise, astudes lavale käsikäes viimase modelliga. Tänavu juunis jäi ta aga esimest korda poole sajandi jooksul oma moemaja etenduselt kõrvale, taastudes toona avalikkusele teadmata tervisemuredest.

Moemaailmas on vähe nimesid, mis tekitavad samasugust aukartust nagu Anna Wintour. Legendaarne peatoimetaja on kujundanud üle kolme aastakümne Ameerika Vogue’i suunda, muutudes ise elavaks sümboliks. Pole ime, et hetk, mil Condé Nast teatas Wintouri ametist lahkumisest, tekitas moeringkondades elevust ja spekulatsioone: kes küll võiks astuda tema kingadesse?

Nüüd on vastus teada: Chloe Malle. Vogue’i endine digitaalne toimetaja ja Vogue.com-i juht asub ametisse uue tiitliga head of editorial content. Traditsiooniline peatoimetaja amet on seeläbi küll ajalooraamatusse kirjutatud, kuid positsiooni ennast võib pidada Wintouri mantlipärija omaks.

Kellega tegu? Chloe Malle liitus Vogue’iga 2011. aastal toimetajana ning on aastatega käinud läbi pea igas toimetuse nurgas, liikudes printmeediast digikanalite, video, audio ja sotsiaalmeedia juurde. Ta on loonud koos kolleegidega ka populaarse taskuhäälingu “The Run-Through with Vogue”. Tema sulest on ilmunud lugusid, mis ulatuvad moe ja ilu kõrval ka poliitika, tervise ja elustiili teemadeni, ning lisaks on ta olnud mitmete Vogue’i raamatute toimetaja.

Muide, tema taust on sama kõnekas kui töö: Chloe on prantsuse filmirežissööri Louis Malle’i ja Ameerika näitlejanna Candice Bergeni tütar. Viimane kehastas “Sex and the City” seriaalis justnimelt Vogue’i toimetajat – milline elu ja fiktsiooni ootamatu kokkupuutepunkt.

Anna Wintour ise aga kusagile ei kao. Ta jätkab Condé Nasti chief content officer’i ja globaalsete väljaannete loovjuhina, jäädes endiselt Vogue’i ja teiste mainekate tiitlite – Vanity Fair, GQ, Architectural Digest – mõjukaimaks suunajaks.