Kultusbänd OUU andis täna, 13. aprillil, välja oma kolmanda täispika albumi “Saint Frotée”, mis viib kuulajad suvetult muretu ja päikeselise riviera elustiili lainele. Album on saadaval nii digitaalselt kui ka vinüülil.

Ansambel OUU on neljaliikmeline indie-muusika kollektiiv, mille moodustavad Jaan Sinka, Tiit Liblik, Hyrr Innokent Vainola ja Rihard Niinberg. Bänd on pildis olnud juba 2013. aastast alates, mil silma jäädi Noortebändi konkurssil ja pälviti Publiku lemmiku tiitel. Sellele on järgnenud kaks albumit, hulganisti singleid, sooloesinemisi ning võtmetähtsusega festivale (Tallinn Music Weekil, Positivus, Intsikurmu, Mägedel Hääl). Kui esimesel plaadil kõlasid tugevad folkmuusika mõjud siis tänaseks on bänd kruiisinud läbi pop-rokiliku alternatiivmuusika jõudes uue plaadiga psühhedeelse popi pärusmaadele.

Uue albumi “Saint Frotée” juured ulatuvad aastasse 2017, kui tuli taas aeg asuda uutele muusikalistele eksirännakutele. Plaadi esimene singel “Worn Out Look” aastal 2018 näitas ette tugeva suuna tulevasele materjalil. Esile paistsid süntesaatorite mõju ning popnostalgilisemad toonid, mis ajapikku moodustasid ühtse muusikalise terviku. Oluliseks paigaks kujunes Ruhnu saar, kus toimus viljakas bändilaager, millest sündis nii uut muusikat kui Rahvusringhäälingus linastunud dokumentaalfilm.

Uue plaadi kõla on eriliselt inspireeritud 1970. ja 1980. aastatest ning eriti just toonase Lääne popmuusika kodumaistest tõlgendustest, mis kohati mõjuvad tänapäeval sümpaatsemalt kui toonased originaallähenemised. Sellest ajastust mõjutatuna kujunes bändil OUU lõpuks välja tugev kontseptuaalne ja muusikaline terviknägemus, millele viitab ka uue plaadi nimi. “Meie jaoks räägib “Saint Frotée” ihalusest muretu ja päikeselise riviera elustiili järele, milleni püüeldakse kodukandist saadud käepäraste vahenditega,” kommenteerib Tiit. “Seekordne plaadikujundus on tugevalt inspireeritud nelja kümnendi tagusest kuurortite meeleolust ning yacht rockilikust nostalgiapopi hoovusest,” lisab teine ansambli liige ning kujunduse autor Jaan.

Tänasest saab plaati kuulata kõikides digikanalites ning vinüüli osta hästivarustatud muusikapoodidest nagu Terminal Records&Bar, Biit Me Record Store, World Clinic plaadipood ja Apollo.

Kuula albumit Spotifyst!

Elina Born on avaldanud uue singli „Õhtust õhtusse”, mis asetub täpselt sellesse suveõhtu hetke, mil päev ei ole enam päriselt päev, ent öö pole samuti veel alanud. Õhus on asfalt, niiskus ja linna kohal püsiv soe kuma – kusagil jäävad aknad lahti ning autos kõlab lugu, mis tahab liikuda koos tuulega.

Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.

Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”

Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.

Hüpnagoogilise popmuusika duo Vera Vice, mille moodustavad Ave Vellesalu ja Helen Västrik, avaldas digiplatvormidel uue lühialbumi, mis koondab endas Keithy Kuuspu ja Liisa Saaremäeli lavastusele „Millest on tehtud väikesed tüdrukud“ loodud heliloomingut.

Vera Vice värske lühialbum pakub kuulajale nelja heliteost, mis peegeldavad lavastuse toorest ja mõrumagusat atmosfääri. Kaks lugu on laiendatud hübriidversioonid ning kaks on kontsentreeritud raadiosõbralikud fragmendid. Tegu on duo esimese kõrvalprojektist sündinud kogumikuga, ehkki ka varasemalt on muusikat loodud nii videoinstallatsioonidele kui tantsuetendustele.

Lavastust ennast on kirjeldatud kui segu millestki toorest, ebaküpsest ja poolikust, kus ihad kohtuvad reaalsusega: „Veenire libiseb mööda mäge alla ja lava võtab kuju. Nad liiguvad julgelt ja veidi mõtlematult. Võimatute ülesannete ette heites voolavad pisarad alla nende mudastelt põskedelt. Aga sokid jäävad puhtaks. Jutt on sorav, välja arvatud mõned tühised vääratused. Veidi on siiski piinlik. Nad on ebaküpsed, nende naha all voolab savi – toores savi, mis on igati valmis vormi võtma.“

Lood on alates tänasest kuulatavad enamikel suurematel digiplatvormidel.