Olen sageli Taani Disainimuuseumi külaline ja soovitan seda kohta alati, kui palutakse nimetada must go paiku Kopenhaagenis. Seekordse visiidi võtsin ette, et vaadata näitust, mille pealkiri on õigustatult rahvusvahelise tooniga – „The Danish Chair. An International Affair”. Näitusel on välja pandud 110 klassikut Taani Disainimuuseumi kogudes olevast 700 eksponaadist. Väljapaneku disainer on hetkel väga kuum nimi Boris Berlin, kelle viimaste tuntumate tööde hulka kuulub koostöö Gubiga ning kes tegelikult ka Disainiöö ajal Eestis oma disainidest rääkimas käis.
Näitusesaali astujal võib tekkida valgeid vinüülkardinaid eest lükates tunne, nagu siseneks walk-in külmkappi või operatsioonisaali. Kuid vaatepildiks kujuneb hoopis tumedates toonides tunnel, mille seintel on tuhmis valguses arvukad kasti moodi riiulid. Kastides süttivad liikumisanduri abil tuled vaid hetkeks, et püüda vaataja kogu tähelepanu. Lähedalt uurides on ka kõige minimalistlikumas toolis hulgaliselt detaile, nurki ja esmapilgul märkamatuid vorme. Selline lahendus aitab ka kärsitul külastajal mõista disaini funktsiooni. Tunneli mõlemas otsas asuvad ekraanid, kus jooksevad dokumentaalsed filmiklipid Taani mööblitööstusest.

Ei ole kahtlust, et kuigi me sellele ehk igapäevaselt ei mõtle, on tool üks kehale lähedalasuvamaid objekte. Tool „osaleb” tihedalt meie igapäevaelus ning mõjutab meid oma mugavuse ja ebafunktsionaalsusega oluliselt. Samas on tool elustiili osa. Taanis on disainmööbel sedavõrd hinnaline nii moraalsel kui ka rahalisel skaalal, et seda pärandatakse, müüakse oksjonimajades tohutute summade eest, võltsitakse, varastatakse, eksponeeritakse ja räägitakse sellest ikka ja jälle. Suur osa taanlasi tõepoolest usub, et see, millel istutakse, mingis mõttes identifitseerib inimest. Seepärast kohtab siin pea igas taani kodus mõnd disainiklassikut. Näituse varjatum sõnum on aga minu arvates demokraatlikku laadi ja põhimõtteline. Tõlgendan seda nii – täna on meil kõigil õigus ja vabadus istuda.
Lisaks objektidele saalis räägib see näitus kindlasti lugu ka ajast ja ühiskonnast – 19. sajandi keskpaigast kuni 1970. aastateni. Näituse keskmeks on küll tool kui objekt, kuid selle kõrval pakuvad põnevust ka paljude vähem ja rohkem tuntud disainerite isikud. Pikem nimekiri kujuneks kurnavalt pikaks, kuid mõned disainerid, keda iga skandinaavialiku mööbli austaja võiks teada, on Kaare Klint, Børge Mogensen, Poul Kjærholm, Hans. J. Wegner, Finn Juhl, Arne Jacobsen, Verner Panton, Nanna Ditzel, Grete Jalk ja Ole Wanscher.
Põnevat ja mitmekesist püsinäitust saab uudistada Kopenhaageni disainimuuseumis aadressil Bredgade 68. Vaata lisaks designmuseum.dk.
Kaubamaja armastatud kodutekstiilide kaubamärk PAI sai alguse 2012. aastal ning läbi aastate on tehtud koostööd mitmete Eesti kunstnike ja disaineritega. Limiteeritud koguses valmivatest disainerkollektsioonidest on kujunenud oodatud sügisene traditsioon. Tänavusest koostööst sündis kaks omanäolist kollektsiooni – Epp Maria Kokamägi „Indigo öö“ ja Liisu Arro „Unenägude aed“.
Ehkki Epp Maria ja Liisu kunstilised käekirjad ning loomevahendid on erinevad, ühendab neid armastus käsitsi loomise vastu. „Me kumbki pole digikunstnikud. Teeme kõike käsitsi, paberi peale, pliiatsiga,“ räägib Liisu. Epp Maria sõnul oligi koostöö juures põnev see, kuidas digimaailm ulatas käe traditsioonilisele kunsti tegemise viisile ning maal lõuendil leidis seekord tee teisele kangale – voodipesule. „Kunst sobib igasse kodusse ja teebki kodust oma kodu, selleks ei pea elama palees või galeriis,“ ütleb Liisu Arro.
„PAI disainerkollektsioonidest on aastatega kujunenud Kaubamaja jaoks väga armas traditsioon. Tänavune koostöö on eriline juba seetõttu, et esimest korda kohtuvad ühes PAI kollektsioonis kahe põlvkonna looming ja kaks väga erinevat kunstilist käekirja. Epp Maria ja Liisu töid ühendab aga värviküllus, fantaasia ja väga isiklik maailm. Just seda PAI disainerkollektsioonidega otsimegi – midagi, mida mujalt ei leia ja mis muudab kodu päriselt enda omaks,“ kommenteeris Kaubamaja turundusdirektor Britta Ratas.
Kaubamaja Kodumaailmas toimunud esitlusüritust juhtis Kelly Kipper, kes vestles Epp Maria ja Liisuga loomingust, inspiratsioonist ja ühisest loomisest. Muusikalise meeleolu lõi hinnatud kontrabassist Peedu Kass ning maitseelamuste eest hoolitses loomulikult Anni Arro.
Vaata fotosid toimunud sündmusest galeriis!
PAI x Epp Maria Kokamägi „Indigo öö“ ja PAI x Liisu Arro „Unenägude aed“ on saadaval limiteeritud koguses eksklusiivselt Tallinna ja Tartu Kaubamajas ning Kaubamaja e-poes.
Nimelt on koostöös Prantsuse mööblitootja Chaisoriga valminud kolm limiteeritud versiooni ettevõtte iseloomulikust kokkupandavast toolist. 1962. aastast Prantsusmaal toodetud Chaisori tooli disainis ettevõtte asutaja Léo Jouk ning selle võlu peitub üsna lihtsas vastuolus: tooli saab küll kokku panna, kuid oma konstruktsioonilt ja olekult mõjub see pigem püsiva mööbliesemena. Muide, tänaseni Prantsusmaal käsitsi valmistatavate toolide vastupidavust kinnitab ka 30-aastane garantii.
Marine Serre’i versioonid kannavad nimesid Tan, Inverse Tan ja Denim ning kõik kolm on kaetud moemaja All-Over Moon mustriga. Iga tool on ka individuaalselt nummerdatud.
Koostöö puhul on sümpaatne, et küsimus ei ole pelgalt moelogo paigutamises järjekordsele tarbeesemele. Marine Serre ja Chaisor kohtuvad pigem ühises huvis esemete pikaealisuse, käsitöö ja pärandi vastu. Toolist saab siin argine objekt, mis on mõeldud kasutamiseks ja hoidmiseks – ideaalis pikkadeks aastateks.
Limiteeritud toolid on juba müügil Marine Serre’i veebipoes www.marineserre.com.