Tuulit (ka artistinimega Windy Beach) ja Kristelit on muusika sidunud juba üle kümne aasta, samuti tugev sõprus: “Oleme nii kaua sõbrad olnud ja muusikat koos teinud, lauldes erinevates bändides ja projektides. Nii tunduski teha loogiline samm – luua midagi päriselt koos. Ja sündiski duo Öed,” räägivad lauljad.
Öed eestikeelne lüürika on julge, konkreetne ent pingevaba. Et oleks endal ja teistel lõbus, luuakse tantsitavat ja suhestutavat muusikat ning võetakse asja kergelt. Singli “Ära käpi mind” taust on ühelt poolt tõsine, teisalt soodustab aga kergemalt asjadele lähenema.
“Saime stuudios kokku, rääkisime niisama elust ja olust kuni jõudsime aruteluga Weinsteini ja #metoo teemani. Peale mida tuli juba ülejäänud väga loomulikult. Iga naine oskab end antud looga seostada, ja oleme ausad, kes meist ei oleks klubis tundud “Ou, viitsid, ära käpi mind!” tunnet,” kommenteerib Tuuli. Kristeli jaoks on hea alati säilitada huumor: “Meie väljendus antud loos soodustab end mitte liiga tõsiselt võtma. Ehk siis heatujuline lähenemine mitte nii heatujulisele teemale. Ka halbades olukordades tuleb suuta natuke naerda,” lisab Kristel.
Kuula Öed esimest singlit “Ära käpi mind”:
Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.
Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”
Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.
Vera Vice värske lühialbum pakub kuulajale nelja heliteost, mis peegeldavad lavastuse toorest ja mõrumagusat atmosfääri. Kaks lugu on laiendatud hübriidversioonid ning kaks on kontsentreeritud raadiosõbralikud fragmendid. Tegu on duo esimese kõrvalprojektist sündinud kogumikuga, ehkki ka varasemalt on muusikat loodud nii videoinstallatsioonidele kui tantsuetendustele.
Lavastust ennast on kirjeldatud kui segu millestki toorest, ebaküpsest ja poolikust, kus ihad kohtuvad reaalsusega: „Veenire libiseb mööda mäge alla ja lava võtab kuju. Nad liiguvad julgelt ja veidi mõtlematult. Võimatute ülesannete ette heites voolavad pisarad alla nende mudastelt põskedelt. Aga sokid jäävad puhtaks. Jutt on sorav, välja arvatud mõned tühised vääratused. Veidi on siiski piinlik. Nad on ebaküpsed, nende naha all voolab savi – toores savi, mis on igati valmis vormi võtma.“
Lood on alates tänasest kuulatavad enamikel suurematel digiplatvormidel.