Põhja- ja Baltimaade Noore Kunstniku Auhinna Grand Prix ja sellega kaasneva 2000-eurose preemia pälvis sel aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetaja Mara Kirchberg. Rahvusvaheline žürii tõstis esile kunstniku eristuvat ja küpset käekirja ning tema loomingus käsitletud teemade aktuaalsust. Ka publikupreemia tuli Eestisse – veebihääletusel kogus kõige enam hääli Kõrgema Kunstikooli Pallas lõpetaja Kirke Kuiv, kelle eksperimentaalne fotoseeria uurib inimkogemust ja selle emotsionaalset keerukust. Lisaks pälvis Kirke Kuiv Fotografiska Auhinna. 

Noore Maalikunstniku Auhinna, mille rahaline väärtus on 1000 eurot, võitis Helsingi kunstiülikooli Uniarts vilistlane Johanna Saikkonen. Tema õlimaalid käsitlevad egoismi ja enesepettuse teemasid.

Eesti Kunstiakadeemia galeristi ja žürii liikme Kaisa Maasiku sõnul tõusis Mara Kirchbergi lõputöö „Lekkiva naha toitmine“ teiste seast selgelt esile. „Teos on äärmiselt aktuaalne, kuna käsitleb hoole temaatikat – seda eelkõige igapäevase töö kaudu, mida kunstnik tegi teose eksponeerimise ajal, seda pidevalt hooldades. Installatiivsed filtrisüsteemid hõivasid totaalselt Uus Rada galerii ning avasid kohale omast spetsiifikat, samas pannes läbi visuaalse sarnasuse naha ja kehavedelikega mõtlema kehalisusele ja inimsüsteemi haprusele,” selgitas Maasik.

Konkursi algataja ja NOBA.ac kunstikeskkonna asutaja Andra Orn avaldas heameelt, et pärast mitmeid aastaid pälvis konkursi peapreemia taas Eesti autor. „Viimati võitis konkursi 2016. aastal Juhan Soomets heliinstallatsiooniga „The Artists’ Room“. Sel ajal kandis konkurss veel nime Baltikumi Noore Kunstniku Auhind, kuid tänaseks on see märkimisväärselt kasvanud – liitunud on mitmed Põhjamaade kunstiakadeemiad ning osalejate arv on mitmekordistunud. See muudab Mara Kirchbergi võidu veelgi olulisemaks,“ selgitas Orn.

Kui Soometsa peapreemia pälvinud teost eksponeeriti auhinna raames Läti Kunstimuuseumis ja ArtVilniuse kunstimessil, siis ka sel korral avanevad konkursil silma paistnud autoritel võimalused oma tööde tutvustamiseks – valikut  nomineeritud kunstnike teostest saab näha 2025. aastal Läti Kunstiakadeemia galeriis Pilot ja ArtDepoo galeriis Eestis. Paljudele kunstnikele on võimalus oma töid rahvusvaheliselt eksponeerida hindamatu väärtusega, mistõttu on konkurss oluline platvorm noorte kunstnike karjääri edendamiseks.

Põhja- ja Baltimaade Noore Kunstniku Auhind on ainulaadne rahvusvaheline konkurss, mille eesmärk on toetada bakalaureuse- ja magistriõpinguid lõpetavaid noori kunstnikke nende karjääri alguses. 2016. aastal Nordic Baltic Art Center NOBA ja regiooni kunstiakadeemiate koostöös algatatud konkurss aitab esile tuua lõputöid ja noori talente, pakkudes kunstiprofessionaalidele ja publikule võimalust avastada lähiriikide suundumusi. 

Eesti kunstnik Katariin Mudist osaleb 18. Lyoni biennaali eriprogrammis „Jeune création internationale“ teosega „Ajutine lahendus“. Biennaal avatakse publikule 19. septembril.

„Jeune création internationale“ on osa Lyoni biennaalist, mis keskendub alla 35-aastastele kunstnikele. Projekt kutsub 10 noort kunstnikku biennaalil osalema ja looma uusi töid, mida eksponeeritakse kogu biennaali vältel võrdselt teiste osalevate kunstnikega. Katariin Mudisti osalemist vahendab Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti suursaatkond Pariisis.

Katariin Mudist (1994) on kunstnik, kelle looming hõlmab skulptuuri, keraamikat, installatsiooni ja graafikat ning kasutab kohati performatiivseid võtteid. Tema teosed saavad sageli alguse argistest objektidest, tegevustest ja materiaalsetest struktuuridest, mille roll meie igapäevaelus jääb kergesti märkamatuks. Huumori, iroonia ja materjalikatsetuste kaudu toob ta tuttavates olukordades esile neisse põimunud normid, ootused ja väärtushinnangud. Katariin Mudist pälvis sel aastal Kultuurkapitali preemia (koos Keithy Kuuspuga) ja 2025. aastal Noore Skulptori preemia ja Adamson-Ericu stipendiumi.

„Ajutine lahendus“ (2026) koondab eri asukohtadest kogutud improviseeritud uksehoidjaid, mis on sündinud praktilisest vajadusest, kuid aja jooksul muutunud ruumi püsivaks ja märkamatuks osaks. Kogutud uksehoidjad pärinevad teiste seas Stockholmi Moderna muuseumist, Kadrioru kunstimuuseumist, Eesti paviljonist Veneetsia biennaalil, Von Krahli teatrist, Arvo Pärdi keskusest ja paljudest muudest paikadest. Teos vaatleb ajutisi lahendusi, väikeseid igapäevaseid häiringuid ning seda, kuidas juhuslikud objektid ja harjumused hakkavad suunama meie liikumist, tähelepanu ja suhet ruumiga. Kogutud uksehoidjad kannavad endas nii oma päritolukoha kui ka kasutuse lugu. Installatsiooni esimene versioon oli selle aasta märtsis väljas Tallinnas ARS Showcase galeriis.

Lyoni biennaal on 1991. aastal asutatud üks rahvusvaheliselt olulisemaid kunstisündmuseid ja juhtiv kunstibiennaal Prantsusmaal. 2024. aastal külastas biennaali 285 000 inimest piletiga ja peaaegu 3 miljonit inimest avalikus ruumis. 2026. aasta biennaali kuraator on Catherine Nichols ja teemaks „To pass from one dream to another“.

Kaasaegse kunsti suursündmus Foto Tallinn toob järgmisel nädalal kunstipublikuni rahvusvahelise tippekspertidest žürii poolt rekordarvu kandideerijate hulgast valitud fotokunsti viimaste aastate paremiku ning sisutiheda programmi kunstikogujatele, kunstihuvilistele ja valdkonna professionaalidele. 

18.–20. septembril Kai kunstikeskuses toimuval Foto Tallinn 2026 kunstimessil saab näha 45 kunstniku loomingut 15 riigist. Esindatud on 16 galeriid ja 15 individuaalselt kandideerinud kunstnikku. Toimub kunstikogujatele suunatud eriprogramm ning 15 sündmusest koosnev publikuprogramm mitmekülgsete tuuride, arutelude ja vestlustega. Eesseisval messil osaleb üle 90 väliskülalise ning kohapeal on teoseid tutvustamas galeristid ja kunstnikud ise.

„Fotograafia on keeruline meedium ja arvan, et just seetõttu tänapäeval eriti väärtuslik,“ kommenteeris Foto Tallinn 2026 kunstiline juht Lilian Hiob-Küttis. „See annab meile võimaluse treenida kriitilise mõtlemise oskust: mis on lavastatud, mis päriselt aset leidnud, mida  on manipuleeritud ja mida tehislikult loodud? Need asjad ei pruugi esmapilgul sugugi ilmsed olla. Pildi mõistmine sõltub sageli sellest, kas me teame midagi selle autorist, narratiivist, ajaloost ja kultuurilistest viidetest,“ lisas ta.

Eesti ainus kunstimess Foto Tallinn toimub üle aasta ja tänavu juba 12ndat korda. Rekordarvu kandideerijate hulgast valis rahvusvaheline žürii välja 16 kunstigaleriid ja 15 individuaalselt kandideerinud kunstnikku, kokku saab messil näha 45 kunstniku teoseid 15 riigist. Foto Tallinnale on saabumas üle 90 väliskülalise – kunstikogujad; muuseumide, näitusemajade ja kunstifondide esindajad ja ajakirjanikud. Kohapeal on väljapanekuid tutvustamas messil osalevad galeristid ja kunstnikud.

„Igal korral erinev rahvusvaheline ekspertžürii annab kunstimessile oma näo, peegeldab kaasaegse fotokunsti üleilmset hetkeseisu ja tulevikupüüdlusi ning tagab kunstihuvilise jaoks kõrge kvaliteedi,“ sõnas Foto Tallinna juht Kadi-Ell Tähiste. “Kunstimessid on üle maailma kõrgelt hinnatud formaat, neil saab kunstipublik kompaktseima ülevaate kunstivälja uusimatest suundadest ja võimaluse vahetult kohtuda galeristide ja kunstnikega,” kirjeldas Tähiste.

Käesoleval aastal, 18.–20. septembril Kai kunstikeskuses toimuvale Foto Tallinnale valitut iseloomustavad selge lähtekohaga fotograafilised praktikad, tugevad narratiivsed raamistikud ja eripärane visuaalne keel.

Lilian Hiob-Küttise sõnul on praegusel enneolematul piltide ületarbimise ajastul muutunud veelgi olulisemaks lood, mis ei allu domineerivatele visuaalsetele ja ideoloogilistele mustritele. Oluliseks muutub kriitiline suhe tõe ja narratiiviga ning küsimus sellest, kuidas isiklik vaatepunkt kujundab meie arusaama tegelikkusest. “Identiteet, kasvukeskkond, kogukond, perekonna lood, isiklikud mütoloogiad, aga ka selle maailma kõhedus ja kummastus, milles me elame – kõik need leiavad Foto Tallinnal erineval moel kunstilise väljenduse.”

Foto Tallinn 2026 žüriisse kuulusid Anna Tellgren (Moderna Museet, Stockholm), Jeppe Ugelvig (New York), Margot Samel (New York), Sara Giuliattini (Polycopies, Pariis) ja Foto Tallinn 2026 kunstiline juht Lilian Hiob-Küttis.

Foto Tallinn 2026 toimub 18.–20. septembrini Kai kunstikeskuses. Osalejate info ja publikuprogramm: www.fototallinn.ee