Marita Lumi on oma loomingus ammutanud rohkelt inspiratsiooni loomariigist. “Tema ehted on metsikud ja figuratiivsed,” kommenteerib fondi looja ja ehtekunstnik Kadri Mälk. “Loomad on modelleeritud laia pintsliga, tundesügavusega. Siin ei ole tegemist looduse imiteerimisega, vaid nonde olendite olemuse tabamisega.”
Fondi liikmetele imponeeris ka Lumi ambitsioonikus eksponeerida oma töid Eestimaa eri paigus. Näitus-turnee “Džungel”, mis sai alguse Tallinna lennujaamast, läbib paljusid Eesti väikelinnu ja asub hetkel Kuressaares, on nähtus omaette. Ehtekunstniku looming on jõudnud ka rahvusvahelise ajakirja Vogue veergudele.
Eristipendiumi “Keegi pole täiuslik” pälvinud Julia Maria Künnapi loomingus võlus fondi liikmeid neis kajastuv pinge. “Kivid, mida ta oma töödes kasutab, tunduvad tulevat sellise pinge alt, et nad muutuvad voolavaks ja lausa sulavad,” iseloomustab Künnapi ehteid Mälk. ”Pinge ongi see, mis meid neis võlub. Julia loomingut võib vaadelda kui vastuolu, kahekshargnemist kivilõike ratsionaalsuse ja selle näiliselt pehme sensuaalse teispoolsuse vahel. Tal õnnestub need ühte köita.” Peastipendiumi pälvinud Lumi sai fondi poolt preemiaks 1000 eurot ja tööriistapoe Stokker kinkekaardi 500 euro väärtuses, eristipendiumiga kaasnes Stokkeri 500-eurone kinkekaart.
Teised stipendiumi nominendid käesoleval aastal olid ehtekunstnikud Claudia Lepik, Keiu Koppel ja Sigrid Kuusk.
Eelnevatel aastatel on stipendiumi pälvinud ehtekunstnikud Ettel Poobus, Nils Hint, Urmas Lüüs, Sofia Hallik, Darja Popolitova, Maria Valdma, Kätrin Beljaev, Jens Clausen, Hanna-Maria Vanaküla ja Domestic Jewellery (Claudia Lepik, Ljubov Kedrina ja Kaia Ansip).
Konkursile esitatud kavandeid hindas 13-liikmeline eelžürii, kelle hulka kuulusid Eesti moeloojad Lilli Jahilo, Aivar Antonio Lätt, Kätlin Kikkas ja Annika Kiidron, moekunstnik ja stilist Sille Randviir, aksessuaarikunstnik ning Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Kristiina Nurk, maali- ja installatsioonikunstnik Kristi Kongi, kostüümikunstnik Kärt Ojavee, moekunstnik Äli Kargoja, moelooja ja ERKI endine võitja Karin Kreek, kunstnik Marita Liivak, veebiajakirja Portail.ee asutaja Aljona Eesmaa ning mullune ERKI korraldustiimi liige Anna Luther.
Stilist ja moekunstnik Sille Randviire sõnul oli hea meel näha erineva näoga kollektsioone, mis ei põhinenud vaid trendidel. Küll aga sooviks Randviir näha ka protsessi, mil moel on moejoonistusteni jõutud ning kust on tulnud ideed lõigeteks. “Joonistamisoskust ma kõige olulisemaks küll ei pea, aga juba esitlus eelžüriile on oluline mõistmaks kollektsiooni võimalikku lõpptulemust ja kvaliteeti.” Ühtlasi soovitab Randviir disaineritel pidada nõu stilistiga, kelle vaade lisab kollektsioonile värske ilme, milleni pidevalt loomeprotsessis olnud disainer ise jõuda ei pruugi.
ERKI Moeshow kahekordsest võitjast moeloojal Annika Kiidronil on rõõm, et ka seekord laekus konkursile palju silmapaistvat ja isikupärast loomingut. “Võimsad kontseptsioonid ja tundlikud värvi- ja tekstuuriharmooniad. Võrsunud narratiivid olid aktuaalsed ja kaasahaaravad.” Kiidronit kõnetasid eriti katsetused taaskasutamist ootava materjaliga. Ta lisas, et valikul ei keskendunud ta eraldi üksikutele sähvatustele kollektsioonides, vaid otsis kõnekaid ja inspireerivaid tervikuid.
Eelžürii otsusega pääsevad seekordsele ERKI Moeshowle oma kollektsioone esitlema:
Katariina Seepter “AIA”
Mairo Seire ”FILO”
Alice Pärtelpoeg “OF SCARCITY”
Kristina Oja “I WAS LOST”
Pauline Ööpik “IN THE CRADLE OF EMBRACE”
Arminas Rimkus “Save our souls”
Jaagup Kaiv “DECLINING HUMANITY”
India Maria Emilia Kiisler “KOHALIK TULNUKAS”
Meeli Kombe “mullu”
Britten Pärkson “Harmony and discord”
Joanne-Heleene Sõrmus “Frame of mind”
Anna Abrosimova & Helina Raud “Fallen Angel”
Helen Tabla “Soilpiercer”
Anna-Maria Beketova “ECHOES OF CONCEALMENT”
Lada Mačková, Lea Hartmannová “TEXTILANA”
Grete Kangro ja Kristiina Johanna Hiltunen “MISS PARLAMENT 2024”
ERKI Moeshow leiab aset 18. juunil Eesti Kunstiakadeemia peahoones.
Kultuuripealinna loovjuhi Kati Torpi sõnul on sürrealism kunstiajaloos üks märkimisväärsemaid kunstivoole, mida teavad ja tunnevad kõik. “Mitte kõik kunstivoolud ei jää ajas nii jõuliselt püsima kui see on õnnestunud sürrealismil. Täna, sada aastat hiljem on maailmas huvi sürrealismi vastu suur, mida lisaks Euroopa kultuuripealinna programmile Tartus näitavad ka arvukad sürrealismile pühendatud näitused mujal Euroopas,” toob loovjuht välja.
Esimesed kolm sürrealismi manifesti sajandale aastapäevale pühendatud näitust on avati laupäeval, 16. märtsil Tartu Kunstimuuseumis. Nende seas on võimalik Tartus näha esimest korda Kris Lemsalu isikunäitust „DONATELLA. Elukeeris,” kus on eksponeeritud tõlgendus igavesse suudlusse jäätunud purskkaevust ja valik värsketest joonistustest. Veel on Lemsalult väljas mõned installatsioonid ta varasemast loomingust. Lemsalu sõnul räägib ta näitus “DONATELLA. Elukeeris” sõprusest, kurbusest ja armastusest. “Lisaks toimub filmi “Old Piano” esilinastus, mis sündis koostöös Johanna Ulfsakiga,” toob kunstnik välja.
Tartu Kunstimuuseumis saab käia ka karikatuuri radadel. Näitus “Initsiatiiv altpoolt. Eesti karikatuur 1980ndatel” võtab kokku, kuidas nõukogudeaegse tegelikkuse absurdist sündis Eesti sürrealism. Eraldi pööratakse rõhku 1980. aasta Tallinfilmi sürrealistidele ja 70ndate algul Tartu Ülikoolis koondunud noorte karikaturistide kollektiivi NAKS loomingule.
Näitusesarja kolmas väljapanek „Ilmar Malin. Igaviku hõõg” on pühendatud Eesti klassikale ja toob vaatajani valiku teoseid Eesti esisürrealisti iseäraliku käekirjaga loomingust. Lisaks kunstniku tuntumatele maalidele pakub näitus võimalust tutvuda teostega, mida pole varem avalikult eksponeeritud.
Tartu Kunstimuuseumi juhi Joanna Hoffmanni sõnul tipneb sürrealismi manifesti sajandat tähtpäeva tähistav kunstikevad 4. aprillil ERMis avatava suurejoonelise rahvusvahelise näitusega „Sürrealism 100. Praha, Tartu ja teised lood …“. Kesk-Euroopa sürrealistlikule kunstile keskenduv näitus avatakse koostöös Praha Rahvusgaleriiga.
Vaata fotosid kolmiknäituse avamisest galeriis!