Tänavu on stipendiumi nominentideks ehtekunstnikud Claudia Lepik, Keiu Koppel, Marita Lumi, Sigrid Kuusk ja Julia Maria Künnap.
Stipendiumi suuruseks on 1000 eurot ja tööriistapoe Stokker kinkekaart. Muuseumis on eksponeeritud ka Urmas Lüüsi kureeritud välk-näitus esimese kümnendi stipendiaatide loomingust.
Ehtekunstnik Kadri Mälk asutas 2008. aastal Noore Ehte Fondi, mis nüüd on sihtasutusena Noor Ehe eraalgatuslik ettevõtmine eesmärgiga toetada ja tunnustada oma loometee alguses olevaid ehtekunstnikke. Väljaantav toetus on tunnustuseks tulemusliku loomingulise töö eest või siis toetamaks professionaalset enesetäiendust. Erandina tunnustatakse ka säravaid ja oma tegevuses erandlikke andeid juba nimekate kunstnike seast.
Eelnevatel aastatel on stipendiumi pälvinud ehtekunstnikud Ettel Poobus, Nils Hint, Urmas Lüüs, Sofia Hallik, Darja Popolitova, Maria Valdma, Kätrin Beljaev, Jens Clausen, Hanna-Maria Vanaküla ja Domestic Jewellery (Claudia Lepik, Ljubov Kedrina ja Kaia Ansip). Tänavune Noore Ehte sihtasutuse stipendiaat avalikustatakse neljapäeval, 18. oktoobril kell 19 Ajaloomuuseumis Maarjamäel.
Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.
Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.
Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.
„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“
Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.
„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.
Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.