18.-21. oktoobril Kultuurikatlas toimuv Tallinn Fashion Week sai meeleoluka avapaugu eile, kui Kuldnõela auhinnagalal anti üle Kuld- ja Hõbenõela auhinnad ning parima aksessuaaride looja auhind Kuldne Nõelakoda. 

Tänavuse Kuldnõela auhinna pälvis Diana Arno.”Moelooja on järjekindlalt tegutsedes märkinud maha selges tõusutrendis loomingulise tähelennu. Hoolimata sellest, et käekirjalt ei aja ta taga lihtsaid efekte ega apelleeri madalatele emotsioonidele, mida moes väga palju tehakse, suudab ta midagi palju väärtuslikumalt. Mõjuda pooltoonides ja karjuda sosinal. Terviklik, küps looming selgelt eristuva ja aina võimenduva isikupära pitseriga,” sõnas žüriiliige Kristina Herodes.

“Emotsioonid ei mahu lihtsalt südamesse! Seest teeb soojaks piiritu tänutunne ja tugev soov kõiki kallistada: moenädala korraldajaid, eesotsas Anuga, igat žüriiliiget, kõiki, kes seda meie jaoks nii tähtsat päeva ellu aitasid viia, kogu oma tiimi. Raske on uskuda, et nii väga tahetud auhind on päriselt meie käes ning et see kõik ei ole magus uni. Eriti seepärast, et konkurents oli väga tugev ning kõik nominendid nii erinevad ja omamoodi vägevad,” jagas rõõmutundeid auhinna pälvinud moelooja.

Hõbenõela auhinna viis aga koju Hannes Rüütel, kelle kollektsioon eristus Kristina Herodese sõnul isikupärase joone ja energiaga. “Uues kollektsioonis näen edasiminekut suunal, mis defineerib teda omalaadse ja värske stiilikeelega disainerina. Värske ja ägeda sähvatuse vääriline moelooja, millena me Hõbenõela auhinda mõistame,” lisas žüriiliige.

Kuldse Nõelakoja auhinna pälvis Anneli Tammik, kes näitas Tallinn Fashion Weeki laval äsja valminud “Lumelill_3D” kollektsiooni, mis on muutnud tema juba tuntud ornamendi ruumiliseks. Publiku lemmiku tiitli pälvis Vivian Vau.

Vaata fotosid võidukollektsioonidest galeriis!

Kuldnõelaga pärjatud moekunstnik Kirill Safonov esitleb tänavust kevad-suvist kollektsiooni “Tulip Code”, milles jätkab talle omast liikumist rõiva, skulpturaalse vormi ja lavastusliku moekeele piiril.

„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.

Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.

Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com! 

Portaili lugejale ei ole Joanne-Heleene Sõrmuse nimi võõras. 2024. aastal pälvis ta ERKI Moeshow innovative approaches in fashion kategooria võidu kollektsiooniga „Frame of mind“, mis küsis, kust jookseb piir kehakultuse ja tervisliku kehakuvandi vahel. Nüüd jätkab ta sama uurimisvälja Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi magistrandina, kuid veel isiklikumas ja füüsilisemas võtmes – ning Portailil on taas au selle tagamaid jagada.

Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.

Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.

Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!