Alates 6. oktoobrist näeb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis ligi kahekümne Riia portselanitehases töötanud disaineri loomingut 1950.–1960. aastatest.

“Näitusele on valitud 37 serviisi ja komplekti. Igal serviisil on oma lugu, mis hõlmab nii disaineri nägemust ja ideed kui ka ajastu tingimusi ja erinevaid aspekte, mis võivad kohati olla vastuolulised. Seega on iga valitud komplekt tähelepanu väärt,” ütleb Riia portselanimuuseumi kuraator Iliana Veinberga.

“Näitusel saab aimu sellest, mis on Riia portselan ja kuidas see välja näeb, millised on ajastule iseloomulikud jooned ja kuidas need ajas muutuvad. Loodetavasti paneb nähtu ka vaatajat mõtisklema selle üle, miks need muutused toimusid ja kuidas jõuti 20. sajandi teise poole disaini, mis nii Lätis kui ka Eestis sündis Nõukogude okupatsiooni tingimustes,” räägib kuraator.

Näitusel joonistvad selgelt välja kaks 1950. aastaid iseloomustavat faktorit. Esiteks oli see II maailmasõja järgne ajastu, kui kasutati palju sõjaeelseid ressursse, millega kaasnesid ideoloogilised vastuolud. Ja teiseks tõi 1950. aastate lõpu Hruštšovi sulaaeg kaasa muutusi, mis ilmnesid selgemalt 1960. aastatel. Ka 1960. aastate esimest poolt võib iseloomustada veel kui “kuldaega” kuuluvaid aastaid, mil sündis sõjajärgsete kümnendite tänaseks ikooniline disain. 1960. aastate lõpuaastail olid juba märgatavad esimesed masstootmise ilmingud.

“Koostöös Riia Portselanimuuseumiga valminud näitus pakub äratundmisrõõmu paljudele – mitmed selle perioodi kujundused olid toorikutena kasutusel Tallinnas tegutsenud Kunstitoodete Kombinaadi portselanimaali ateljees. Need käsitsi maalitud dekooriga vormid jõudsid koos siinsete kunstnike loomingulise panusega ka Eesti kodudesse,” ütleb ETDMi direktor Kai Lobjakas.

ETDMis on võimalus tutvuda ligi kahekümne Riia portselanitehases töötanud disaineri loominguga 1950.–1960. aastatest. Teiste seas on eksponeeritud Anatolijs Travņikovsi, Zina Ulste, Levons Agadžanjansi vormid ning Olga Seļezņova, Tamāra Meija-Bukovska ja Beatrise Kārkliņa dekoorilahendused. Näitus jääb avatuks 21. jaanuarini.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.