Täna, 24. novembri õhtul avab Fotografiska elava legendi, Prantsuse moefotograafi, Sarah Mooni suurejoonelise näituse “At the still point”. Dior, Louis Vuitton, Chanel – need on vaid mõned nimed moemaailma tippudest, kellega fotograaf on koostööd teinud. Mooni ebatavalised, unenäolised fotod vastanduvad täielikult tavapärastele moefotodele. Näitusel „Püsipunktis“ eksponeerib Sarah Moon oma pika loometee jooksul valminud fotosid (pea 260 teost), filme ja raamatuid. Avamisel on kohal ka 81-aastase kunstnik ise.

Haute couture modellina alustanud prantsuse fotograaf Sarah Moon mõistis kiirelt, et tema õige koht asub teisel pool kaamerat – pildistaja rollis. Mooni looming kujundab visuaalset maailma, mis on koheselt äratuntav kui tema oma – nagu mõnes loos, liiguvad tegelased läbi aja, mis on tõstetud kõrgemale meile tavapärasest. Tunnet, et ollakse osa süžeest, võimendavad veelgi tema tööde kirjanduslikud ja kinematograafilised viited.

Sarah Mooni moefotod mõjuvad värskendavalt kõigile, kes on harjunud nägema läikivaid ajakirjakaasi täiuslikult kadreeritud, töödeldud ja sätitud modellidega, kujutades endas midagi hoopis täiesti vastupidist. Tema fotod on salapärased, tundmatud ja hägused muinasjutud, kus vorm, tonaalsus ja ilu on segatud improvisatsioonilise ja peaaegu delikaatse intensiivsusega. Kummituslik ja unenäoline versioon reaalsusest,  müstilised ja juhuslikud teemad võimaldavad vaatajal näha maailma uues ja erakordses valguses – need on fotod, kus veider ja ebatavaline seisab vastamisi tavalise reaalsusega.

“On suur privileeg pakkuda meie publikule Sarah Mooni loomingu väljapanekut Fotografiska Tallinnas,” räägib Fotografiska Tallinn näituste juht Maarja Loorents. “Sarah Mooni ümber on palju, mis on seletamatu ja müstiline, just sellisena mõjub ka tema isiksus. Olles kogenud, kui palju inimesi teda Pariisi tänavatel ära tunneb ja tema autogrammi küsib – on uhke tunne olla ühe erilise ajajärgu tunnistajateks fotokunsti ajaloos.”

Sarah Mooni näitus “At the still point” jääb Fotografiskas avatuks 16. aprillini 2023.

Veebruari teises pooles jõuab Kai kunstikeskuse kinos vaatajateni Sirje Runge kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis tema isikunäitusega „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“. Filmid linastuvad neljal õhtul – 14. ja 15. ning 21. ja 22. veebruaril. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning moodustavad osa näituse publikuprogrammist.

Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.

Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.

Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.

Fotografiska Tallinn häälestub muusikalainele ning avab sel nädalal fotograafia suurmeistri Anton Corbijni retrospektiivnäituse. Corbijni äratuntav visuaalne keel on jõuliselt kujundanud nüüdisaegset muusikakultuuri – kunstniku viit loomekümnendit käsitlev näitus toob kokku portreed artistidest nagu Depeche Mode, U2, David Bowie, The Rolling Stones ja paljud teised.

Jaanuarikuu lõpu lähenedes täitub Fotografiska näitusemaja mitmeks kuuks muusikaga – laupäevast, 24. jaanuarist avaneb Hollandi päritolu, ent poole sajandi jagu rahvusvahelise muusikamaailma visuaalset keelt tüürinud foto- ja videokunstniku Anton Corbijni suurnäitus. Näitusega kaasneb mahukas publikuprogramm, mis seob väljapaneku kohaliku muusika- ja kultuurimaastikuga läbi erituuride, filmilinastuste ning erikontsertide.

Legendaarse fotograafi suur ülevaatenäitus „Corbijn, Anton” rändab läbi kunstniku viie loomekümnendi, tähistades ühtaegu ka Corbijni 70. juubelit. Tema ainulaadne visuaalne käekiri on jäädvustanud tohutu hulga mõjukaid muusikuid – ajatud portreed, albumikaaned ja bändifotod on kinnistanud Corbijni rolli selles, kuidas maailm muusikat ja artiste näeb. Mitmekülgne ja rahvusvaheliselt hinnatud kunstnik on lisaks fotograafiale tegutsenud ka muusikavideote ja mängufilmide vallas, laiendades oma käekirja liikuvasse pilti ja narratiivi.

Enam kui 150 teosest koosneva retrospektiivi kaudu avaneb ehe ja erakordne, corbijnilikult hämar-müstiline portreemaailm, millest vaatavad vastu muusikamaailma suurkujud nagu Bono, Nirvana, Coldplay, Nick Cave, Prince, Annie Lennox, Dave Gahan, Martin Gore, Lenny Kravitz, Slash ja paljud teised. Fotodelt leiab ka filmitööstuse ikoonilisi tegelasi – näiteks Clint Eastwoodi, Cameron Diazi ja Willem Dafoe – ning tuttavlikke nägusid popkultuurist ja ühiskondlikust elust, nagu Kate Moss, Nelson Mandela ja Ai Weiwei. Lisaks fotodele on näitusele loodud suur visuaalne muusikatuba, mis annab võimsa, 360-kraadise vaate Corbijni videograafiale – muusikavideotele, mille saatel on sirgunud mitu põlvkonda. Näituse on Fotografiska kureerinud koostöös Anton Corbijniga.

Fotografiska näituse avamise puhul viibib Tallinnas ka Corbijn ise. Teda saab kuulda nii reedel, 23. jaanuaril toimuval näituse avapeol kui laupäeval, 24. jaanuaril toimuval Muusikanõunike taskuhäälingu avalikul salvestusel. Avanädala puhul külastab Eestit ka ansambel Brainstorm, keda Corbijniga seob aastatepikkune koostöö ning kelle portree on spetsiaalselt lisatud ka Fotografiska Tallinna näitusesaali. Brainstormi saab näituse avamise aegu kuulata näiteks neljapäeval, 22. jaanuaril toimuval Fotografiska taskuhäälingu avalikul salvestusel, kus bändiga vestleb Tallinn Music Weeki ja Station Narva  kommunikatsioonijuht Ingrid Kohtla.

Näitus „Corbijn, Anton“ on Fotografiska Tallinnas avatud 24. jaanuarist 30. aprillini 2026. Uuri näituse ja publikuprogrammi kohta lisa Fotografiska kodulehelt.