Moefilmide festivali MoeKunstiKino filmiseansid algavad juba nädala pärast – moevaldkonda tutvustavaid dokumentaale saab vaadata nii Tallinnas kinos Sõprus kui ka Tartus kinos Elektriteater. Nagu traditsiooniks saanud, teevad filmiseanssidele sissejuhatuse kodumaised eksperdid, kes on filmis kajastatava teemaga töö või hobi kaudu täpsemalt kursis.

Festivali korraldaja Helen Saluveeri kinnitusel on kodumaiste ekspertide sissejuhatused juba traditsiooniks kujunenud. “Ühest küljest annab videosissejuhatus veidi taustainfot dokumentaalide sügavamaks nautimiseks,” lisab Saluveer. “Aga minu jaoks on olnud see ka võimaluseks teha omamoodi kummardus kohalikele tegijatele ja tuua neid sel moel publiku ette.”

Sel korral on programmis 10 dokumentaali, millele teevad sissejuhatuse moekunstnik Piret Ilves (“Tolmust tolmuks”), moekunstnik Kairi Lentsius (“Nõgesekleit”), moeekspert Urmas Väljaots (“Twiggy”), moekunstnik Liisi Eesmaa (“Thom Browne – mees, kes loob unistusi”), moekunstnik Aivar Antonio Lätt (“Milano – Itaalia moe telgitagused”), ajakirja SÄDE peatoimetaja Kristi Pärn-Valdoja (“Paco Rabanne. Elu väljaspool mustrit”), moekunstnik ja EKA moeosakonna juhataja Piret Puppart (“Gianni Versace – unistuste keiser”), kunstihuviline Kristel Martis (“Tamara de Lempicka ja ellujäämise kunst”), projekti “Mania Grandiosa” läbiviijad ja filmitegijad Lisette Sivard ja Karl Joonas Alamaa (“Mania Grandiosa“) ning fotograaf Marek Metslaid (“Mina olen Martin Parr”).

MoeKunstiKino seansid toimuvad 7.-12. oktoobrini kinodes Sõprus Tallinnas ja Elektriteater Tartus. Filmid linastuvad ingliskeelsena või ingliskeelsete subtiitritega, “Mania Grandiosa” eestikeelsena. Piletid on müügil kinode kassades ja veebilehtedel. Täpsem info www.moekunstikino.ee.

91-aastaselt on meie seast lahkunud Prantsuse filmiikoon ja loomakaitseaktivist Brigitte Bardot, teatas pühapäeval tema nimeline sihtasutus.

„Brigitte Bardot’ fond teatab sügava kurbusega oma asutaja ja presidendi, maailmakuulsa näitleja ja laulja proua Brigitte Bardot’ surmast, kes otsustas loobuda oma mainekast karjäärist, et pühendada oma elu ja energia loomade heaolule ning oma fondile,“ seisis avalduses. Teates ei täpsustatud Bardot’ surma aega ega kohta.

Bardot’ näitlejakarjäär algas 1956. aastal ning samal aastal linastunud film „Jumal lõi naise“ tõi talle üleilmse kuulsuse. Bardot’st sai kiiresti üks oma ajastu äratuntavamaid filmistaare, kelle ekraanipilt ja isikuvabadust rõhutav hoiak raputasid 1950. aastate rangete kommetega ühiskonda. Kuigi tema filmikarjääri saatsid mitmed kassahitid, jäi kriitikute tunnustus pigem tagasihoidlikuks. Bardot’d on nimetanud „ülimaks seksisümboliks“, kelle kurvikas figuur ja vabameelne eluviis tekitasid oma aja kohta enneolematut vastukaja. Ometi tüdines Bardot peagi avalikkuse tähelepanust ning otsustas kõik senise seljataha jätta.

Vaid 39-aastaselt taandus ta filmimaailmast ning asus elama eraklikku elu Prantsuse Riviera kuurortlinnas Saint-Tropez. 1986. aastal asutas Bardot loomade kaitsele pühendatud fondi, millest kujunes üks mõjukamaid loomakaitseorganisatsioone Euroopas. Just seda eluetappi pidas Bardot ise oma kõige olulisemaks pärandiks.

Pimedate Ööde filmifestival toob tänavu ekraanile 252 pikka ja 275 lühikest filmi koguni 79 riigist. Tänasest on avalik kogu kava ja lahti läheb piletimüük.

Kokku on 7. novembril avatava festivali põhiprogrammis seitse, Just Filmi kavas kolm ja PÖFF Shortsi kavas kuus võistlusprogrammi ning publiku ette jõuab 111 maailma- ja 31 rahvusvahelist esilinastust.

Lisaks saab näha maailma kõige tuntumate festivalide auhinnatöid ja Oscari-soosikuid Chloé Zhao „Hamnetist” Kaouther Ben Hania „Hind Rajabi hääleni” – just viimane, 5-aastase palestiina tüdruku hukkumise lugu Gaza sõjas pakkus tänavusel Veneetsia festivalil kõige rohkem kõneainet.

17 filmi PÖFFi kavast on esitatud parima mitteingliskeelse filmi Oscarile. 13 filmi kuulub Euroopa filmiakadeemia aasta parimate filmide eelvalikusse.

Fookus on tänavu pühendatud Katalooniale ja ajendatud selles Hispaania regioonis valmivate filmide üha kasvavast rahvusvahelisest mainest. Ekraanile jõuab 29 pikka ja 4 lühifilmi klassikast kõige värskemate töödeni välja.

Luubi all on ka Austria filmikunst – kummardusena sealse filmi järjepidevusele ja mitmekesisusele.

Eriprogrammidest on kavas veel „Seistes koos Ukrainaga”, „Vana kuld. Klassika ärkab ellu”, „Öised värinad”, „Screen Internationali kriitikute valik” ja „TV Beats”, eraldi programmid on pühendatud ka keskkonna- ja spordifilmidele ning Jessica Hausnerile ja Juozas Budraitisele.

Eesti režissööride pikkadest filmidest jõuavad maailmaesilinastuseni Eeva Mägi „Mo Papa”, Vladimir Loginovi „Ööäär”, Indrek Spungini „Õnn on elada me maal”, Katrina Lehismäe „Kadunud tähed”, Volia Chajkouskaya „Süsteemist väljas” ja Andres Luidre „Lõpuni välja”.

Kahe ja poole nädala jooksul toimub Tallinnas ja Tartus kokku 876 seanssi.

PÖFF toimub 7.–23. novembrini. Tutvu PÖFFi programmiga siin.